EESTI UUDISED BNS

Valga politsei arestimajas sooritas möödunud nädala lõpus enesetapu noormees, kes oli kohtu all süüdistatuna eaka naise röövmõrvas.

Arestimaja töötaja avastas 19. oktoobril, kella 16.30 ajal, et 26-aastane Tarmo oli end kambris ribadeks käristatud voodilina abil üles poonud. Arestimaja töötaja andis üliraskes seisus noormehele kuni kiirabi saabumiseni esmaabi, mille järel viisid meedikud mehe haiglasse. "Arstidel ei õnnestunud tema elu siiski päästa ja pühapäeva õhtul mees suri," ütles Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Peitel BNS-ile.

Tartu maakohus oli Tarmo ja temaga koos kohtu all oleva 18-aastase noormehe süüasja arutamise määranud esmaspäevaks, kuid istung lükkus nüüd seoses nädalavahetuse traagiliste sündmustega edasi. Uus istung on määratud 29. oktoobrile. Kohus arutab süüasja kinniste uste taga.

Politsei sai kuritööst teate mullu 11. novembril, kui Valgamaal Aakre külas leiti kaevust 78-aastase naise surnukeha. Juba samal päeval pidas politsei kuriteos kahtlustatavana kinni toona 17-aastase nooruki ning järgmisel päeval tema tuttava, 1986. aastal sündinud Tarmo. Viimane on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning viibis vabaduses katseajal. Kohtu loal võeti mõlemad mehed vahi alla.

Süüdistatavad on Puka valla elanikud ning noorem mees tundis ohvrit. Süüdistuse kohaselt tahtsid mehed vanaproualt raha röövida. 10. novembri õhtul tungisid nad aknaklaasi lõhkumise teel naise majja sisse, seejärel üritas üks neist naist kägistada, mille tagajärjel kaotas ohver teadvuse. Pärast seda lohistasid mehed naise naabertalus asuva kaevu juurde ning viskasid ta sinna.

"Ekspertiisi tulemusele tuginedes võib väita, et naine suri uppumise tagajärjel," sõnas kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Milvi Väin.

Uurimise käigus kogutud tõenditest selgub, et mehed võtsid majast kaasa teelusikad ja alkoholipudelid. "Pudelid leiti hiljem metsast ning lusikad süüdistatava elukohast," sõnas Väin.

Mehi süüdistatakse karistusseadustiku röövmõrva käsitletava paragrahvi järgi. 26-aastast meest süüdistati veel alaealise kaasatõmbamises kuriteo toimepanemisele ja mobiiltelefoni varguses.

Päästeameti käivitas kampaania "Kas ohtu näed?", millega päästjad soovivad juhtida tähelepanu levinumatele tulekahju tekkepõhjustele ja panna inimesi märkama ohte oma kodus.

Möödunud aastal sai päästeameti kinnitusel tulekahjudes kannatada ligi 1200 kodu. Põlengud said neis majapidamistes alguse reeglina katkisest ahjust välja lennanud sädemest, ülekoormatud elektrijuhtmetest või toas suitsetamisest.

„Enamik tulekahjusid on sellised, mida inimene ise saaks ära hoida, kui oleks kodus natukenegi tähelepanelikum ja tegutseks tuleohtlikku olukorda märgates kohe, mitte ei lükkaks probleemi lahendamist edasi,“ ütles päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints.

„Oma kodu tuleohutuse eest vastutab iga koduperemees ise. Kui päästjad välja kutsutakse, on järelikult tulekahju tekkinud ja suur kahju juba sündinud,“ lisas Ints.

Tema sõnul on ometi selliseid, tihtipeale väga raskete tagajärgedega õnnetusi võimalik lihtsalt ära hoida, kui küttekollet regulaarselt hooldada ja lasta katkised kohad parandada, samutgi püüda elektrisüsteemi kasutada mõistlikult ning läita sigaret õues või loobuda suitsetamisest sootuks.Kindlasti tuleb regulaarselt testida ka suitsuandurit, sest elusid päästab vaid töökorras suitsuandur, rõhutavad päästjad.

