Trahvivaidluses kohtuvõidu saanud Savisaar pakub politseile koolitust

Liikluskaristuse kohtuvaidluses politsei seljatanud Tallinna linnapea Edgas Savisaar kinnitas, et politsei peaks tulevikus selliste vigade tegemisest hoiduma ning Tallinn võib selles vallas politseinikke koolitada.

„Ma uskusin, et nii läheb,“ tunnistas Savisaar. „Sealsamas kohtusaalis isegi ajakirjanikud, kes kohtuasja tähelepanelikult kuulasid, avaldasid omavahel arvamust, et kohtuotsus saab olla ainult õigeksmõistev. Loodan, et politsei õpib oma prohmakatest. Ka Tallinna linnal on kogemusi ja vahendeid, et neid koolitada," märkis Savisaar.

Ta avaldas lootust, et politsei tööpraktika siiski muutub ning selliseid olukordi, kus inimesi ebaõiglaselt ja ebaseaduslikult karistatakse, jääb vähemak.

Linnapea kinnitas, et ta ei olnud tegelikult seda liiklusrikkumist toime pannud. "Aga kui ma oleksin läinud kohtusse omapäi ja ilma targa advokaadita, mis te arvate, mis minust järgi oleks jäänud? Niiöelda „tavaline inimene“ oleks seal maatasa tallatud, sest sõna sõna vastu vaidluses usutaks siiski pigem politseid. Kohtuprotsess näitas mulle, et tegelikult on inimene sisuliselt võimetu enda süütust tõestama," märkis Savisaar.

Harju maakohus tühistas Savisaarele lubatud sõidukiiruse ületamise eest määratud karistuse - trahvi ja juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks - ning lõpetas selles väärteoasjas menetluse. Kohus otsustas rahuldada Savisaare kaitsja taotluse ka valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamises täies ulatuses ning valitud kaitsjale makstav tasu summas 993,60 eurot hüvitatakse riigieelarvest.

Savisaare kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirgi väitel ei ole kohtuvälise menetleja lahend põhistatud ja selles on rikutud elementaarseid tõendamisnõudeid.

Kohtu hinnangul on see, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli koostaja jättis koostatud protokolli alkirjastamata oluline menetlusnormide rikkumine ning kuna ainuke ja põhiline tõend oli seega saadud menetlusnorme rikkudes ja muude kogutud tõenditega ei saa seda rikkumist kõrvaldada, siis tuleb otsus tühistada.

Kohtuotsusele võib esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast.

Põhja prefektuur karistas Savisaart juuli alguses kiiruseületamise eest rahatrahviga 80 trahviühiku ehk 320 euro ulatuses ja lisakaristusena võeti temalt ära juhtimisõigus kaheks kuuks.

Politsei võinuks määrata Savisaarele ka karmima karistuse, sest liiklusseaduse järgi võib kiiruseületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistada trahviga 100 trahviühiku ulatuses või juhtimisõiguse peatamisega kuni pooleks aastaks. Sama paragrahvi lõike viis punkt üks alusel võib kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

Ida-Harju jaoskonna politseipatrull mõõtis 6. juunil kell 9.55 Tallinna -Narva maantee 10,8. kilomeetril Edgar Savisaare juhitud auto kiiruseks 84 kilomeetrit tunnis, kiirusepiirang on selle teelõigul seoses teetöödega 50 km/h.

Politsei koostas Savisaarele väärteoprotokolli suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. Selle eest võib karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ehk 400 eurot või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Viimati jäi Savisaar politseile vahele mullu 25. septembril, kui ületas Tallinna -Narva maantee 60. kilomeetril lubatud piirkiirust 47 km/h. Tema sõidukiiruseks 90 km/h alas mõõtis politsei 137 km/h.

Mullu sügisel aset leidnud kiiruseületamise eest sai Savisaar rahatrahvi, kuid mootorsõiduki juhtimisõigus jäi talle alles. Politsei vastavalt seadusele trahvi suurust ei avalikustanud, kuid Põhja prefektuuri pressiesindaja märkis, et see jäi 1000 euro kanti.