Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi prognoosi kohaselt tuleb novembris muutlik ja vihmane ilm, kuu lõpu poole võib sadada ka lund.

Eesti jääb sageli läänest ja edelast itta liikuvate madalrõhkkondade ning nende lohkude teele. Tihti sajab, enamasti vihma ja lörtsi, kuid mõnikord tuleb ka lund, seda eeskätt kuu kolmandas dekaadis.

Lõuna- ja läänetuuled kannavad meieni suhteliselt sooja ja niisket õhku. Aeg-ajalt põhja- ja idakaarde pöörduv tuul põhjustab õhutemperatuuri langust, eriti kuu kolmandas dekaadis.

Mõnikord on tegu ka üsna aktiivsete pööristega ning tuul võib tormiks paisuda.

Kuu keskmine õhutemperatuur on normilähedane, jäädes nulli ja mõne soojakraadi piiresse, või sellest pisut kõrgem.

Sademeid on oodata normi piires, 46 kuni 80 millimeetrit, kohati enam.

Ilmaennustus esmaspäevani

Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi prognoosi kohaselt on nädalavahetusel oodata tuulist ilma, sajab vihma ja lörtsi.

Laupäeva öösel on pilves ilm. Mitmel pool sajab vihma. Puhub edela- ja lõunatuul 4-10 m/s. Õhutemperatuur on 0 kuni +4, saartel +7 kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm. Päeva jooksul saju võimalus väheneb. Puhub edela- ja lõunatuul 4-10 m/s. Sooja on 5 kuni 9 kraadi.

Pühapäeva öösel on pilves ilm, sajab vihma, kohati ka lörtsi. Puhub lõuna- ja kagutuul 6-11 m/s. Õhutemperatuur on +1 kuni +6 kraadi. Päeval on pilves ilm. Sajab vihma ja lörtsi, ajuti on sadu tugev. Põhjarannikul puhub idakaare tuul 6-11 m/s, Lõuna-Eestis tugevneb edelatuul 10-15 m/s, Liivi lahe ääres 15-20, iiliti 25 m/s. Õhtuks pöördub tuul läände 10-15, rannikul iiliti kuni 18 m/s. Sooja on 2 kuni 7 kraadi.

Esmaspäeva öösel on pilves selgimistega ilm. Sajab vihma, kohati ka lörtsi. Puhub edela- ja läänetuul 8-13, rannikul 13-18 m/s. Õhutemperatuur on +1 kuni +7 kraadi. Päeval pilvisus hõreneb ja sadu lakkab. Puhub edela- ja läänetuul 4-10 m/s. Sooja on 4 kuni 8 kraadi.

Tallinnas puhkes reede hommikul järjekordses puidust korterelamus suurpõleng, tegemist on viimastel päevadel juba mitmenda samalaadse tuleõnnetusega.

Häirekeskus sai tulekahjust teate kell 8.08, kui selgus, et Põhja-Tallinnas Kungla tänaval tuleb kahekorruselise puumaja esimeselt korruselt suitsu. "Päästjad tõid maja esimese korruse korterist välja mehe, kes anti üle meedikutele ning kiirabi viis ta haiglasse. Korteris põles köök. Tulekahjusuits tungis ka teistesse korteritesse, kuid nendest said inimesed ise välja," kirjeldas Põhja päästekeskuse pressiesindaja toimunut.

Tema sõnul tõid päästjad kõrvalkorterist välja koera ja papagoi ning ühest teise korruse korterist kaks kassi. Tulekahjukohal töötavad päästjad Kopli, Lilleküla ja Mustamäe päästekomandodest nign kella 9 ajal järelkustutustööd veel kestsid.

Neljapäeval kell 15.26 said päästjad teate, et Kopli tänaval põleb mahajäetud maja, leegid ulatuvad maja esimese korruse akendest välja ning majas võib inimene sees olla. Viie minutiga kohale jõudnud päästjad sisenesid põlevasse majja ja leidsid hukkunud inimese.

Tegemist on mahajäetud ühekorruselise puidust majaga, mis on ka varem korduvalt põlenud. Tulekahju tagajärjel levis ümbruskonnas tihedat suitsu, kohati segas suits tänaval liiklemist.

24. oktoobril pidid tuletõrjujad juba teist päeva järjest pistma Tallinnas rinda suurpõlenguga, kui kesklinnas süttinud hoone lõplikuks kustutamiseks kulus ligi viis tundi. Häirekeskus sai Maakri tänaval süttinud majast teate kell 23. Pööningu ja katuse osas lahtise leegiga põlenud puumaja sõitsid kustutama neli päästemeeskonda, autoredel, paakauto ja Bronto päästetõstuk. Põleng ohustas lähedal seisnud teisi hooneid ning päästjate üks tegevussuundasid oli tule leviku takistamine kõrvalhoonetele.

Tulekahju käigus varisesid järk-järgult sisse kahekordse hoone katus ja vahelaed. Tulekahju lokaliseeriti keskööks. Järelkustutustööd kestsid aga kella 4 hommikul.

23. oktoobri õhtul ja öösel kulus päästjatel Tallinnas põlema süttinud elaniketa maja kustutamiseks ligi kuus tundi, õnnetuse tõttu seiskus piirkonnas ka trammiliiklus. Häirekeskus sai tulekahjust teate kell 21, kui selgus, et Kaevuri tänaval oli seni teadmata põhjustel tuld võtnud tühjana seisev kahekorruseline puidust hoone. Päästjad alustasid koheselt kustutustöid ning piirkonnas seiskus trammiliiklus. Leekides sai kahjustada hoone sisemus ning katus langes sisse. Samas suutsid tuletõrjujad hoida ära tule leviku kõrvalasuvale elumajale, kust evakueeriti ettevaatuse mõttes kolm inimest.

