Kirjutav meedia mainis oktoobris riigijuhtidest ja poliitikutest enim Reformierakonna esimeest ja peaministrit Andrus Ansipit, keda nimetati 1235 uudises ja artiklis.

BNS Gruppi kuuluva ETA Monitooringu andmetel järgnes Ansipile samuti Reformierakonda kuuluv sotsiaalminister Hanno Pevkur, kellest meedia kirjutas oktoobris 941 korda. Mainimiste arvult kolmandal kohal oli Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kellest ilmus kuu jooksul Eesti trükiajakirjanduses ja võrguväljaannetes 807 uudist või artiklit.

Varasematel kuudel meedias enim mainimist leidnud president Toomas Hendrik Ilves ületas oktoobris uudisekünnise 728 korral.

Reformierakonda kuuluv rahandusminister Jürgen Ligi ületas oktoobris uudisekünnise 603 korral, reformierakondlasest justiitsminister Kristen Michal 535 korral ning Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar 417 korral.

403 korda jõudis oktoobris uudistesse reformierakondlasest välisminister Urmas Paet, 286 korda IRL-i kuuluv regionaalminister Siim Kiisler ning 280 korda IRL-i esimees ja kaitseminister Urmas Reinsalu.

Oktoobris oma esimese valitsuse 20. aastapäeva konverentsil esinenud IRL-i kauaaegne esimees Mart Laar ületas uudisekünnise 248 korral, Reformierakonna rahastamisskandaaliga seotud riigikogu liige Kalev Lillo 241 korral, IRL-i kuuluv haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo 235 korral ning Reformierakonda kuuluv kultuuriminister Rein Lang 223 korda.

196 korda figureeris oktoobris Eesti meedias Reformierakonda kuuluv Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, 192 korda IRL-i kuuluv põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, 191 korda Keskerakonna peasekretär ja riigikogu liige Priit Toobal ning 188 korda Reformierakonda kuuluv keskkonnaminister Keit Pentus.

IRL-i kuuluv riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna leidis oktoobris uudistes mainimist 163 korral, riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson 158 korral, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees ja riigikofu liige Sven Mikser 136 korral ja IRL-i kuuluv siseminister Ken-Marti Vaher 132 korral.

Üle saja korra jõudsid poliitikutest oktoobris uudistesse veel IRL-i kuuluv riigikogu esimees Ene Ergma 128, reformierakondalsest riigikogu liige Kalle Palling 124, keskerakondlasest riigikogu liige Lauri Laasi 123 ning IRL-i kuuluv riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson 100 mainimiskorraga.

Ülejäänud poliitikuid mainis meedia oktoobris vähem kui sajal korral.

ETA Monitooringu ülevaade kajastab eesti- ja venekeelses trükimeedias, uudisteagentuuris BNS ja suuremates võrguväljaannetes ilmunud uudiseid, arvestatud ei ole linna-, linnaosa- ja vallalehtedes ilmunud artikleid. Samuti ei kajasta ülevaade poliitikute mainimist televisioonis ja raadios.

Riik alustas elektrituru avanemise reklaamikampaaniat, mis kestab detsembri teise nädalani.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning süsteemihalduri Eleringi tellitud teavituskampaania eesmärk on viia kõikide elektritarbijateni teave vabaturuga kaasnevatest muudatustest, elektrimüüja valimisest ja vahetamisest, tarbijate õigustest ning vajalikest infoallikatest, teatas majandusministeerium.

Majandusministeeriumi avalike suhete nõunik Rasmus Ruuda ütles BNS-ile, et reklaamikampaania maksumus on suurusjärgus 90 000 eurot.

Kampaania hõlmab tele- ja raadioklippe, veebibännereid, välireklaami, eriväljaandeid ajalehtedes ja otseposti. Elektrituru avanemise teleklippe näidatakse Rahvusringhäälingu kanalites, Kanal 2-s, TV3-s ja PBK-s. Eesti- ja venekeelne raadioklipp on eetris ühtekokku üheksas raadiojaamas. Lisaks on kasutusel veebibännerid arvukates online-kanalites, kampaaniaga on hõlmatud ka sotsiaalmeedia.

