Alates tuleva aasta 1. jaanuarist hakkab riik pika staažiga vanglaametnike eest tasuma kolmanda samba pensionimakseid.

Justiitsministri määruse kohaselt hakkab riik tasuma kolmanda samba pensionifondi makseid neil vanglaametnikel, kel staaži vähemalt kümme aastat ning kellel on erialane kutse- või kõrgharidus, teatas BNS-ile justiitsministeerium.

Õigus pensionimaksetele on seega valvuritel, kontaktisikutel ja teistel vormi kandvatel ametnikel, kelle ülesannete hulka kuulub vajadusel jõu kasutamine. Makse suurus on 15 protsenti töötaja palgast ning selle tasub pensionifondi tema eest riik.

Pensionimakseid ei tehta vanglas töötavate riigiametnike eest, kes ei ole vanglaametnikud, näiteks nendeks on sotsiaaltöötajad, kriminaalhooldajad, kaplanid ja teised, samuti justiitsministeeriumis töötavate vanglateenistuse ametnike eest.

"Muudatuse eesmärk on tugevdada vanglateenistujate positsiooni tulevikus ning hinnata neid, kes pühenduvad vanglateenistuse tööle, kindlustades paremini nende edasist elu. Ei ole just saladus, et vanglateenistusest minnakse vahel teistesse, eeskätt sisejulgeolekuga seotud teenistustesse, näiteks politseiteenistusse ja just seetõttu, et politseinikel on eripensioni saamise võimalus. Nüüd on ka vanglateenistuses töötades võimalik kindlustada oma tulevik," ütles justiitsminister Kristen Michal.

Kogumispensionimaksete korral ei maksa riik pensionite jaoks siis, kui pensioniiga kätte jõuab, vaid teeb teenistuses oleva ametniku eest makseid juba teenistuse ajal ametniku enda valitud pensionifondi. Raha edasine haldamise ja väljamaksmisega tegeleb juba kliendi soovide kohaselt pensionifondi haldur.

Võrguettevõtja OÜ Elektrilevi on muutnud tänavu üheksa kuuga ilmastikukindlaks ligi 1200 kilomeetrit elektriliine, samas kulub kogu liinivõrgu tormidele vastupidavaks muutmiseks veel aastaid.

Elektrilevi juhtimiskeskuse juhataja Taivo Tõnne sõnul on ettevõte üheksa kuuga ehitanud ja uuendanud 473 alajaama ning asendanud 1157 kilomeetrit tavalist õhuliini ilmastikukindla maa- ja õhukaabliga.

"Kokku 61 000 kilomeetri pikkusest liinivõrgust tähendab see küll üsna väikest osa, samal ajal kui investeeringud töödesse ulatusid 40 miljoni euroni. Siin on tähtis paigutada meil olevad vahendid esmajoones sinna, kus need annavad kõige suurema mõju. Suure võrgu kordategemine on pikaajaline projekt, kuid esimesed tulemused näitavad, et oleme õigel teel," nentis Tõnne Elektrilevi blogis.

Tema sõnul on investeeringud juba näidanud tulemust katkestuste aja vähenemisel. 75 protsenti klientidest saavad rikke korral voolu tagasi vähem kui kahe tunniga. Kui mullu üheksa kuu jooksul oli ühe katkestuse keskmine pikkus kliendi kohta 119 minutit, siis sel aastal 92 minutit ehk ligi veerandi võrra vähem.

Tõnne nentis, et investeeringud ilmastikukindla võrgu ehitamiseks saavad katkestuste vähenemise kaudu nähtavaks alles aastate pärast ning seda isegi olukorras, kus ettevõte investeerib võrgu töökindluse parandamiseks 70 miljonit eurot aastas.

"Tänast elektrivõrgu seisukorda mõjutab 1980. ja 1990. aastatel tekkinud "investeerimisauk", samuti on katkestuste taga palju metsa. Koos hajusa asustusega tähendab see, et võrgu uuendamiseks ja hooldamiseks tuleb ühe elektritarbija kohta investeerida rohkem kui nii mõneski teises Euroopa riigis," tõdes ta.