Tulekahju loeti likvideerituks ööl vastu 24. oktoobrit kella 3.06 ajal.

Majanduslanguse ajal langes lapse sünni puhul isadele pakutud tasuline lisapuhkus kärpekääride ohvriks, uuest aastast hakkab see aga taas kehtima, kirjutab Postimees.

«Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi,» rääkis sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Tiina Ansip.

Puhkuse taotleja peab informeerima oma soovist tööandjat ja kirjutama avalduse isapuhkuse saamiseks. Alates järgmise aasta 1. jaanuarist tasutakse isapuhkus töötaja keskmise töötasu alusel, kuid puhkusetasu ei ole suurem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk.Järgmise aasta riigieelarve eelnõusse on isapuhkuse maksmiseks ette nähtud 3,729 miljonit eurot, kirjutab Postimees.

Isadel tekkis alates 2002. aasta teisest poolest võimalus saada lapse sünni puhul tasustatud puhkepäevi. 2002–2007 maksti isadele puhkusetasu 66 krooni  ehk 4,22 eurot päeva kohta. Alates 2008. aastast hakati puhkusetasu maksma isa keskmise palga alusel, misjärel kasvas plahvatuslikult nende meeste arv, kes seda võimalust kasutasid. 2008. aasta detsembris muudeti seadust nii, et puhkusepäevade hüvitamine lõpetati alates 2009. aasta 1. jaanuarist, sõltumata sellest, kas isa on hakanud 2008. aastal isapuhkust kasutama või mitte.

Sotsiaalminister Maret Maripuu ütles toona riigi otsust kommenteerides, et uues majandusolukorras peavad kõik kokku hoidma ja sotsiaalministeerium pidi oma 2009. aasta eelarvet vähendama.

Toetusi üle vaadetes lähtus ministeerium sellest, et kui millestki loobutakse, siis toetusest, milleta on küll halb, kuid saab hakkama. «Alati jääb tööandjatele võimalus toetada isa soovi olla koos oma perega kodus. Kui riigil avaneb tulevikus võimalus tasulist isapuhkust taastada, siis seda kindlasti ka tehakse,» lubas tookordne sotsiaalminister.

Eestis hukkus tänavu kümne kuuga liiklusõnnetustes 77 inimest, mida on viie võrra enam kui mullu samal ajal, samas on vähenenud liiklusõnnetustes vigastatute arv.

Politsei- ja piirivalveameti andmetel hukkus 2011. aastal jaanuarist oktoobri lõpuni liiklusõnnetustes 72 inimest.

Tänavu kümne kuuga sai liiklusõnnetustes vigastada 1400 inimest, mullu samal ajal oli vigastada saanud juba 1565 inimest. Vähenenud on ka inimkannatanutega liiklusõnnetuste hulk, tänavu kümne kuuga juhtus Eestis 1129 inimkannatanutega liiklusõnnetust, mullu oli selliseid õnnetusi samal ajal 1210, ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja BNS-ile.

Oktoober oli tänavu liikluses mullu sama kuuga võrreldes parem ning nii hukkunuid kui ka vigastatuid oli vähem. Oktoobris hukkus liiklusõnnetustes kuus, mullu samal kuul aga üheksa inimest. Liiklusõnnetustes sai oktoobris vigastada 110 inimest, mullu samal kuul aga 192 inimest. Inimkannatanutega liiklusõnnetusi juhtus oktoobri jooksul Eesti teedel ja tänavatel 96, mullu samal kuul oli selliseid liiklusõnnetusi 151.

Politsei- ja piirivalveameti korrakaitspolitseiosakonna liiklusbüroo komissar Riho Tänak sõnas, et aasta viimastel kuudel sagenevad ülirasked liiklusõnnetused jalakäijatega. "Ajal mil nii hommikune kui ka õhtune tipptund on pimedal ajal, saab jalakäijatele ülioluliseks enda helkuriga nähtvaks tegemine. Autojuhide poolt on aga määrav tähelepanelikkus ja sõidukiirus, mis võimaldab lähitulede ulatusse astunud jalakäija ees pidama saada," ütles Tänak.

Politsei tuletab meelde, et helkurit või muud valgusallikat on jalakäijal kohustus kanda pimeda ajal liigeldes sõltumata tänavavalgustuse olemasolust ning sellest, kas ollakse asulasisesel- või välisel teel. Novembris käib ka maanteeameti ja politsei ühine liiklusohutuskampaania "Tee ennast nähtavaks". Sügistalvisel hooajal jagab politsei liiklusjärelevalve käigus inimestele 112 000 helkurit ning 10 000 helkurvesti ja kodarahelkurikomplekti.

Mullu juhtus Eestis kokku 1475 inimvigastatutega liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1875 ja hukkus 101 inimest. 2010. aastal oli Eestis 1349 inimvigastatutega liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1742 ja hukkus 79 inimest. 2009. aastal juhtus 1501 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1931 ja hukkus 100 inimest.

2010. aasta oli esimene ja seni ainus aasta rohkem kui poole sajandi järel, mil liiklusõnnetustes hukkunute arv jäi alla saja. Liikluses hukkunute aastane arv tõusis Eestis üle saja 1947. aastal.

2008. aastal hukkus Eestis toimunud 1868 liiklusõnnetuses 132 ja sai vigastada 2398 inimest. Viimase poole sajandi kõige traagilisem aasta oli 1991, kui Eestis hukkus liikluses 491 ja sai vigastada 2175 inimest.