Maalehe endine peatoimetaja Sulev Valner lahkus pärast aasta aega kestnud töötamist Postimehest

Valner ütles BNS-ile, et lahkus Postimehest nädal aega tagasi ning ta ei soovi lahkumise põhjuseid avalikult kommenteerima hakata. "Mul ei ole põhjust midagi Postimehe kohta halvasti öelda ning jäägu lahkumise põhjused minu ja Postimehe vahele. Ei välista, et kunagi tulevikus kirjutan sellele ajalehele taas," lausus Valner.

Ta lisas, et uut töökohta tal praegu kokku lepitud ei ole.

Valner alustas Postimehe uurivas toimetuses ajakirjanikuna tööle mullu septembri lõpus.

Sulev Valner on töötanud toimetajana väljaannetes Harju Elu, Vaba Maa, Kultuur ja Elu ja Sõnumileht .

Aastatel 1993–1998 töötas ta Eesti Televisioonis ning aastatel 1998–2004 ja 2007–2009 oli ta Maalehe peatoimetaja.

Liikumine Aitab valelikust poliitikast korraldab esmaspäeva pärastlõunal Tallinnas Tõnismäel Reformierakonna peakontori juures meeleavalduse, mille eesmärk on korraldajate sõnul astuda vastu valelikule poliitikale.

Meeleavaldus algab kell 16.30 Reformierakonna peakontori ees kõnniteel teisel pool tänavat. Piketi korraldaja ütles BNS-ile, et tema nimi on Mikk Mägi ning ta on tavaline kodanik, kellele ei meeldi valelik ja vassimist täis poliitika. Ta kinnitas, et meeleavalduse korraldajad ei ole ühegi erakonnaga seotud.

Põhja prefektuuris oli esmaspäeval kella 9-19 registreeritud Reformierakonna peakon

tori ees meeleavaldus, et tutvustada liberaalset maailmavaadet. Meeleavalduse registreeris Reformierakonna Tallinna arendusjuht Rein Ilves, kes otsustas selle siiski tühistada. Ilves teatas esmaspäeval, et ei soovi muuta avalikke koosolekuid erakonna peakontori ees meediatsirkuseks, seetõttu tühistas ta esmaspäevaks registreeritud piketi liberaalse maailmavaate toetuseks.

Reformierakonna peakontori ees olid meeleavaldused registreeritud ka eelmise nädala lõpus. Õiguskantsler Indrek Teder kritiseeris eelmisel nädalal fiktiivseid meeleavaldusi. "Õigus meelt avaldada on kodanike üks olulisemaid põhiõigusi ja avalik võim ei tohiks lasta seda õigust kuritarvitada, lubades registreerida fiktiivseid koosolekuid teiste takistamiseks," ütles Teder Postimehele.

Ajaleht küsis õiguskantsleri arvamust Reformierakonna käitumisele, kui erakonna esin

daja registreeris politseis peakontori ees toimuvad avalikud koosolekud kolmel päeval kümneks tunniks, mistõttu kunstitudengid jäid ilma õigusest seal Silver Meikari toetuseks meelt avaldada. Tegelikult kogu päeva vältavaid üritusi Tõnismäe tänaval Reformierakonna kontori ees ei toimunud.

Õiguskantsler rõhutas, et õigus rahumeelselt koguneda ja meelt avaldada on üks olulisemaid põhiõigusi demokraatliku riigi püsimisel.

"Igaüks peab oma õigusi heauskselt kasutama. Avaliku võim ei tohiks seetõttu lubada ühel isikul kuritarvitada oma õigusi teise isiku arvelt. Uurimisprintsiibist tulenevalt tuleks õiguste kuritarvitamisele viitavat teavet kontrollida, saamaks põhjalikumat teavet kaalutlusotsuse langetamiseks," märkis Teder. Õiguskantsler taunis fiktiivsete avalike koosolekute korraldamist, kui tegelik kavatsus on teiste isikute põhiseaduslike õiguste teostamise takistamine.

Meeleavaldus Reformierakonna peakontori ees on ajendatud Silver Meikari väljaarvamisest erakonnast möödunud nädalal.

Reformierakonna juhatus otsustas kolmapäeval erakonna Nõmme piirkonna juhatuse avalduse

alusel lõpetada parteisse võõra raha toomisest avalikult rääkinud Silver Meikari liikmelisuse.

Alates 1997. aastast Reformierakonda kuuluv Silver Meikar tunnistas 22. mail ilmunud Postimehe arvamusloos, et annetas Reformierakonnale suuri summasid, mille sai partei töötajalt Kalev Lillolt ning mille päritolu ta ei teadnud. Meikar kirjutas, et ta annetas 2009. aasta 3. detsembrist kuni järgmise aasta 17. veebruarini Reformierakonnale raha kuuel korral kokku 115 000 krooni ulatuses, kusjuures summad ulatusid 10 000 kroonist 25 000 kroonini.

Riigiprokuratuur alustas arvamusartikli väidete põhjal Reformierakonna rahastamise kriminaalasja, mis käsitles erakonna majandustegevusele või varale kehtestatud piirangute rikkumise ning pistise võtmise kahtlust.

