Haridus- ja teadusministeeriumi ning Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit arutasid neljapäeval põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatusi, peateemadeks tõusid koolikohustuse täitmise tagamine ning koolidele suuremate õiguste andmine palgakorralduses.

Ministeerium soovib, et info koolikohustust mittetäitvate laste kohta jõuaks kindlasti ka riigini – Eestis peab tekkima korralik ülevaade koolis mittekäivate laste probleemi olemusest ja mastaabist, teatas haridus- ja teadusministeerium BNS-ile.

Seetõttu soovib ministeerium lisada seadusesse sätte, et kõik omavalitsused peavad riigile edastama info koolikohustust mittetäitvate laste ja selle põhjuste kohta. Kohalikud omavalitsused on mures, et tihti ei tea ka nemad, kuhu on lapsed läinud – kas näiteks vanematega välismaale või elavad koolikohust täitmata teise omavalitsuse territooriumil.

Linnade liit ja maaomavalitsuste liit märkisid, et probleemi lahendamiseks tuleb küsimust vaadata laiapõhjaliselt ning vajadusel muuta ka teisi seadusi. Ministeerium nõustus, et täpseid elukohaandmete täna rahvastikuregistrile tihti ei esitata, mistõttu takistused mujale ja eriti välismaale läinud inimeste üle arvestuse pidamisel on igati objektiivsed. Seetõttu ongi hädavajalik omada meetmete väljatöötamiseks piisaval hulgal infot.

Arutluse all oli ka kooli palgakorralduse kinnitamine. Praegusesse eelnõusse on kirjutatud, et koolijuht peab esitama läbipaistvuse tagamiseks ja õiglase palgakorralduse kinnitamiseks selle ka kooli hoolekogule. Kohalikud omavalitsused on seisukohal, et kooli palgakorralduse peaksid nemad kooskõlastama.

Osapooled nõustusid, et seadus paneb omavalitsustele vastutuse tagada põhihariduse kättesaadavus ning kooli jõudmiseks vajalik transporditeenus. Lepiti kokku, et koostöös omavalitsuste katuseorganisatsioonidega vaadatakse praegu välja töötatava uue transpordi arengukava juures üle ka koolitranspordi olemus ja sisu.

Neljapäeva hommikul Laosest välisvisiidilt naasnud peaminister Andrus Ansipi sõnul pole ta jõudnud ennast Ida prefektuuris toimunud inimeste ebaseadusliku karistamise teemaga kurssi viia, kuid tema sõnul ei tähenda taatlemata kiirusemõõtja kasutamine automaatselt seda, et kiiruseületamist polnud.

"Pealkirja tasemel olen juhtunuga kursis. Olen aru saanud, et kiiruse mõõtmisel on kasutatud taatlemata seadmeid, mis kindlasti ei ole lubatud. See ei tähenda aga kindlasti seda, et kiiruseületamisi ei ole olnud. Tundmata detaile, on mul väga raske anda hinnangut, miks politsei taatlemata kiirusemõõtjat kasutas. Kui see juhtus kogemata ja kui seadme taatlemisel selgub, et seadmed on olnud kogu aeg korras, siis ma väga suurt süüd kellelgi ei näe," lausus peaminister.

Valitsusjuhi hinnangul viitab kiirusemõõtja taatlemata jätmine lohakusele ja tähelepanematusele.

"Minu arvates kiirusemõõtjate taatlemine mingisugune tuumafüüsika ei ole. Suhteliselt labane ja lihtne protseduur. Miks seda õigel ajal ära ei tehtud, ma ei tea. Ma vabandan, aga ma ei ole praegu sisuliseks kommentaariks valmis, enne tuleb ennast teemaga kurssi viia," lausus Ansip.

Ida prefektuuri liiklustalitus määras mullu 178 inimesele taatlemata kiirusemõõtja andmete põhjal ebaseadusliku trahvi, mille politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhid alates peadirektor Raivo Küüdist teadlikult maha vaikisid, teatas kolmapäeval ETV saade "Pealtnägija".

Siseministeeriumi teatel oli 178 juhul tegemist nõuetekohaselt taatlemata kiirusemõõtjate kasutamisega ning kahel juhul nõuetekohaselt taatlemata raskeveokite tegeliku massi kontrollimiseks mõeldud kaalude kasutamisega.

Politsei sisekontroll avastas märtsis Ida prefektuuri liiklustalituses toimunud valetamise ning taatlemata Stalkeri kiirusemõõtja kasutamise ja tegi PPA peadirektorile Raivo Küüdile ettepaneku karistada viit süüdlast. Küüt ja tema meeskond otsustasid kedagi mitte karistada, ebaseaduslikult trahvi saanud inimesi ei teavitatud ja avalikkust ei informeeritud.

Viru ringkonnaprokuratuur alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust.

Politsei- ja piirivalveameti teatel lahkus oma kohalt Ida prefektuuri liiklusjärelevalve talituse juht Alvar Ottokar, kelle soovitusel kasutasid politseinikud teadlikult taatlemata kiirusemõõtjat. Ida prefektuur viis Ottokari nõusolekuta üle juhtivspetsialisti ametikohale Jõhvi arestikambris.

Siseministeerium algatas juhtunu uurimiseks teenistusliku järelevalve, mis valmib hiljemalt detsembri lõpuks.

Siseminister Ken-Marti Vaher algatas teenistusliku järelevalve Ida prefektuuris toime pandud rikkumiste ning juhtkonna käitumise uurimiseks.

