Riigikontrolli kolmapäeval avaldatud audit näitab, et töötute toetamise süsteem vajab muutmist, sest see ei taga abi kõigile tööd otsivatele abivajajatele, ei aita efektiivselt leevendada struktuurset tööpuudust ega pikaajalist töötust.

Reformid on hädavajalikud, et riik suudaks ära hoida eesseisva tööjõu vähenemisega kaasnevaid võimalikke sotsiaalseid probleeme ja saavutada paremaid konkurentsitingimusi tööhõive suurendamise abil, märgib riigikontroll auditis.

Auditist selgub, et suurimaks takistuseks tööhõive suurendamisel on saanud kvalifitseeritud tööjõu puudus.

"Kui töötukassa jätkab toimimist kui töötute käitlemise süsteem ja meie süsteem ei suuda kohandada töötute oskusi ettevõte vajadustega, süveneb üha olukord, kus ettevõtjad otsivad tikutulega tuhandete töötute hulgast sobivaid töökäsi, kuid ei leia neid," nentis riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo. Ta lisas, et töötute oskused ja tööandjate vajadused on lihtsalt sedavõrd lahku kasvanud.

Eesti töö- ja sotsiaalpoliitika eesmärkideks on tagada tööhõive kõrge tase ning sissetulekute, elukvaliteedi ja sotsiaalse turvalisuse kasv. Riik on seadnud eesmärgiks suurendada hõive 2015. aastaks 72 protsendini ja 2020. aastaks 76 protsendini. 2012. aasta keskpaigas oli see 71,8 protsenti.

Riigikontroll uuris äsja lõppenud auditis, kui hästi suudab riik toetada neid, kes on töö kaotanud. Audit näitas, et praegune töötute toetamise süsteem inimestele piisavat abi ei paku. Ebapiisav on praegune töötukassa kaudu pakutav rahaliste toetuste ja tööturuteenuste süsteem eelkõige seetõttu, et toetustest ja teenustest ei saa osa kõik töötud.

Viimase kolme aasta jooksul on töötuskindlustushüvitist saavate töötute osakaal pidevalt kahanenud. 2011. aastal sai töötutoetust 15,9 protsenti ja töötuskindlustushüvitist vaid 18 protsenti töötukassas registreeritud töötutest. Ülejäänud registreeritud töötud töötute toetamise süsteemi kaudu rahalist tuge ei saanud. 2012. aasta keskpaigas oli riigis üle 27 000 töötu, kes ei olnud töötukassas arvel ning kes ei saanud samuti rahalist abi, kuna raha saamise eelduseks on arvelolek töötukassas.

2011. aastal sai töötukassas registreeritud tööturuteenuseid igas kuus keskmiselt 20 protsenti töötutest. Teenuseid ei saa töötud sellepärast, et kõikidele töötutele sobivaid teenuseid pole ning kõigi tööle naasmist takistavate põhjuste kõrvaldamine pole töötukassa ülesanne.

Teiseks ebapiisava abi põhjuseks on see, et praegune töötute toetamise süsteem ei suuda lahendada struktuurse töötuse probleemi, kuna tööturumeetmed ja nendest osasaamise tingimused ei soodusta töötute ümberõpet ega arvesta regionaalsete eripäradega, teatas riigikontroll. Töötukassa pakutavad koolitused on üldjuhul lühiajalised ega soodusta uue kutse omandamist kutse- või kõrghariduse süsteemis.

Riigikontrolli audit näitas, et töötute eelneval ametialal omandatud oskused ei vasta enam tööjõuvajadusele enamikes sektorites. Pea pooltel töötutel puudub kvalifikatsioon, neil on kõigest alg-, põhi- või üldkeskharidus. Ainult üksikutes sektorites oli töötute teadmistele ja oskustele vastavaid vabu töökohti. Paljud aktiivselt tööd otsivad inimesed ei saa tööle siirdumiseks rahalist tuge või teenuste valiku puudumise tõttu vajalikke teenuseid.

Teistest Eesti piirkondadest eristuvad suurema töötute osakaaluga kogu tööjõust Ida-Virumaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa ja Hiiumaa, kus on keeruline ainuüksi praeguste tööturuteenuste pakkumisega töötust vähendada, märkis riigikontroll.