Kriminaalmenetluse raames said kahtlustuse reformierakondlasest justiitsminister Kristen Michal, riigikogu reformierakondlasest liige Kalev Lillo, riigikogu reformierakondlasest liige Kalle Palling ning välisministri nõunik Priit Kallakas.

Riigiprokuratuur lõpetas kriminaalasja 15. oktoobril, kuna menetluse käigus kogutud tõendid ei olnud piisavad süüdistuse esitamiseks.

Kolmest reedel Elistvere loomapargist plehku pannud ilvesest kaks on endiselt vabaduses, üks loomadest õnnestus kinni püüda.

Elistvere loomapargi juht Sirje Saul ütles esmaspäeval BNS-ile, et kaks ilvest on endiselt vabaduses ja liiguvad loomapargi läheduses metsas. Ilvesed on käinud ka loomapargi aia ääres jalutamas ning pargi töötajad on loomi metsas näinud.

Üks kolmest põgenikust tuli ööl vastu pühapäeva lõksu, mille pargi töötajad olid üles pannud. Sauli sõnul tuleb oodata, millal kahel jooksikul ilvesel kõht tühjaks läheb ja nad lõksu sööma tulevad.

Reedel suleti loomapark pärast ilveste põgenemist, kuid nüüd on see taas külastajatele avatud.

Spetsialistide hinnangul ilvesed inimestele ohtu ei kujuta, kuna nad on inimestega harjunud.

Mahasadanud märg lumi murdis reede öösel Elistvere loomapargis ilveste aedikus puu, purunenud aiast pääses põgenema kolm ilvest.

Elistvere loomapargis elab kokku seitse ilvest.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tellitud uuringus selgus, et kui alates 2008. aastast oli inimeste rahulolu riigi ja omavalitsuste e-teenustega tõusnud, siis mullu rahulolu langes – 2010. aasta 75 protsendilt 67 protsendile, kirjutab Eesti Päevaleht.

Peamiselt ei ole inimesed e-teenustega rahul seetõttu, et neid on liiga keeruline kasutada, need kulutavad palju aega ning juhised ja kasutajatugi on ebapiisavad. Praegu on iga riigiasutus oma nägu ning paberite esitamine võib nõuda mitme asutuse vahel jooksmist, kus pahatihti küsitakse üle ka infot, mis eelmisele asutusele juba anti.

Riigiportaali eesti.ee lehel on kättesaadavad 548 dokumendivormi. See kõik kulutab raha, aega ja närve nii inimese kui ka riigi poolt vaadates. Riigiasutused ise möönavad samuti probleeme ja leiavad, et teenuseid küll luuakse ja arendatakse, kuid pole kedagi, kes vastutaks selle eest, et erinevate asutuste loodu moodustaks terviku.

Kolm enimkasutatavat e-teenust on tuludeklaratsiooni esitamine, rahva- ja eluruumide loenduse rakendus ning internetipangas avalike teenuste eest tasumine või riigilõivu maksmine. Kõige rohkem on inimesed rahul Euroopa tervisekindlustuse kaardi taotlemisega interneti vahendusel.

MKM-i infoühiskonna teenuste arendamise osakonna nõuniku Janek Rozovi sõnul pole inimesel üldjuhul riigiga väga tihti suhelda vaja, tihtilugu ehk korra või paar aastas.

"Põhiprobleemiks ongi, kuidas inimene saaks vajaliku teenuse kergelt kätte ka siis, kui kasutab seda kasvõi ühe korra elus," märkis ta.

Et inimese ja riigi suhtlus hõlpsamini sujuks, on ministeeriumis koostatud mõttepaber avalike teenuste korraldamisest. Ühe keskse lahendusena pakutakse seal välja kontaktpunktide loomine nii veebis kui ka füüsiliselt. Internetis tuleks koondada teave teenustest portaalidesse nagu näiteks eesti.ee, ettevõtja portaal ja muud sellised ning panna need omavahel koostööd tegema.

Füüsiliste kontaktpunktide all peab ministeerium silmas näiteks nn pereametnikke, kelleks võiksid olla laiendatud volitustega sotsiaaltöötajad, maavalitsuse töötajad või teised ametnikud, kes väiksemates asulates ühest kohast erinevaid teenuseid vahendaksid.

Veel pakub ministeerium lahendusena avalike teenuste kataloogi loomist, andmete topelt küsimise keeldu ning dokumendiliikide ja -vormide ühtlustamist. Lisaks tuleb ka inimeste teadlikkust tõsta, mida näitas ka uuring – vaid 29 protsenti küsitletutest peab end teadlikuks e-teenustest.

Nende murede lahendamiseks on ministeeriumil juba töös neli eri projekti nii teavituse kui ka teenuste arendamise vallas ning kavandamisel on veel seitse – näiteks ühtse tagasiside andmise süsteemi loomine, avalike teenuste kataloogi loomine ning infotelefoni käivitamine, millel annaksid nõu erinevate asutuste ametnikud.