Riigikogu erakorralisi valimisi saab president välja kuulutada neljal põhiseaduses kirjeldatud juhul, mis kõik eeldavad parlamendi enamuse soovi.

Erakorralised riigikogu valimised peab president välja kuulutama juhul, kui presidendi poolt esitatud peaministri kandidaat ei ole pärast kaht vooru suutnud valitsust moodustada, riigikogu on esitanud oma peaministri kandidaadi ja ka tema ei esita kahe nädala jooksul oma valitsuse koosseisu presidendile.

Teiseks kuulutab president välja riigikogu uue koosseisu valimised, kui riigikogu algatatud rahvahääletus ei leia rahvalt vajalikku toetust.

Kolmas põhjus lõpetada riigikogu ennetähtaegsete volituste lõpetamiseks on riigikogu võimetus uut riigi- eelarvet vastu võtta kahe kuu jooksul pärast uue eelarveaasta algust.

Viimane riigikogu laialisaatmise põhjus erineb eelnevatest selle poolest, et siin on presidendi otsustada, kas kuulutada uued valimised välja või mitte. Peaministrile või valitsusele umbusalduse avaldamise korral võib president valitsuse ettepanekul välja kuulutada uued valimised.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus võttis esmaspäeva õhtul vastu avalduse, milles kutsub üles korraldama erakorralisi valimisi. SDE hinnangul sunniksid ennetähtaegsed riigikogu valimised muutuma parlamendierakondi ausamaks ja avatumaks ning annavad võimaluse praegu riigikogusse mittekuuluvatele poliitilistele jõududele ning kodanikeühendustele.

Ametiühingute keskliit (EAKL) teeb tööandjatele ettepaneku kehtestada järgmisel aastal miinimumpalgaks 320 eurot kuus või 1,90 eurot tunnis.

"Kõrgem töötasu alammäär suurendab sisemaist nõudlust ja toetab Eesti majanduskasvu," seisab kirjas, mille EAKL esimees Harri Taliga läkitas Eesti Tööandjate Keskliidu juhatajale Tarmo Kriisile, teatas EAKL BNS-ile. Taliga lisas, et töötasu alammäära suurendamine 320 euroni ei taga alampalga ostujõu taastumist 2008. aasta alguse tasemel. Ka vähendaks alampalga tõus ametiühingute hinnangul ümbrikupalkade osakaalu.

Tänavu tõusis töötasu alammäär 290 euroni. Enne seda tõusis üleriigiline alampalk 2008. aastal, siis oli selle suuruseks 278,02 eurot.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) hinnangul on Eesti jõudnud sügavasse poliitilisse kriisi, millest väljapääsuks on erakorraliste valimiste korraldamine.

SDE juhatus võttis esmaspäeva õhtul vastu avalduse, milles kutsub üles korraldama erakorralisi valimisi, teatas erakond BNS-ile.

"Valitsuse pikaajaline soovimatus ja suutmatus suhelda vabakonna ja sotsiaalpartneritega, võimuparteide võimetus tajuda ühiskonna ootust ausama ja avatuma valitsemise järele ning Reformierakonna rahastamisskandaali ajal Eesti inimeste hulgas valdavaks saanud veendumus, et valitsuse ja riigikogu liikmed valetavad teadlikult oma valijatele, on paisanud Eesti poliitika ühte sügavamasse kriisi iseseisvuse taastamise järel," seisab avalduses.

SDE hinnangul sunniksid ennetähtaegsed riigikogu valimised muutuma parlamendierakondi ausamaks ja avatumaks ning annavad võimaluse praegu riigikogusse mittekuuluvatele poliitilistele jõududele ning kodanikeühendustele.

"Sotsiaaldemokraadid on veendunud, et erakorraliste riigikogu valimistega puhastub Eesti riigi juhtimine neist poliitikutest, kes on iseennast ja Eesti riiki valetamise ja ülbitsemisega häbistanud. Samas toovad uued valimised riigikogusse tänasest suurema visioonide ja arvamuste paljususe," seisab erakonna avalduses.

„ Antud hetkel pole IRL-il küll põhjust seda toetada, „ ütles BNS-ile Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) riigikogu fraktsiooni esimees Kaia Iva.