Vastuolu töötajate oskuste, teadmiste ning paiknemise ja tööandjate nõudmiste vahel on kaasa toonud töötuse kestuse pikenemise. Statistikaameti andmetel oli eelmisel aastal üks aasta ja kauem tööta olnud 57 protsenti töötutest, käesoleva aasta esimese poolaasta seisuga 52 protsenti. Viimase kolme aasta jooksul on pikaajaliste töötute hulk püsinud viimase 10 aasta kõrgeimal tasemel.

Pikaajalistel töötutel takistavad tööle naasmist mitmed erinevad põhjused, näiteks kehv tervis, ebasoodne elukoht, mida ei saa kõrvaldada vaid olemasolevaid tööturuteenuseid pakkudes. Töölt pikaks ajaks eemale jäämine toob aga kaasa vaesusriski ja lootusetuse uuesti tööd leida.

Riigikontroll soovitas praegu kehtivat töötute toetamise süsteemi mitmes aspektis muuta, et riik suudaks ära hoida eesseisva tööjõu vähenemisega kaasnevaid võimalikke sotsiaalseid probleeme ja saavutada paremaid konkurentsitingimusi tööhõive suurendamise abil.

Rootsi kaitseuuringute agentuuri eksperdid soovitavad teisipäeval Stockholmis esitletud Balti riikide sõjalise kaitse analüüsis NATO-l reageerida Venemaa Kaliningradi oblastisse paigutatud õhustõrjesüsteemile S-400.

Ekspertide Bo Ljungi, Tomas Malmlofi, Karlis Neretnieksi ja Mike Winnerstigi koostatud analüüs keskendub NATO tegevusele teoreetilises olukorras, kui Venemaa peaks Balti riike ründama. Analüüsi koostajad soovitavad NATO-l astuda vastusamme Kaliningradi oblastisse paigutatud moodsale maa-õhk tüüpi õhutõrje raketisüsteemile S-400.

Uuringu koostajad tõdesid, et Balti riikidest on oma kaitseväe arendamisel kõige suuremad ambitsioonid Leedul, samas on Eesti teisest Balti riikidest kaitsekulutuste osakaalult kaugel ees.

Rootsi kaitseuuringute agentuuri koostatud analüüsi esitlusel osalesid teisipäeval Eesti, Läti ja Leedu diplomaadid, teatas Leedu kaitseministeerium BNS-ile.

Uuringu üks koostajaid, Rootsi erukindralmajor Karlis Neretnieks avaldas mullu sügisel Atlandi Nõukogu väljaandes artikli, milles tõdes, et Rootsi võimalused aidata Balti riike sõjalise ründe korral kaitsta on piiratud.

Neretnieks analüüsis ka võimalikke stsenaariume juhul, kui NATO palub Rootsilt abi Eesti, Läti ja Leedu kaitsmisel. Neretnieksi hinnangul võtab üksuste positsioonidele paigutamine mitu nädalat, võibolla isegi rohkem. Samuti peavad planeerijad otsutama, kas esimestena lahinguvalmiduse saavutanud üksused saadetakse välja või kasutatakse neid Rootsis strateegiliselt oluliste punktide kaitseks. Ta märkis, et kiiret reageerimist vajava kriisi puhul võib selguda, et üksuste väljaõpe ei ole piisav.

Neretnieks sõnas, et Rootsi merevägi on küll valmis Läänemerel kriiside haldamiseks, kuid pole valmis sõdimiseks. Rootsi õhujõud omakorda võivad jääda hätta Läänemerel laevade eskortimisega, samas vajatakse neid kriisi korral ka kodutandril.

Ka võib Neretnieksi hinnangul mitmeid probleeme tekkida juhul, kui Rootsi peab vastu võtma suuri NATO väeüksusi. Puudusi näeb erukindralmajor nii Rootsi võimes üksusi vastu võtta kui nende julgeoleku ja logistilise toetuse tagamisel. Selle põhjuseks peab erukindralmajor puudujääke rahuaaegses planeerimises, samuti on ühisõppusi NATO-ga läbi viidud liiga vähe.

Teisalt nentis Neretnieks, et NATO võimalikule operatsioonile on abiks Rootsi allveelaevastiku, luure ning õhu- ja mereseire hangitud informatsioon.

Sellele vaatamata on Rootsi võimekus viia naabrite abistamiseks läbi välisoperatsioon piiratud ning sel juhul vajalik ühistegevus NATO-ga saab suures osas olema improviseeritud, märkis Neretnieks.