Uuenduslikuna on kampaanias kasutusel interaktiivne veebibänner, mis võimaldab elektritarbijatel paari näpuliigutusega küsida soovitud elektrimüüjatelt personaalseid hinnapakkumisi.

Väliteavitus on plaanitud ühistranspordis sisereklaamina nii linnasisestel kui ka maakonnaliinidel üle Eesti. Väikeasulates paigutatakse lisaks ärarebitava meelespeaga plakatid bussiootepaviljonidesse, infotahvlitele ja maapoodide juurde.

Üleriigiliste ning maakonnalehtede vahel ilmuvad 16-leheküljelised elektrituru avanemist tutvustavad eriväljaanded nii eesti kui vene keeles. Kõigisse postkastidesse saadetakse novembris trükis, mis annab elektritarbijatele soovitusi avatud turul toimetamiseks.

Ruuda sõnul on kanalid valitud selliselt, et kampaania hõlmaks enamikku Eesti elanikkonast. "Kuigi üldine teadlikkus elektrituru avanemisest konkurentsile on viimase seireuuringu järgi tõusnud 92 protsendini, vajavad inimesed detailsiemat ja praktilsemat infot," lausus ta. "Samuti soovime kampaaniaga juhatada inimesed oluliste ja vajalike infoallikateni, nagu elektrituru infotelefon ja keskne veeb."

Ministeeriumi teatel on kampaania ajastatud perioodi, mil otsuste tegemise aktiivsus elektriturul on kõige suurem.

Vastavalt Eesti ühinemislepingule Euroopa Liiduga avaneb 2013. aasta alguses elektrienergia turg täielikult konkurentsile. Elektritarbijad saavad valida endale sobiva elektrimüüja ning hinnapaketigi. Turu avanemine puudutab likaudu kolmandikku elektriarvest – elektrienergia hinda. Kui tarbija elektrimüüjat ei vali, tagab talle elektri piirkonna võrguettevõtja nagu seni.

Statistikaameti tänavuse sotsiaaluuringu andmetel esines elukoha ümbruses müra 28 protsendil Eesti elanikest, samas probleemiks peab seda iga kaheksas elanik.

Müra tekitajateks võivad olla kõrvalkorteritest, koridorist, veetorudest või ka väljast kostvad hääled, liiklusmüra (maantee-, rongi-, lennuliiklus), samuti äritegevusest, tehastest, põllumajandustegevustest või ka klubidest tulev müra, kirjutab statistikaameti juhtivstatistik Erika Taidre statistikablogis.

Linnalistes asulates märgiti müraprobleemi ligi kaks korda sagedamini kui maapiirkondades. Kõige sagedamini mainisid eluruumi ümbruses esinevat müra Kirde-Eesti elanikud (37 protsenti elanikest) ja kõige harvem Kesk-Eesti elanikud (15 protsenti elanikest).

Nelja aasta võrdluses näitab elukoha ümbruse müra mainimine langustrendi kõikides Eesti piirkondades. Kui 2009. aastal esines eluruumi ümbruses müra 35 protsendil Eesti elanikest, siis 2012. aastaks on see näitaja seitse protsendipunkti madalam. Kõige enam on näitaja nelja aastaga langenud Lõuna-Eestis (11 protsendipunkti), Kirde-Eestis on keskmine hinnang jäänud samale tasemele. Maapiirkondades on vähenemine olnud kaks korda suurem kui linnades.

Võrreldes teiste Euroopa riikidega elab Eesti elanik suhteliselt müravabas keskkonnas. Kõrvutades Eesti 2012. aasta andmeid Euroopa Liidu riikide viimati avaldatud 2010. aasta näitajatega selgub, et kui Eestis pidas eluruumi ümbruses esinevat müra probleemiks 13 protsenti elanikest, siis Euroopa Liidus keskmiselt 21 protsenti ja Rumeenias lausa 32 protsenti. Eestist vähem põhjustab müra probleeme vaid Iirimaal, kus selle üle kurtis iga kümnes elanik.

