Harju maakohus vabastas ennetähtaegselt vanglast mehe, kes viskas möödunud kümnendi keskel inimeste suunas granaadi ning sai selle eest pika vangistuse.

Põhja ringkonnaprokuratuur toetas alates 2005. aastast vanglas oleva Roman Botškarjovi vabastamist ning ka kohus leidis, et enamuse karistusajast kandnud mehe võib tingimisi vabadusse lubada. Kohus võttis muuhulgas arvesse Botškarjovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustust, millest nähtus, et kinnipeetav töötas vangistuse ajal, läbis sotsiaalprogramme, lõpetas riigikeele kursused ning ta ei oma kehtivaid distsiplinaarkaristusi.

Kohus määras Botškarjovi katseaja pikkuseks ühe aasta ning allutas ta selleks ajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla. Botškarjov peab vabanedes täitma mitmeid kohtu määratud kohustusi, muuhulgas ei tohi ta pärast kella 23 viibida alkoholi müüvates meelelahutusasutustes, samuti ei tohi ta tarvitada katseajal uimasteid ja alkoholi, peab läbima sotsiaalprogrammi ning hoiduma suhtlemisest kriminaalkorras karistatud isikutega.

Harju maakohus mõistis Botškarjovi 2006. aasta oktoobris süüdi raskete tervisekahjustuste tekitamises, kehalises väärkohtlemises, plahvatuse tekitamises, samuti lõhkeaine, lõhkeseadeldise ja tulirelva ning laskemoona ebaseaduslikus käitlemises. Selle eest määras kohus Botškarjovile kaheksa-aastase vangistuse, mis algas 2005. aasta 9. jaanuaril, kui politsei ta kinni pidas, ning oleks pidanud lõppema järgmises aasta 5. jaanuaril.

Süüdistusmaterjalide järgi viskas Botškarjov 2005. aasta 9. jaanuari varahommikul kella 4.38 ajal Tallinnas Kärberi tänaval asuva Diva baari juures inimeste suunas omavalmistatud granaadi, vigastades kokku seitset inimest. Plahvatuses sai raskelt vigastada 1986. aastal sündinud Vitali, ülejäänute vigastused olid kergemad. Politseinikud pidasid Botškarjovi kinni paar tundi pärast kuritegu.

Kriminaalasja eeluurimisel tunnistas Botškarjov tehtut, kuid kinnitas, et tegemist oli enesekaitsega. "Mees väitis, et tal tekkis baaris inimestega konflikt ja kuna baarist väljudes teised talle järgnesid, tekkis tal kartus, et teda võidakse rünnata. Seetõttu otsustas ta ka teiste suunas granaadi visata," ütles Põhja prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.

Botškarjovi ütluse järgi valmistas ta granaadi juba 2004. aastal ja kandis seda alates mullu suvest pidevalt endaga kaasas.

Botškarjov sattus politsei huviorbiiti juba 2001. aastal, kui kohus mõistis ta süüdi narkokuriteos. 2004. aasta algusest alates oli ta süüdistatav keskkriminaalpolitsei kriminaalasjas, mis käsitles lõhkeaine ja tulirelva laskemoona ebaseaduslikku omandamist, hoidmist ja edasiandmist. Süüdistuse järgi omandas Botškarjov 590 grammi lõhkeainet ammoniiti ja tulirelva padruneid, mille ta andis möödunud aasta alguses edasi 30-aastasele Vadimile.

Afganistani valitsusvastased mässulised ründasid pühapäeva hommikul Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis lahingoperatsiooni läbi viivaid Eesti kaitseväelasi, üks kaitseväelane sai rünnakus kergelt haavata.

NATO operatsioonil osalev Eesti kaitseväelane sai kergelt haavata käsitulirelvade kontaktis. Rühma parameedik andis haavatule kiirelt esmaabi ning helikopter tõi haavatu Camp Bastioni sõjaväebaasi kolmanda taseme välihaiglasse, kus teda opereeriti, teatas kaitseväe peastaap BNS-ile.

