Reedel Elistvere loomapargist plehku pannud kolm ilvest on endiselt vabaduses, kuid inimestele nad ohtu ei kujuta ning park on taas külastajatele avatud.

Elistvere loomapargi juht Sirje Saul ütles BNS-ile, et ilvesed on endiselt vabaduses ja liiguvad loomapargi läheduses metsas. Jäljed näitavad, et nad on käinud ka loomaapargi aja juures jalutamas. Ka on ilvesed käinud uudistamas nende tabamiseks üles seatud püüniskaste ja neisse suisa sisse piilunud, kuid lõksu loomad läinud ei ole.

Saul selgitas, et ilvestel läheb kõht tühjaks kolme-nelja päeva jooksul, seetõttu pole lõksudest esialgu kasu. "Peame olema kannatlikud ja ootama aega, millal nad sööma tulevad," ütles Saul.

Reedel suleti loomapark pärast ilveste põgenemist, kuid nüüd on see taas külastajatele avatud. Saul kinnitas, et spetsialistide hinnangul ilvesed inimestele ohtu ei kujuta. "Nad ei tule inimest ründama, nad on inimestega harjunud," sõnas ta.

Mahasadanud märg lumi murdis Elistvere loomapargis ilveste aedikus puu, purunenud aiast pääses põgenema kolm ilvest.

Loomapark sai Eestimaa Looduse Fondilt ilvesepüünised, mis seati parki üles, kuna ilvesed tulevad tõenäoliselt oma kodukanti tagasi toitu otsima, sest nad ise ei oska seda loodusest hankida.

Elistvere loomapargis elab seitse ilvest, neli neist on endiselt loomapargis oma aedikus.

Õigus meelt avaldada on kodanike üks olulisemaid põhiõigusi ja avalik võim ei tohiks lasta seda õigust kuritarvitada, lubades registreerida fiktiivseid koosolekuid teiste takistamiseks, ütles õiguskantsler Indrek Teder Postimehele.

Ajaleht küsis õiguskantsleri arvamust Reformierakonna käitumisele, kui erakonna esindaja registreeris politseis peakontori ees toimuvad avalikud koosolekud kolmel päeval kümneks tunniks, mistõttu kunstitudengid jäid ilma õigusest seal Silver Meikari toetuseks meelt avaldada. Tegelikult kogu päeva vältavaid üritusi Tõnismäe tänaval Reformierakonna kontori ees ei toimunud.

Teder sõnas, et ta ei ole konkreetse juhtumi asjaolusid analüüsinud, kuid kommenteeris asjaolusid oma varasema tegevuse pinnalt. Aastatel 2009 ja 2010 tegeles ta MTÜ Loomade Nimel avaldusega, kes kaebas, et Tsirkuse tuuri korraldaja Lauri Viikna takistas MTÜ Taimede Nimel abil loomakaitsjate võimalust tuuri peatumiskohtades meelt avaldada, registreerides seal ise varakult oma meeleavaldused.

Seni oli politsei niinimetatud fiktiivsete koosolekute suhtes seda meelt, et neid ära keelata ei saa, kuna avaliku koosoleku seadus ei kohusta koosoleku korraldajat registreeritud koosoleku läbiviijat selle toimumisest või ärajäämisest politseid või kohalikku omavalitsust teavitama.

"Politsei kinnitas, et nad võtavad lihtsalt teadmiseks, et koosolekut ei toimu, kuid see ei anna politseile õiguslikku alust sama korraldaja järgmise koosoleku teate registreerimata jätmiseks. Lisaks selgitati vastuseks õiguskantsleri järelepärimisele, et edaspidi paluvad nad koosoleku registreerijal joonistada koosolekul osalejate paiknemine väga täpselt kaardile, mis enamikel juhtudel võimaldab samas lähedal ka teise koosoleku korraldamist," märkis Teder.

Menetluse tulemusel saatis õiguskantsler 2010. aastal Tallinna linnavalitsusele kirja, milles palus ka neil sarnast praktikat rakendada, et fiktiivse koosoleku registreerimine ei takistaks päriskoosoleku toimumist.

Õiguskantsler rõhutas, et õigus rahumeelselt koguneda ja meelt avaldada on üks olulisemaid põhiõigusi demokraatliku riigi püsimisel.