Tõnne sõnul on 36 protsenti kogu Elektrilevi võrgus toimunud katkestustest põhjustatud just tuule tõttu liinile langevatest puudest. "Teine elektriliinide talvine vaenlane on jäide, see on tekitanud ligi neli protsenti kogu rikkemahust. Et ennetada tormiga liinile kukkuvatest puudest tingitud katkestusi, on meie pikemaajaliseks sihiks kaablivõrgu ehitamine. Valdavalt tähendab see maakaablit, osades kohtades aga ka kaasaegset ilmastikukindlat õhukaablit. Viimane on maakaablist soodsam ja peab enamasti vastu ka puude kukkumisele ja muudele ilmastikumõjudele," märkis Tõnne.

Möödunud nädala reedel maha sadanud lumi ja tugev tuul tõid kaasa elektrikatkestuse rohkem 50 000 majapidamisele. Kõik majapidamised said voolu tagasi hiljemalt pühapäeva õhtuks. Rikked ei tulnud ühekorraga, vaid reedest pühapäevani kolme päeva jooksul pidevalt. Pärast reedel lõppenud tormiilma põhjustas jätkuvaid rikkeid temperatuuri nulli lähedal kõikumisest tekkinud jäide ja raske sulalumi, mis vajutas katki liine.

Voolu tagasi toomiseks töötas iga päev 60-80 brigaadi, kellest osadele kestsid tööpäevad hilisööni. Eelmise nädala lõpus oli keskmine voolukatkestuse pikkus kliendi kohta 130 minutit.

Elektrimüüjate hinnangul on tarbijalt leppetrahvi küsida keelav võlaõigusseaduse punkt vananenud ning palju mõistlikum oleks muuta seadus ühemõtteliselt selliseks, et seda ikkagi küsida saaks, kirjutab Eesti Päevaleht.

"Seetõttu esitame majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juures tegutsevale elektrituru ümarlauale ettepaneku algatada kehtiva võlaõigusseaduse täiendamine," rääkis energiakontserni AS Eesti Energia energiamüügi juht Karla Agan ajalehele. "Tänane võlaõigusseadus ei arvesta sellega, et Eestisse tekib järgmisest aastast elektri puhul täiesti uus turg, kus elektrimüügi alused on hoopis teised kui suletud turul."

Esmaspäevast kehtivad Eesti Energiaga liituda tahtvale kliendile uued hinnakirjad, kuhu on lisatud juba lepingu ennetähtaegse lõpetamise riskist tulenev muutus, mis tähendab leppetrahvi, mida algul oleks küsitud ainult neilt, kes reaalselt elektrilepingut ettenähtust varem üles öelda tahtsid.

Nüüd aga kaotas Eesti Energia eraldi tasud ja jagas need kõigi klientide vahel põhimõttega, et mida pikemaks ajaks leping sõlmitakse, seda suuremat tasu ettevõte küsib. Näiteks 36-kuulise lepingu sõlmija maksab 0,35 senti kilovatt-tunni pealt rohkem, kuuekuulise lepingu sõlmimisel on lisandunud kilovatt-tunnile 0,09 eurosenti.

Agani kinnitusel on elektrimüüja oma hindadega konkurentsis ning hinnakujundus on tingitud eeldusest, et pikemaid lepinguid võidakse katkestada sagedamini. "Kui klient otsustab lepingu katkestada ja seda ilmselt madala börsihinnaga perioodil, tähendab see, et müüja ostab kogu lepingu lõpuni jäänud perioodi kallimalt ja müüb odavamalt ehk teenib kahjumit," lausus ta.

Reedel avalikustatud Eesti Gaasi elektripakkumise hinnakirja puhul on eratarbijal ainult üks valik – olenevalt tarbimismahust osta Eesti Gaasi kaudu elektrit börsihinnaga. "Kuivõrd tasude küsimise teema on keeruline ja veel lahtine, otsustasime pakkuda ainult börsihinnal põhinevaid pakette. Meie ootame, et seadus muudetakse loogiliseks ehk et saaks lepingu lõpetamise tasu küsida," ütles Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov lehele.

Kolmapäeval hindadega välja tuleva Imatra Elekter AS-i juhi Sven Pitkve sõnul saavad nemadki fikseeritud hinda pakkuda ainult juriidilistele isikutele, kellele kehtib endiselt ka leppetrahvi maksmise nõue. "Eratarbijate puhul ei taha me seda riski endale võtta ja sellepärast toetame ka seaduse muutmist, sest see on tänaseks juba vananenud. Kui müüjal ei ole mingisugust garantiid, ei saa rääkida ka tähtajalistest lepingutest."