Iga neljanda Eesti elaniku hinnangul esineb tema elukoha ümbruses saastet - saastatud õhku, suitsu, tolmu, ebameeldivat lõhna, saastatud vett või muud taolist. Saastet peab probleemiks iga kaheksas elanik. Saaste on suurem probleem linna- ja väiksem maapiirkondades. Viimase nelja aasta jooksul on saaste olemasolu mainimine elukoha ümbruses vähenenud nelja protsendipunkti võrra. Võrreldes muu Euroopaga on Eestis hinnangud saaste esinemisele madalamad kui Euroopas keskmiselt.

Kuritegevus, vägivald või vandalism oli elukoha ümbruses probleemiks 16 protsendil Eesti elanikest. Piirkonniti märgiti Kirde-Eestis kuritegevust probleemina üle seitsme korra sagedamini kui Lõuna-Eestis. Linnades on see näitaja ligi kolm korda kõrgem kui maapiirkondades. Samas on märgata, et elanike hinnangul esineb elukoha ümbruses kuritegevust võrreldes varasemate aastatega vähem. Kui 2009. aastal märkis iga viies elanik, et nende kodukandis esineb kuritegevust, siis 2012. aastal iga kuues. Euroopa Liidus keskmiselt oli 2010. aastal kuritegevus elukoha ümbruses probleemiks 14 protsendi elanikest.

Viimastel aastatel ei ole eluruumide seisukorra hinnangutes olulisi muutusi toimunud. 2012. aastal mainis 6 protsenti elanikest, et nende eluruumi katus laseb läbi, 13 protsenti elab kodudes, kus seinad, põrandad või vundament on rõsked. Ligi 6 protsenti elanikest hindas, et nende toad on liiga hämarad. Töötavate inimeste hinnangud oma eluruumile olid paremad kui mittetöötavatel inimestel.

Võrreldes Euroopa keskmisega on Eesti eluruumide olukord halvem. Kui Euroopas elas 2010. aastal keskmiselt lekkiva katuse, niiskete seinte, põrandate või aknaraamidega eluruumides iga kuues elanik, siis Eestis iga viies.

Eesti hinnangud põhinevad Eesti sotsiaaluuringu andmetel, mida statistikaamet korraldab 2004. aastast. 2012. aastal osales uuringus üle 5400 leibkonna.

Neljapäeva varahommikul vabastati oktoobri keskpaigas Nigeeria rannikul röövitud Eesti kodanikust meremees ja teised laeva meeskonna liikmed.

Välisminister Urmas Paet tunnustas hästitoiminud koostööd laeva omanikfirmaga ning rahvusvaheliste ja Eesti partneritega, teatas välisministeeriumi pressiesindaja BNS-ile. „Nüüd tuleb Eesti kodanik koostöös laeva omanikfirmaga võimalikult kiiresti Eestisse aidata,” ütles ta.

Välisminister rääkis ERR-i uudistele, et vabastatud meremees asub praegu Nigeeria ranniku lähedal ühes linnas. Paet märkis, et meremehe vabastamine kulges rahumeelselt ja läbirääkimiste teel.

"Tuleb tunnustada laeva omanikfirma hoolivat ja professionaalset suhtumist," ütles Paet. Ta tunnustas samuti kaitsepolitsei ja teabeameti tööd.

Vene välisministeeriumi andmetel tunnevad vabastatud meremehed end hästi ja neil on olemas kõik vajalik, vahendas Interfax.

Vene pool väljendab oma tänu Nigeeria, Prantsuse, Luksemburgi ja Eesti partneritele tiheda koostöö ja efektiivse vangide vabastamiseni viinud tegevuste koordineerimise eest.

15. oktoobril ründasid relvastatud kurjategijad Nigeri delta lähedal rannikuvetes laeva Bourbon Liberty 249 ja võtsid pantvangi seitse inimest - kuus Venemaalt pärit meremeest ja ning ühe Eesti kodakondsusega meremehe. Ükski meremeestest ei saanud röövi käigus vigastada. Laeva kurjategijad ei kaaperdanud. Üheksal alusel olnud meremehel õnnestus pantvangistajate käest pääseda.