Õiguskantsler taunis fiktiivseid meeleavaldusi

Õigus meelt avaldada on kodanike üks olulisemaid põhiõigusi ja avalik võim ei tohiks lasta seda õigust kuritarvitada, lubades registreerida fiktiivseid koosolekuid teiste takistamiseks, ütles õiguskantsler Indrek Teder Postimehele.

Ajaleht küsis õiguskantsleri arvamust Reformierakonna käitumisele, kui erakonna esindaja registreeris politseis peakontori ees toimuvad avalikud koosolekud kolmel päeval kümneks tunniks, mistõttu kunstitudengid jäid ilma õigusest seal Silver Meikari toetuseks meelt avaldada. Tegelikult kogu päeva vältavaid üritusi Tõnismäe tänaval Reformierakonna kontori ees ei toimunud.

Teder sõnas, et ta ei ole konkreetse juhtumi asjaolusid analüüsinud, kuid kommenteeris asjaolusid oma varasema tegevuse pinnalt. Aastatel 2009 ja 2010 tegeles ta MTÜ Loomade Nimel avaldusega, kes kaebas, et Tsirkuse tuuri korraldaja Lauri Viikna takistas MTÜ Taimede Nimel abil loomakaitsjate võimalust tuuri peatumiskohtades meelt avaldada, registreerides seal ise varakult oma meeleavaldused.

Seni oli politsei niinimetatud fiktiivsete koosolekute suhtes seda meelt, et neid ära keelata ei saa, kuna avaliku koosoleku seadus ei kohusta koosoleku korraldajat registreeritud koosoleku läbiviijat selle toimumisest või ärajäämisest politseid või kohalikku omavalitsust teavitama.

"Politsei kinnitas, et nad võtavad lihtsalt teadmiseks, et koosolekut ei toimu, kuid see ei anna politseile õiguslikku alust sama korraldaja järgmise koosoleku teate registreerimata jätmiseks. Lisaks selgitati vastuseks õiguskantsleri järelepärimisele, et edaspidi paluvad nad koosoleku registreerijal joonistada koosolekul osalejate paiknemine väga täpselt kaardile, mis enamikel juhtudel võimaldab samas lähedal ka teise koosoleku korraldamist," märkis Teder.

Menetluse tulemusel saatis õiguskantsler 2010. aastal Tallinna linnavalitsusele kirja, milles palus ka neil sarnast praktikat rakendada, et fiktiivse koosoleku registreerimine ei takistaks päriskoosoleku toimumist.

Õiguskantsler rõhutas, et õigus rahumeelselt koguneda ja meelt avaldada on üks olulisemaid põhiõigusi demokraatliku riigi püsimisel.

"Igaüks peab oma õigusi heauskselt kasutama. Avaliku võim ei tohiks seetõttu lubada ühel isikul kuritarvitada oma õigusi teise isiku arvelt. Uurimisprintsiibist tulenevalt tuleks õiguste kuritarvitamisele viitavat teavet kontrollida, saamaks põhjalikumat teavet kaalutlusotsuse langetamiseks," märkis Teder. Õiguskantsler taunis fiktiivsete avalike koosolekute korraldamist, kui tegelik kavatsus on teiste isikute põhiseaduslike õiguste teostamise takistamine.