"Politsei- ja piirivalveameti juhtkond peab tegema juhtunust väga tõsised järeldused. Olen otsustanud algatada teenistusliku järelevalve, et selgitada välja, kes ja miks ei astunud selgeid samme koheselt pärast rikkumiste avastamist, vaid seda tehti alles nüüd ning kuidas teostati politseis juhtimispädevusi ja toimis infoliikumine, sisekontroll ja järelevalve nimetatud juhtumiga seonduvalt," ütles siseminister Ken-Marti Vaher.

Teenistusliku järelevalve aruanne valmib eelduslikult detsembri lõpuks.

Kolmapäeval aset leidnud kohtumisel ütles minister politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitjale, korrakaitsepolitseiosakonna juhile ning Ida prefektile, et ebaseaduslikult karistada saanud 180 inimese probleem on vaja lahendada esmajärjekorras ning viivitamatult.

Siseminister nimetas juhtumiga seotud politseinike ja nende juhi käitumist kahetsusvääsrseks ning teiste, oma tööd ausalt ja korrektselt tegevate kolleegide jaoks solvavaks.

Vaher lisas, et politsei- ja piirivalveameti  juhtkond peab oskama ette näha selliste sündmuste seoseid ja tagajärgi ning reageerima nendele adekvaatselt ja professionaalselt. "Oluline on koos prefektuuridega tagada tõhus ja kvaliteetne valdkondlik juhtimine, et kõik politseinikud suhtuksid oma töösse täie tõsidusega üle kogu Eesti," sõnasVaher.

Ida prefektuuri liiklustalitus määras mullu 178 inimesele taatlemata kiirusemõõtja andmete põhjal ebaseadusliku trahvi, mille politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhid alates peadirektor Raivo Küüdist teadlikult maha vaikisid, teatas ETV saade "Pealtnägija".

Siseministeeriumi teatel oli 178 juhul tegemist nõuetekohaselt taatlemata kiirusemõõtjate kasutamisega ning kahel juhul nõuetekohaselt taatlemata raskeveokite tegeliku massi kontrollimiseks mõeldud kaalude kasutamisega.

Politsei sisekontroll avastas märtsis Ida prefektuuri liiklustalituses toimunud valetamise ning taatlemata Stalkeri kiirusemõõtja kasutamise ja tegi PPA peadirektorile Raivo Küüdile ettepaneku karistada viit süüdlast. Küüt ja tema meeskond otsustasid kedagi mitte karistada, ebaseaduslikult trahvi saanud inimesi ei teavitatud ja avalikkust ei informeeritud.

Viru ringkonnaprokuratuur alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust.

Keskmine Eesti mees on 38-aastane, tema oodatav eluiga sünnimomendil on ligi kümme aastat lühem kui keskmisel naisel, edastas statistikaamet.

Keskmine Eesti mees on 38-aastane ehk keskmisest Eesti naisest kuus aastat noorem, selgub statistikast. Mehe oodatav eluiga sünnimomendil on 71,2 aastat, mis on ligi kümme aastat lühem kui keskmisel naisel.

Keskmine Eesti mees töötab ehituse, transpordi või töötleva tööstuse tegevusalal. Hariduse ja tervise tegevusalal on meeste osatähtsus väike. Ametialati on enim mehi oskustööliste, seadme- ja masinaoperaatorite seas, samuti juhtide hulgas. Vähem on mehi ametnike ja teenindajate seas.

Eesti mehe brutokuutöötasu on keskmiselt 923 eurot. Palgatöötajast mees teenib kuus keskmiselt 923 eurot brutos. Juhtidest meeste keskmine brutokuutöötasu on 1400 eurot, tippspetsialistidel 1300 eurot ja keskastme spetsialistidel üle 1000 euro. Üldjuhul on meeste töötasu kõigis valdkondades ja ametites 200 või enam eurot suurem kui naistel.

Eesti mees teeb päevas üheksa tundi tasulist tööd. Sellele kuluv aeg on aastate jooksul küll pisut lühenenud, kuid sellegipoolest teevad mehed päevas tasulist tööd 30 minutit rohkem kui naised. 15–74-aastastest Eesti meestest töötas 2011. aastal 62 protsenti ja tööd otsis 13 protsenti. 2012. aastal on töötus meeste hulgas pisut vähenenud.

Majapidamisele ja perekonnale kulub meestel kolm tundi päevas, mida on üle pooleteise tunni vähem kui naistel. Laste hoidmisele kuluv aeg on aga kümne aasta jooksul meestel pikenenud 30 minuti võrra ning nüüd veedavad mehed lastega juba poolteist tundi päevas koos. Mehel on päevas vaba aega üle kuue tunni ehk enam kui kümme aasta tagasi. Kaks tundi vaba aega päevas kulub mehel arvutiga seotud tegevustele ning samapalju teleka vaatamisele. Spordi tegemisele kulunud aeg on viimase kümne aasta jooksul samuti pikenenud ning sporti harrastavad mehed tegelevad spordiga keskmiselt kaks ja pool tundi päevas.

Meeste keskmine vanus abiellumisel on 30 eluaastat. Kõige rohkem abielulahutajaid on 35–39-aastaste meeste seas. Kui mees on 30–34 aasta vanune, on peres tõenäoliselt juba üks või mitu last.

Keskmine Eesti mees (15-aastane ja vanem) on 179 sentimeetrit pikk ja kaalub 83 kilogrammi. 15–44-aastane mees on 181 sentimeetrit pikk ja kaalub 82 kilogrammi ning 45-aastane ja vanem mees on 176 sentimeetri pikk ja kaalub 85 kilogrammi.

2011. aasta rahvaloenduse esialgsetel andmetel oli Eestis 600 352 meest ja 639 884 naist ehk mehi on ligi 40 000 võrra vähem kui naisi. Alates 40. eluaastast hakkab mehi rahvastikus üha vähemaks jääma ning 75-aastaseid mehi on juba üle poole vähem kui samas vanuses naisi.