Varasema info põhjal leidis tarbijakaitseamet elektrimüüjate avatud turu müügilepingute tingimustes puudusi ning palus ettevõtetel need kõrvaldada. Muu hulgas olid ameti leitud puudused seotud lepingu muutmise ja lõpetamisega seotud leppetrahvidega. Kui tarbija ei ole lepingut rikkunud ja teavitab elektrimüüjat soovist leping lõpetada kuu aega ette, ei ole ameti hinnangul leppetrahvi, lepingu lõpetamise tasu ega muu kompensatsiooni küsimine õiguspärane.

Pankrotistunud Erakonna Eesti Kristlikud Demokraadid (EKD) vastu on nõudeid üle 400 000 euro, samas kui parteil reaalne vara sisuliselt puudub, selgus Harju maakohtus esmaspäeval toimunud võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

EKD pankrotihalduri Peeter Sepperi sõnul on erakonna suurim võlausaldaja firma, milles oli osalus ka EKD juhatuse liikmel Aldo Vinkelil ning mis finantseeris partei osalisemist 2007. aasta parlamendivalimistel. "Probleemid tekkisid, kui Vinkelil tekkisid lahkarvamused oma äripartneriga. See on kaasa toonud selle, et praeguseks on pankrotistunud nii Vinkel kui ka EKD," selgitas Sepper BNS-ile.

Tema sõnul on võlausaldajatel aega kaks kuud esitada erakonna vastu nõudeid. Selle aja jooksul soovib pankrotihaldur välja selgitada, mis saab tasumata liikmemaksudest, mille kogumine oli partei põhikirja järgi juhatuse ülesanne. "Eks tuleb selgitada, kas liikmetasud sisse nõuda liikmetelt või suunata see nõue erakonna juhatuse liikmete vastu. Samuti on vaja selgitada mõne tehingu tausta," ütles Sepper BNS-ile.

Tema sõnul toimub kolme-nelja kuu pärast võlanõuete kaitsmise koosolek ja siis selgub ka võimalike tsiviilhagide menetlusse võtmine.

27. oktoobril toimunud EKD kongress avaldas nördimust äsja välja kuulutatud pankroti üle, kuna võla maksetähtaega on veel üle kaheksa aasta, kuid otsuse vaidlustamine käib väikeerakonnal üle jõu, edastas partei esimees Peeter Võsu.

Pankrotistunud EKD kogunes Tallinnas erakorralisele kongressile, kus arutati ka erakonna võimalikku liitumist.

Mitmed parteiliikmed avaldasid oma sõnavõttudes arvamust, et Eesti valimisseadus on väikeerakondade suhtes vaenulik, piirates nende rahastamise võimalusi sedavõrd, et ei jää ühtegi võimalust jätkata. Viie protsendine valimiskünnis koos sadu kordi suurema eelarvega annab suurtele konkurentsitu eelise. Tulemuseks on suurerakondade kõigutamatu positsioon, mida ka skandaalid ei murra.

Mitmed EKD liikmete hulgast on läbi erakonna 14 aastase ajaloo kohalikul tasandil valituks osutunud ja praegugi on neid kohalikes volikogudes. Neile on erakonna lõpetamine kõige suuremaks löögiks.

Erakonna juhatus soovitas kongressil poliitikas jätkata soovivatel liikmetel liituda IRL-ga, kes lähipäevil asutab erakonna struktuuri osana kristliku fraktsiooni. Viimase aasta jooksul on EKD juhatus pidnud läbirääkimisi IRL-ga võimaliku liitumise asjus. Maailmavaatelt on IRL EKD liikmetele kõige sobivamaks alternatiiviks oma erakonnale.

"EKD esimehena taandasin ennast juhatusest, et vaatamata ebaõiglasele erakonna lõpetamisele minna uute võimalustega edasi, milleks on IRL ja selle loodav kristlik fraktsioon. Loodan, et see on eeskujuks ka teistele EKD liikmetele. See on kindlasti mõistlikum, kui pettununa eesti valimissüsteemis lõpetada aktiivne osalemine poliitikas," ütles Võsu.

EKD juhatusest taandas ennast ka aseesimees Aldo Vinkel ja kauaaegne liige Dr. Aarand Roos.