Välisminister Urmas Paet ütles New Yorgis kohtumisel ÜRO peasekretäri eriesindajaga lastevastase vägivalla teemal Marta Santos Pais´iga, et laste ja naiste olukorra parandamine on Eesti inimõigustealase tegevuse üks prioriteete.

„Eesti on ÜRO lastefondi nõukogu liige ja asepresident ning naiste staatuse komisjoni ja ÜRO rahvastikufondi liige. Oleme inimõiguste edendamiseks viimase 15 aasta jooksul toetanud regulaarsete vabatahtlike annetustega ÜRO inimõiguste ülemvoliniku bürood, ÜRO lastefondi ja arenguprogrammi ning ÜRO rahvastikufondi ja põlisrahvaste fondi,“ ütles Paet välisministeeriumi teatel.

Eesti on Paeti sõnul ka ÜRO grupi liige, mis tegeleb laste probleemidega konfliktipiirkondades. „Peame oluliseks, et ÜRO missioonide mandaadid sisaldaksid ka laste kaitse aspekti,“ lisas ta.

Paeti sõnul on järjest olulisem ka laste internetijulgeoleku suurendamine ning laste kaitsmine internetis levivate ohtude eest.

Rääkides olukorrast Süürias rõhutas Paet, et Eesti mõistab tugevalt hukka sealse lastevastase vägivalla. „Süüria valitsusel on esmane vastutus oma laste kaitsmisel,“ ütles Eesti välisminister. „Süüria Lapse õiguste konventsiooni liikmena peab tagama lastele kõik konvenstioonist tulenevad õigused, samuti peab Süüria valitsus tagama humanitaarabi juurdepääsu abivajajatele,“ lisas ta.

Kohtumisel Human Rights Watchi direktori Kenneth Rothiga ütles välisminister Paet, et ränkade inimõiguste rikkumiste eest peavad vastutama kõik süüdlased sõltumata nende positsioonist.

„Toetame karistamatuse lõpetamist ja rahvusvahelist õigusemõistmist Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kaudu,“ märkis Paet. „ÜRO inimõiguste liikmeks saamisel toetame kriminaalkohut tunnustavat ja toetavat sõnastust inimõiguste nõukogu resolutsioonides ning ränkade inimõiguste rikkumiste tuvastamiseks ja tõendite kogumiseks loodud sõltumatute uurimiskomisjonide moodustamist,“ lisas ta.

Eesti kandideerib esmakordselt ÜRO inimõiguste nõukogu liikmeks ning valimised on 12. novembril.

Riigikogu erakorralisi valimisi saab president välja kuulutada neljal põhiseaduses kirjeldatud juhul, mis kõik eeldavad parlamendi enamuse soovi.

Erakorralised riigikogu valimised peab president välja kuulutama juhul, kui presidendi poolt esitatud peaministri kandidaat ei ole pärast kaht vooru suutnud valitsust moodustada, riigikogu on esitanud oma peaministri kandidaadi ja ka tema ei esita kahe nädala jooksul oma valitsuse koosseisu presidendile.

Teiseks kuulutab president välja riigikogu uue koosseisu valimised, kui riigikogu algatatud rahvahääletus ei leia rahvalt vajalikku toetust.

Kolmas põhjus lõpetada riigikogu ennetähtaegsete volituste lõpetamiseks on riigikogu võimetus uut riigi- eelarvet vastu võtta kahe kuu jooksul pärast uue eelarveaasta algust.

Viimane riigikogu laialisaatmise põhjus erineb eelnevatest selle poolest, et siin on presidendi otsustada, kas kuulutada uued valimised välja või mitte. Peaministrile või valitsusele umbusalduse avaldamise korral võib president valitsuse ettepanekul välja kuulutada uued valimised.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus võttis esmaspäeva õhtul vastu avalduse, milles kutsub üles korraldama erakorralisi valimisi. SDE hinnangul sunniksid ennetähtaegsed riigikogu valimised muutuma parlamendierakondi ausamaks ja avatumaks ning annavad võimaluse praegu riigikogusse mittekuuluvatele poliitilistele jõududele ning kodanikeühendustele.

