Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi teatel läheb vihmasadu üle lörtsiks ning libedus ja halb nähtavus muudavad liiklusolud väga keeruliseks.

Ilmajaama teatel läheb neljapäeva õhtul Eestis vihmasadu üle lörtsiks, intensiivsem on sadu Lõuna-Eestis. Õhutemperatuur langeb nulli lähedale.

Reede öösel sajab hooti lund ja lörtsi, intensiivsemad on sajuhood Kagu-Eestis ja Peipsi ümbruses ning Lääne-Eesti saartel ja rannikualadel. Loodetuul tugevneb saartel ja rannikul 13-18, puhanguti 25 m/s. Õhutemperatuur langeb sisemaal alla nulli. Reede päeval tuleb lisaks sajuhooge lume ja lörtsina, intensiivsem on sadu saartel ja rannikul. Loode- ja läänetuule puhangud ulatuvad rannikul 25, sisemaal 18 m/s.

Liiklusolud muutuvad libeduse ja paiguti ka halva nähtavuse tõttu väga keeruliseks, teatas ilmajaam.

Valitsus toetas neljapäevasel istungil valitsuskoalitsiooni algatatud eelnõu, millega tõstetakse allpool suhtelist vaesuspiiri elavate lastega perede toetusi ning mitmike sünni ühekordset sünnitoetust.

Eelnõu kohaselt tõstetakse allpool suhtelist vaesuspiiri elavate lastega perede toetusi kahes etapis, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile. Alates 2015. aastast hakkab ühe lapsega pere saama lisaks juba praegu makstavatele peretoetustele toetust 19 eurot ja 18 senti ning kahe ja enama lapsega pere 38 eurot 36 senti pere kohta.

Kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetus suureneb alates 2013. aasta 1. juulist 57 eurolt ja 54 sendilt kuus 76 eurole ja 72 sendile kuus ning alates 2015. aastast 95 eurole ja 90 sendile kuus.

Kolmikute ja suurema arvu mitmike sünni ühekordne sünnitoetus tõstetakse alates 2013. aasta 1. juulist tuhandele eurole peale lapse kohta. See tähendab, et kolmikute ühekordne sünnitoetus on eelnõu kohaselt 3000 eurot, nelikutel 4000 eurot jne.

Lisaks kehtestatakse 16-aastastele ja vanematele põhikooli lõpetajatele erisäte, mille kohaselt makstakse peretoetusi edasi ka suvekuude eest.

Lisanduvaid toetus ei arvestata eelnõu kohaselt sissetulekute hulka. Vajaduspõhist lapsetoetust ei arvata sissetuleku hulka ka töötutoetusele õiguse kindlakstegemisel.

Liikluskaristuse kohtuvaidluses politsei seljatanud Tallinna linnapea Edgas Savisaar kinnitas, et politsei peaks tulevikus selliste vigade tegemisest hoiduma ning Tallinn võib selles vallas politseinikke koolitada.

„Ma uskusin, et nii läheb,“ tunnistas Savisaar. „Sealsamas kohtusaalis isegi ajakirjanikud, kes kohtuasja tähelepanelikult kuulasid, avaldasid omavahel arvamust, et kohtuotsus saab olla ainult õigeksmõistev. Loodan, et politsei õpib oma prohmakatest. Ka Tallinna linnal on kogemusi ja vahendeid, et neid koolitada," märkis Savisaar.

Ta avaldas lootust, et politsei tööpraktika siiski muutub ning selliseid olukordi, kus inimesi ebaõiglaselt ja ebaseaduslikult karistatakse, jääb vähemak.

Linnapea kinnitas, et ta ei olnud tegelikult seda liiklusrikkumist toime pannud. "Aga kui ma oleksin läinud kohtusse omapäi ja ilma targa advokaadita, mis te arvate, mis minust järgi oleks jäänud? Niiöelda „tavaline inimene“ oleks seal maatasa tallatud, sest sõna sõna vastu vaidluses usutaks siiski pigem politseid. Kohtuprotsess näitas mulle, et tegelikult on inimene sisuliselt võimetu enda süütust tõestama," märkis Savisaar.

Harju maakohus tühistas Savisaarele lubatud sõidukiiruse ületamise eest määratud karistuse - trahvi ja juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks - ning lõpetas selles väärteoasjas menetluse. Kohus otsustas rahuldada Savisaare kaitsja taotluse ka valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamises täies ulatuses ning valitud kaitsjale makstav tasu summas 993,60 eurot hüvitatakse riigieelarvest.

Savisaare kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirgi väitel ei ole kohtuvälise menetleja lahend põhistatud ja selles on rikutud elementaarseid tõendamisnõudeid.