Statistikaameti teatel tõusis ehitushinnaindeks kolmandas kvartalis võrreldes teisega 1,3 protsenti ja võrreldes eelmise aasta sama perioodiga viis protsenti, kvartalimuutust mõjutas enim tööjõu kallinemine, aastamuutust materjalide hinnatõus.

Tänavu teise kvartaliga võrreldes mõjutas indeksit enim kulutuste tõus tööjõule 4,4 protsenti, eelmise kvartali 1,1 protsendilise tõusu asemel. Materjalide hinnad jäid praktiliselt samale tasemele, kulutused ehitusmasinatele tõusid 1,4 protsenti.

2011. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes kallinesid materjalid 3,6 protsenti, tööjõud 8,0 protsenti ja masinate kasutamine 6,7 protsenti. Materjalide hinnatõus andis indeksi kogutõusust ligi poole ja kulutused tööjõule 44 protsenti.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli 2012. aasta kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 1,3 protsenti ja võrreldes 2011. aasta kolmanda kvartaliga 5,7 protsenti.

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ameti-hooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otse-kulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

Tervishoiutöötajad jätkavad alanud nädalal 1. oktoobril alanud streiki, nimetades streigi jätkumise peamise põhjusena sotsiaalministri suutmatust anda kindlaid lubadusi lisaraha eraldamise kohta.

Eelmisel nädalal toimunud läbirääkimistel tervishoiutöötajate ja haiglajuhtide vahel lepingut ei sõlmitud ning selle põhjuseks pole mitte ületamatu kuristik poolte seisukohtade vahel, vaid eelkõige sotsiaalministri suutmatus anda kindlaid lubadusi, tagamaks vajaliku raha eraldamist haigekassa ja riigi eelarvetest, teatas arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa BNS-ile.

Ta tõdes, et haigekassa jaotamata kasum on kogutud, kuid kasutamata on jäetud ravikindlustusmaks. Lisaks sellele on haigekassal reservid hädaolukordadeks, mis peavad jääma puutumata. "Paradoksaalsel kombel on haigekassa nõukogu pea igal koosolekul mitte suurendanud, vaid vähendanud summat, mis järgmisel aastal jaotamata kasumist kasutusele võetakse. Esialgu pakkus juhatus selleks summaks 22 miljonit eurot, seejärel vähendas nõukogu seda rahandusministri nõudmisel 14 miljonini ja eelmisel reedel 9 miljonini. Seega parandatakse jätkuvalt tervishoiu rahastamise arvel riigieelarve tasakaalu," nentis Rehemaa.

Streik jätkub esmaspäevast roteeruva skeemi alusel nii ambulatoorses süsteemis kui statsionaaris Põhja-Eesti regionaalhaiglas, Lääne-Tallinna keskhaiglas, Ida-Tallinna keskhaiglas, Tartu ülikooli kliinikumis ning Pärnu, Narva, Kuressaare ja Viljandi haiglas. Streikivad erialad ja kliinikud vahelduvad. Põlva haiglas toimub teisipäevast neljapäevani toetusstreik.

Arstide liidu teatel on streigi peatamiseks vaja valitsuse garantiid, et arst-residentidele hakatakse täistööaja eest tasu maksma alates 1. jaanuarist 2013 ja palgatõus tagatakse ka kõigile riigieelarvest rahastatavatele tervishoiutöötajatele. Samuti on arstide sõnu sstreigi peatamise tingimus, et haigekassa nõukogu langetab otsuse, mis võimaldab vähendada töökoormust haigla statsionaaris. Sellistel tingimustel on arstide liit valmis sõlmima kollektiivlepingu haiglate liiduga.

Arstide streik algas 1. oktoobril. Töötavad erakorralise meditsiini osakonnad ja patsientidele antakse vältimatut arstiabi, plaanilist arstiabi osutatakse täies mahus kuni 18-aastastele lastele, rasedatele ja onkoloogilist ravi saavatele patsientidele. Täpset infot ärajäävate vastuvõttude ja haiglaravi kohta annavad haiglad nii vahetult patsientidele kui kodulehtedel.