Erukindralmajori hinnangul saaks neid probleeme lahendada tiheda ja regulaarse koostööga kaitseplaneerimise ning ühisõppuste ja ühishangete läbiviimisega.

Eriti oluliseks pidas Neretnieks koostööd NATO-ga, märkides, et parim lahendus neile probleemidele oleks Rootsi ühinemine alliansiga. Kui see samm ei ole aga sisepoliitiliselt vastuvõetav, peaks Rootsi vähemalt osalema õppustel, mida NATO Läänemere regioonis korraldab.

Alates 12. novembrist hakkab Narva tollipunktis Eestisse sisenevatele sõidukitele ja jalakäijatele kehtima rohelise ning punase koridori süsteem, mis muudab piiriületuse kiiremaks ja mugavamaks.

Piiriületajad peavad edaspidi Eestisse sisenedes enne tollikontrolli valima, kas soovivad kauba deklareerida ja suunduma vastavalt sellele punase või rohelise koridori alale. Mööda rohelist koridori võivad piiri ületada need reisijad, kellel ei ole midagi deklareerida ja kellel on kaasas lubatud koguses Eestisse toodavat kaupa. Punane koridor tuleb valida neil, kes peavad kaupa deklareerima ja toodavalt kaubalt tasuma impordimakse.

Narva tollipunkti juhataja Voldemar Linno sõnul on koridoride süsteemi rakendamise eesmärgiks lihtsustada ja kiirendada piiriületust reisijatele, kellel puudub deklareerimist vajav kaup. „Selle asemel, et kõik piiriületajad ühes järjekorras ootaksid, saavad edaspidi need, kel midagi deklareerida pole, suunduda otse rohelisse koridori. See muudab piiriületuse kiiremaks ning eeldatavalt lühenevad piirijärjekorrad Eestisse siseneval suunal uue süsteemi tulemusel veelgi,“ ütles Linno.

Rohelise koridori valikuga väidab inimene oma käitumisega, et tal ei ole deklareeritavat kaupa ning seal kontrollivad tolliametnikud jalakäijaid ja sõidukeid vaid riskianalüüsi alusel ja kahtluse korral. Kui tollitöötajad tuvastatavad rikkumise rohelises koridoris, siis võib füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot.

Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel jäi Eestis eelmisel aastal esimest klassi kordama 125 last ja varasematel aastatel on arv olnud veelgi suure, samal ajal kinnitavad arvud ka seda, et teise ja kolmandasse klassi jäädakse istuma kaks-kolm korda harvemini kui esimesse, kirjutab Postimees.

51 juhul ei olnud mullu haridus- ja teadusministeeriumi andmetel tegu klassikalise istumajätmise, vaid esimese klassi läbimise aja pikendamisega individuaalse õppekava alusel. Neile lastele antigi algusest peale esimese klassi läbimiseks kaks aastat.

Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaeksperdi Merike Mändla sõnul on esimese klassi mineku edasilükkamise või klassi kordama jäämise põhjus enamasti see, et lapsed ei ole kooliküpsed.

«Tegemist võib olla koduste lastega, kelle koolivalmidus on hindamata,» lisas Mändla. «Teise suundumusena tahetakse meil lapsi üha nooremalt kooli panna. Põhjused võivad olla majanduslikku laadi, sest lasteaed on tasuline, aga koolikoha eest ei pea maksma ja koolis on soe lõuna tasuta.»

Eriti raske on last Mändla sõnul aidata siis, kui ta ei käi koolis. «Kui laps käib koolis, siis on võimalik temaga tegeleda ja pakkuda igasuguseid tugiteenuseid,» ütles Mändla Postimehele.

«Probleem on selles, et paljud lapsevanemad ei võta tugiteenuseid vastu – sellistel juhtudel peaks sekkuma kohalik omavalitsus ja lastekaitse,» ütles Mändla, lisades, et ministeerium ei poolda istumajätmist, vaid individuaalset õppekava. «Istumajätmise puhul peab laps läbima uuesti ka need ained, milles ta on edukas,» selgitas Mändla. «Suundumus on analüüsida iga last eraldi ja vaadata, milliseid tugiteenuseid ta vajab.»

Kui mullu jäi esimeses klassis klassikursust kordama 125 last, siis teises klassis oli see number 53 ja kolmandas klassis 40.