Kohtu hinnangul on see, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli koostaja jättis koostatud protokolli alkirjastamata oluline menetlusnormide rikkumine ning kuna ainuke ja põhiline tõend oli seega saadud menetlusnorme rikkudes ja muude kogutud tõenditega ei saa seda rikkumist kõrvaldada, siis tuleb otsus tühistada.

Kohtuotsusele võib esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast.

Põhja prefektuur karistas Savisaart juuli alguses kiiruseületamise eest rahatrahviga 80 trahviühiku ehk 320 euro ulatuses ja lisakaristusena võeti temalt ära juhtimisõigus kaheks kuuks.

Politsei võinuks määrata Savisaarele ka karmima karistuse, sest liiklusseaduse järgi võib kiiruseületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistada trahviga 100 trahviühiku ulatuses või juhtimisõiguse peatamisega kuni pooleks aastaks. Sama paragrahvi lõike viis punkt üks alusel võib kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

Ida-Harju jaoskonna politseipatrull mõõtis 6. juunil kell 9.55 Tallinna -Narva maantee 10,8. kilomeetril Edgar Savisaare juhitud auto kiiruseks 84 kilomeetrit tunnis, kiirusepiirang on selle teelõigul seoses teetöödega 50 km/h.

Politsei koostas Savisaarele väärteoprotokolli suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. Selle eest võib karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ehk 400 eurot või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Viimati jäi Savisaar politseile vahele mullu 25. septembril, kui ületas Tallinna -Narva maantee 60. kilomeetril lubatud piirkiirust 47 km/h. Tema sõidukiiruseks 90 km/h alas mõõtis politsei 137 km/h.

Mullu sügisel aset leidnud kiiruseületamise eest sai Savisaar rahatrahvi, kuid mootorsõiduki juhtimisõigus jäi talle alles. Politsei vastavalt seadusele trahvi suurust ei avalikustanud, kuid Põhja prefektuuri pressiesindaja märkis, et see jäi 1000 euro kanti.

Harju maakohus tühistas Tallinna linnapeale ja Keskerakonna esimehele Edgar Savisaarele lubatud sõidukiiruse ületamise eest määratud karistuse - trahvi ja juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks - ning lõpetas selles väärteoasjas menetluse.

Harju maakohus tühistas neljapäeval politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse otsuse, millega karistati Tallinna linnapea Savisaart (62) lubatud sõidukiiruse ületamise eest 320 euro suuruse rahatrahviga ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks ning lõpetas selles väärteoasjas menetluse, teatas kohtu pressiesindaja BNS-ile.

Kohus otsustas rahuldada Savisaare kaitsja taotluse ka valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamises täies ulatuses ning valitud kaitsjale makstav tasu summas 993,60 eurot hüvitatakse riigieelarvest.

Savisaare kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirgi väitel ei ole kohtuvälise menetleja lahend põhistatud ja selles on rikutud elementaarseid tõendamisnõudeid.

Kohtu hinnangul on see, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli koostaja jättis koostatud protokolli alkirjastamata oluline menetlusnormide rikkumine ning kuna ainuke ja põhiline tõend oli seega saadud menetlusnorme rikkudes ja muude kogutud tõenditega ei saa seda rikkumist kõrvaldada, siis tuleb otsus tühistada.

Kohtuotsusele võib esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast.

Põhja prefektuur karistas Savisaart juuli alguses kiiruseületamise eest rahatrahviga 80 trahviühiku ehk 320 euro ulatuses ja lisakaristusena võeti temalt ära juhtimisõigus kaheks kuuks.

Politsei võinuks määrata Savisaarele ka karmima karistuse, sest liiklusseaduse järgi võib kiiruseületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistada trahviga 100 trahviühiku ulatuses või juhtimisõiguse peatamisega kuni pooleks aastaks. Sama paragrahvi lõike viis punkt üks alusel võib kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

Ida-Harju jaoskonna politseipatrull mõõtis 6. juunil kell 9.55 Tallinna -Narva maantee 10,8. kilomeetril Edgar Savisaare juhitud auto kiiruseks 84 kilomeetrit tunnis, kiirusepiirang on selle teelõigul seoses teetöödega 50 km/h.

Politsei koostas Savisaarele väärteoprotokolli suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. Selle eest võib karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ehk 400 eurot või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Viimati jäi Savisaar politseile vahele mullu 25. septembril, kui ületas Tallinna -Narva maantee 60. kilomeetril lubatud piirkiirust 47 km/h. Tema sõidukiiruseks 90 km/h alas mõõtis politsei 137 km/h.

Mullu sügisel aset leidnud kiiruseületamise eest sai Savisaar rahatrahvi, kuid mootorsõiduki juhtimisõigus jäi talle alles. Politsei vastavalt seadusele trahvi suurust ei avalikustanud, kuid Põhja prefektuuri pressiesindaja märkis, et see jäi 1000 euro kanti.