Inimeste rahulolu e-teenustega on hakanud langema

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tellitud uuringus selgus, et kui alates 2008. aastast oli inimeste rahulolu riigi ja omavalitsuste e-teenustega tõusnud, siis mullu rahulolu langes – 2010. aasta 75 protsendilt 67 protsendile, kirjutab Eesti Päevaleht.

Peamiselt ei ole inimesed e-teenustega rahul seetõttu, et neid on liiga keeruline kasutada, need kulutavad palju aega ning juhised ja kasutajatugi on ebapiisavad. Praegu on iga riigiasutus oma nägu ning paberite esitamine võib nõuda mitme asutuse vahel jooksmist, kus pahatihti küsitakse üle ka infot, mis eelmisele asutusele juba anti.

Riigiportaali eesti.ee lehel on kättesaadavad 548 dokumendivormi. See kõik kulutab raha, aega ja närve nii inimese kui ka riigi poolt vaadates. Riigiasutused ise möönavad samuti probleeme ja leiavad, et teenuseid küll luuakse ja arendatakse, kuid pole kedagi, kes vastutaks selle eest, et erinevate asutuste loodu moodustaks terviku.

Kolm enimkasutatavat e-teenust on tuludeklaratsiooni esitamine, rahva- ja eluruumide loenduse rakendus ning internetipangas avalike teenuste eest tasumine või riigilõivu maksmine. Kõige rohkem on inimesed rahul Euroopa tervisekindlustuse kaardi taotlemisega interneti vahendusel.

MKM-i infoühiskonna teenuste arendamise osakonna nõuniku Janek Rozovi sõnul pole inimesel üldjuhul riigiga väga tihti suhelda vaja, tihtilugu ehk korra või paar aastas.

"Põhiprobleemiks ongi, kuidas inimene saaks vajaliku teenuse kergelt kätte ka siis, kui kasutab seda kasvõi ühe korra elus," märkis ta.

Et inimese ja riigi suhtlus hõlpsamini sujuks, on ministeeriumis koostatud mõttepaber avalike teenuste korraldamisest. Ühe keskse lahendusena pakutakse seal välja kontaktpunktide loomine nii veebis kui ka füüsiliselt. Internetis tuleks koondada teave teenustest portaalidesse nagu näiteks eesti.ee, ettevõtja portaal ja muud sellised ning panna need omavahel koostööd tegema.

Füüsiliste kontaktpunktide all peab ministeerium silmas näiteks nn pereametnikke, kelleks võiksid olla laiendatud volitustega sotsiaaltöötajad, maavalitsuse töötajad või teised ametnikud, kes väiksemates asulates ühest kohast erinevaid teenuseid vahendaksid.

Veel pakub ministeerium lahendusena avalike teenuste kataloogi loomist, andmete topelt küsimise keeldu ning dokumendiliikide ja -vormide ühtlustamist. Lisaks tuleb ka inimeste teadlikkust tõsta, mida näitas ka uuring – vaid 29 protsenti küsitletutest peab end teadlikuks e-teenustest.

Nende murede lahendamiseks on ministeeriumil juba töös neli eri projekti nii teavituse kui ka teenuste arendamise vallas ning kavandamisel on veel seitse – näiteks ühtse tagasiside andmise süsteemi loomine, avalike teenuste kataloogi loomine ning infotelefoni käivitamine, millel annaksid nõu erinevate asutuste ametnikud.