Ametiühingute keskliit (EAKL) teeb tööandjatele ettepaneku kehtestada järgmisel aastal miinimumpalgaks 320 eurot kuus või 1,90 eurot tunnis.

"Kõrgem töötasu alammäär suurendab sisemaist nõudlust ja toetab Eesti majanduskasvu," seisab kirjas, mille EAKL esimees Harri Taliga läkitas Eesti Tööandjate Keskliidu juhatajale Tarmo Kriisile, teatas EAKL BNS-ile. Taliga lisas, et töötasu alammäära suurendamine 320 euroni ei taga alampalga ostujõu taastumist 2008. aasta alguse tasemel. Ka vähendaks alampalga tõus ametiühingute hinnangul ümbrikupalkade osakaalu.

Tänavu tõusis töötasu alammäär 290 euroni. Enne seda tõusis üleriigiline alampalk 2008. aastal, siis oli selle suuruseks 278,02 eurot.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) hinnangul on Eesti jõudnud sügavasse poliitilisse kriisi, millest väljapääsuks on erakorraliste valimiste korraldamine.

SDE juhatus võttis esmaspäeva õhtul vastu avalduse, milles kutsub üles korraldama erakorralisi valimisi, teatas erakond BNS-ile.

"Valitsuse pikaajaline soovimatus ja suutmatus suhelda vabakonna ja sotsiaalpartneritega, võimuparteide võimetus tajuda ühiskonna ootust ausama ja avatuma valitsemise järele ning Reformierakonna rahastamisskandaali ajal Eesti inimeste hulgas valdavaks saanud veendumus, et valitsuse ja riigikogu liikmed valetavad teadlikult oma valijatele, on paisanud Eesti poliitika ühte sügavamasse kriisi iseseisvuse taastamise järel," seisab avalduses.

SDE hinnangul sunniksid ennetähtaegsed riigikogu valimised muutuma parlamendierakondi ausamaks ja avatumaks ning annavad võimaluse praegu riigikogusse mittekuuluvatele poliitilistele jõududele ning kodanikeühendustele.

"Sotsiaaldemokraadid on veendunud, et erakorraliste riigikogu valimistega puhastub Eesti riigi juhtimine neist poliitikutest, kes on iseennast ja Eesti riiki valetamise ja ülbitsemisega häbistanud. Samas toovad uued valimised riigikogusse tänasest suurema visioonide ja arvamuste paljususe," seisab erakonna avalduses.

„ Antud hetkel pole IRL-il küll põhjust seda toetada, „ ütles BNS-ile Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) riigikogu fraktsiooni esimees Kaia Iva.

Iva sõnul on „aeg selliseks protsessiks ebasobiv“.

Ta märkis, et riigikogus on praegu arutlusel nii riigieelarve kui ka mitmed olulised seadused ning erakorralised valimised lükkaksid nende vastuvõtmise mitu kuud edasi. Iva tõi esile, et mitmed seadusemuudatused on sellised, mis „parandaksid SDE viidatud probleeme“. „Need muudatused tuleb läbi arutada ja ellu viia,“ sõnas ta.

Riigikogu Demokraatide ühenduse hinnangul ei ole erakorralised valimised lahendus, kuid peaminister Andrus Ansip peaks võtma vastutuse.

"Erakorralised valimised ei lahenda riigi ja rahva tänaseid probleeme, vaid lükkab need veelgi kaugemale," ütles Demokraatide ühenduse esimees Rainer Vakra. Tema sõnul külvaksid erakorralised valimised ebastabiilsust, mis ei tule kasuks riigile kui tervikule. Samuti ei lahenda erakorralised valimised näiteks erakondade rahastamist ega elektrihinna tõusu.

"Demokraadid teevad sotsiaaldemokraatidele ettepaneku kaaluda peaministri ja seega kogu valitsuse umbusaldamist," lisas Vakra.