Haavatu elu ei ole ohus. Kaitseväelane helistas koju ja rääkis oma lähedastele juhtunust.

Camp Bastioni välihaiglas ravil olevat kaitseväelast külastasid Eesti kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras ja Edela väekoondise ülem Ameerika Ühendriikide merejalaväe kindralmajor Charles Gurganus ning soovisid haavatule kiiret paranemist.

Kaitsevägi ei avalda haavatu nime ja vigastuse täpset iseloomu, sest isikuandmete kaitse seadus keelab avaldada delikaatseid isikuandmeid.

Eesti jalaväekompanii Estcoy-14 alustas teenistust Afganistani lõunaprovintsis Helmandis mai algul. Eesti kaitsevägi osaleb Afganistanis NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast ja teenib rahutus Helmandi provintsis alates 2005. aastast.

Ööl vastu järgmise nädala pühapäeva, 28. oktoobrit, läheb Eesti koos teiste Euroopa riikidega üle talveajale, mis tähendab, et kellaosutid tuleb nihutada ühe tunni võrra tagasi.

Talveaeg hakkab kehtima oktoobri viimase pühapäeva varahommikul kell 4 ja sellele lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Talveaeg lõpeb märtsi viimasel pühapäeval kell 3.

Ehkki 1999. aastal otsustas Eesti valitsus kellakeeramisest loobuda, taastas valitsus selle tava 2002. aasta kevadel.

Ida prefektuuri korrakaitsebüroo juhi Tarmo Tammiste sõnul näitas reede õhtul Lääne-Virumaal inimese surmaga lõppenud liiklusõnnetus jalakäijatele enda nähtavaks tegemise vajalikkust ning ta kutsus kõiki inimesi asulavälisel teel kandma helkurvesti.

"Arvestades hetke ilmastikuolusid, teeb politsei üleskutse kanda asulavälisel teel helkurvesti, mis küll pole kohustuslik, kuid mis teeb inimese kõigile autojuhtidele kindlasti nähtavamaks, kui vaid helkuri kandmine. Lisaks näidakem üles empaatiavõimet ning kontrolli oma lähedasi, et kodust väljudes oleks kinnitatud helkur," märkis Tammiste.

Tema sõnul on tänavu Virumaa teedel hukkunud juba 18 inimest, kahjuks nendest enamus kas enda tegevusetuse või kuritahtliku käitumise tagajärjel.

Ta tõdes, et helkuri kandmise kohustus ei ole seaduseandja poolt formaalne nõue, vaid sellel on suurem eesmärk - seda kandes muutub jalakäija sõidukijuhtidele paremini nähtavaks ning teeb enda liiklemise märgatavalt turvalisemaks. Korralik helkur on auto lähitulede valguses nähtav juba 130-150 meetri kauguselt. Kuigi jalakäija näeb tuledega autot juba kaugelt, eristab autojuht ilma helkurita jalakäijat lähitulede valgusvihus alles 30-40 meetri kauguselt.

"Pimedas sõites häirivad juhti veel vastusõitvate autode tuled, kriimustused ja mustus esiklaasil või vihm ja udu, mistõttu halb ilm võib peaaegu poole võrra vähendada seda teepikkust, millel autojuht helkurita jalakäijat märkab. Halvemal juhul on see vaid 15-20 meetrit, mis ei ole piisav, et juht suudaks pidurdades jalakäijale otsasõitu vältida. Kiirusel 90 km/h on auto peatumisteekond kuival teekattel ligikaudu 70 meetrit. Samas märjal või lumisel teekattel on peatumisteekond märgatavalt pikem. Seega asulavälisel teel toimunud otsasõidud lõpevad kas jalakäija surmaga või üliraskete vigastustega," tõdes Tammiste.

Lääne-Virumaal Rakke vallas hukkus reede õhtul liiklusõnnetuses jalakäija. Sõiduauto Toyota Corolla, mida juhtis 64-aastane Aleksei, sõitis kella 20.30 ajal otsa keset teed tumedates riietes ja helkurita olnud 60-aastasele Robertile. Kannatanu suri teel haiglasse.