Rootsi uuring: NATO peaks reageerima Vene õhutõrjerakettidele

Rootsi kaitseuuringute agentuuri eksperdid soovitavad teisipäeval Stockholmis esitletud Balti riikide sõjalise kaitse analüüsis NATO-l reageerida Venemaa Kaliningradi oblastisse paigutatud õhustõrjesüsteemile S-400.

Ekspertide Bo Ljungi, Tomas Malmlofi, Karlis Neretnieksi ja Mike Winnerstigi koostatud analüüs keskendub NATO tegevusele teoreetilises olukorras, kui Venemaa peaks Balti riike ründama. Analüüsi koostajad soovitavad NATO-l astuda vastusamme Kaliningradi oblastisse paigutatud moodsale maa-õhk tüüpi õhutõrje raketisüsteemile S-400.

Uuringu koostajad tõdesid, et Balti riikidest on oma kaitseväe arendamisel kõige suuremad ambitsioonid Leedul, samas on Eesti teisest Balti riikidest kaitsekulutuste osakaalult kaugel ees.

Rootsi kaitseuuringute agentuuri koostatud analüüsi esitlusel osalesid teisipäeval Eesti, Läti ja Leedu diplomaadid, teatas Leedu kaitseministeerium BNS-ile.

Uuringu üks koostajaid, Rootsi erukindralmajor Karlis Neretnieks avaldas mullu sügisel Atlandi Nõukogu väljaandes artikli, milles tõdes, et Rootsi võimalused aidata Balti riike sõjalise ründe korral kaitsta on piiratud.

Neretnieks analüüsis ka võimalikke stsenaariume juhul, kui NATO palub Rootsilt abi Eesti, Läti ja Leedu kaitsmisel. Neretnieksi hinnangul võtab üksuste positsioonidele paigutamine mitu nädalat, võibolla isegi rohkem. Samuti peavad planeerijad otsutama, kas esimestena lahinguvalmiduse saavutanud üksused saadetakse välja või kasutatakse neid Rootsis strateegiliselt oluliste punktide kaitseks. Ta märkis, et kiiret reageerimist vajava kriisi puhul võib selguda, et üksuste väljaõpe ei ole piisav.

Neretnieks sõnas, et Rootsi merevägi on küll valmis Läänemerel kriiside haldamiseks, kuid pole valmis sõdimiseks. Rootsi õhujõud omakorda võivad jääda hätta Läänemerel laevade eskortimisega, samas vajatakse neid kriisi korral ka kodutandril.

Ka võib Neretnieksi hinnangul mitmeid probleeme tekkida juhul, kui Rootsi peab vastu võtma suuri NATO väeüksusi. Puudusi näeb erukindralmajor nii Rootsi võimes üksusi vastu võtta kui nende julgeoleku ja logistilise toetuse tagamisel. Selle põhjuseks peab erukindralmajor puudujääke rahuaaegses planeerimises, samuti on ühisõppusi NATO-ga läbi viidud liiga vähe.

Teisalt nentis Neretnieks, et NATO võimalikule operatsioonile on abiks Rootsi allveelaevastiku, luure ning õhu- ja mereseire hangitud informatsioon.

Sellele vaatamata on Rootsi võimekus viia naabrite abistamiseks läbi välisoperatsioon piiratud ning sel juhul vajalik ühistegevus NATO-ga saab suures osas olema improviseeritud, märkis Neretnieks.

Erukindralmajori hinnangul saaks neid probleeme lahendada tiheda ja regulaarse koostööga kaitseplaneerimise ning ühisõppuste ja ühishangete läbiviimisega.

Eriti oluliseks pidas Neretnieks koostööd NATO-ga, märkides, et parim lahendus neile probleemidele oleks Rootsi ühinemine alliansiga. Kui see samm ei ole aga sisepoliitiliselt vastuvõetav, peaks Rootsi vähemalt osalema õppustel, mida NATO Läänemere regioonis korraldab.