"Igaüks peab oma õigusi heauskselt kasutama. Avaliku võim ei tohiks seetõttu lubada ühel isikul kuritarvitada oma õigusi teise isiku arvelt. Uurimisprintsiibist tulenevalt tuleks õiguste kuritarvitamisele viitavat teavet kontrollida, saamaks põhjalikumat teavet kaalutlusotsuse langetamiseks," märkis Teder. Õiguskantsler taunis fiktiivsete avalike koosolekute korraldamist, kui tegelik kavatsus on teiste isikute põhiseaduslike õiguste teostamise takistamine.

Jäite ja tuule põhjustatud elektrikatkestuste tõttu on reede pärastlõunase seisuga elektrita jäänud ligi 5200 majapidamist üle Eesti.

Ööl vastu reedet alanud lumesadu koos tugeva tuulega on põhjustanud tavapärasest rohkem rikkeid Lõuna- ja Lääne-Eestis. Reedel oli kella 15 seisuga ilmastikuolude tõttu elektrita ligi 5200 majapidamist üle Eesti, enim rikkeid on Lõuna-Eestis Tartu-, Võru- ja Põlvamaal, teatas BNS-ile Elektrilevi pressiesindaja.

Elektrilevi juhtimiskeskuse hinnangul kõrvaldatakse kõik hetkel teadaolevad katkestused Lääne-Eestis ja saartel reedese päeva jooksul, Lõuna-Eestis võib katkestuste kõrvaldamine kesta ka laupäeval.

Lõuna-Eestis tekitab rikkeid peamiselt temperatuuri vaheldumisest liinidele tekkinud jäide, Lääne-Eestis ja saartel tugev tuul, mis ulatus puhanguti kuni 27 m/s.

"Lõuna-Eestis põhjustab katkestusi temperatuuride järsust kõikumisest tekkiv salakaval jäide ja märg lumi, mille raskus lõhub liine ja vajutab mädanenud puid ja suuri oksi liinidele," ütles Elektrilevi juhtimiskeskuse juhataja Taivo Tõnne. "Kui ilm lähiajal soojemaks ei muutu, on Lõuna-Eestis jäite tõttu suur oht uuteks riketeks kogu nädalavahetuse vältel."

Pressiesindaja sõnul kõrvaldavad rikkemeeskonnad rikkeid vajadusel kogu nädalavahetuse.

Libedad teeolud on toonud reedel üle Eesti kaasa ligi sada liiklusõnnetust, neis on hukkunud üks ninng viga saanud viis inimest.

Politsei- ja piirivalveameti teatel on reedese päeva jooksu politseile teatatud ligi sajast liiklusõnnetust, valdav osa neist on juhtunud keeruliste ilmastikuolude tõttu sõidukitega, millel on olnud all suverehvid.

Reedel on liikluses viga saanud viis inimest ning hukkunud on üks inimene.

Surmaga lõppenud õnnetus juhtus ööl vastu reedest Pärnus Papiniidu sillal, kui Liivi teelt Ehitajate tee suunas sõitnud haagisega veok Renault Premium sattus libeda tee tõttu vastassuuna vööndisse ja põrkas kokku Ehitajate teelt Papiniidu tänava suunas sõitnud sõiduautoga Audi A4. Sõiduautot juhtinud 2-2aastane Risto hukkus sündmuskohal, veokijuht kannatada ei saanud.

Suurem osa avariidest on juhtunud Tallinnas ja Harjumaal, valdavalt on tegu plekimõlkimistega. Põhja prefektuuri pressiesindaja sõnul on prefektuuri teeninduspiirkonnas kella 14-se seisuga juhtunud kokku 73 liiklusõnnetust, millest enamus on olnud kerged plekimõlkimised. "Kahes avariis on siiski vigastada saanud ka inimesed," lisas pressiesindaja BNS-ile.

Politsei soovitab talviste teeolude tõttu olla liikluses äärmiselt ettevaatlik. Politsei soovitab varuda aega ja kannatust, sõita teeoludele vastava kiirusega, hoida piisavat pikivahet ja arvestada kurvide läbimisel libedusega. Autojuhtidel on viimane aeg suverehvid talverehvide vastu välja vahetada.

Jalakäijatele tuletab politsei meelde, et rasketes liiklusoludes võib sõidukijuhtidel kuluda kogu tähelepanu teel püsimisele ning pidurdusteekonnad on pikemad. Liikluses tuleb olla nähtav ja kanda helkurit ning ületada teed vaid selleks ettenähtud kohas.