Iva sõnul on „aeg selliseks protsessiks ebasobiv“.

Ta märkis, et riigikogus on praegu arutlusel nii riigieelarve kui ka mitmed olulised seadused ning erakorralised valimised lükkaksid nende vastuvõtmise mitu kuud edasi. Iva tõi esile, et mitmed seadusemuudatused on sellised, mis „parandaksid SDE viidatud probleeme“. „Need muudatused tuleb läbi arutada ja ellu viia,“ sõnas ta.

Riigikogu Demokraatide ühenduse hinnangul ei ole erakorralised valimised lahendus, kuid peaminister Andrus Ansip peaks võtma vastutuse.

"Erakorralised valimised ei lahenda riigi ja rahva tänaseid probleeme, vaid lükkab need veelgi kaugemale," ütles Demokraatide ühenduse esimees Rainer Vakra. Tema sõnul külvaksid erakorralised valimised ebastabiilsust, mis ei tule kasuks riigile kui tervikule. Samuti ei lahenda erakorralised valimised näiteks erakondade rahastamist ega elektrihinna tõusu.

"Demokraadid teevad sotsiaaldemokraatidele ettepaneku kaaluda peaministri ja seega kogu valitsuse umbusaldamist," lisas Vakra.

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas oma esmaspäeval istungil peretoetuste maksmise süsteemi muudatusi, mis loodetakse täiskogu ette esimesele lugemisele viia järgmisel nädalal.

Sotsiaalkomisjon kuulas esmaspäeval riiklike peretoetuste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu menetlemisest tulenevalt erinevate osapoolte arvamusi, teatas riigikogu pressiteenistus BNS-ile.

Eelnõu kohaselt tõstetakse allpool suhtelist vaesuspiiri elavate lastega perede toetusi kahes etapis. Alates 2015. aastast tõstetakse kõigi kolme ja enama lapsega perede kolmanda ja enama lapse toetusi.

Alates 2013. aasta 1. juulist tõstetakse kolmikute ja suurema arvu mitmike sünni ühekordset sünnitoetust. Samuti hakatakse eelnõu kohaselt 16-aastastele ja vanematele põhikooli lõpetajatele peretoetusi maksma ka suvekuudel ning lisatakse säte, mille kohaselt lisanduvaid toetusi ei arvestata toimetulekutoetuste määramisel sissetulekute hulka.

Komisjoni istungist võtsid osa Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Eesti Linnade Liidu, Lastekaitse Liidu, Lasterikaste Perede Liidu, Lapse Huvikaitse Koja, aga ka sotsiaalministeeriumi ning rahandusministeeriumi esindajad. Istungil tekkis elav arutelu peremudeli ja leibkonna teemadel. Samas avaldati arvamust, et kõiki võimalikke elus ette tulevaid juhtumeid ei saa seadusega paratamatult reguleerida.

Väljendati ka mõtet, et seadusmuudatuste rakendumise käigus saab teravamini esile kerkinud probleemid kaardistada ja vajadusel seadusi täiendada. Kõik osapooled tunnistasid seadusmuudatused põhimõtteliselt vajalikuks ja positiivseks sammuks valitsuse perepoliitikas. Samas tõdeti, et peretoetused ei lahenda siiski laste vaesuse probleemi, vaid ainult parandavad mõningal määral laste heaolu.

„Eelnõuga tuleb veel tööd teha ja osapoolte arvamused selle rakendamise kohta on väga vajalikud. Pean silmas eelkõige traditsioonilisest peremudelist erinevate perekondade laste heaolu parandamise võimalusi, kuna praegused leibkondade arvestamise põhimõtted vajavad seaduses täpsustamist", ütles sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.

Olulise teemana tõstatus ka seadusmuudatustest tulenevate kulude riiklik finantseerimine. Küsimusi esitati nii administreerimiskulude kui peretoetuste väljamaksmiseks arvestatavate kulude kohta.

Tsahkna sõnul kavatsetakse eelnõu esimene lugemine täiskogus viia läbi järgmisel nädalal ning see plaanitakse vastu võtta detsembri keskpaiku.