Afganistani valitsusvastased mässulised ründasid pühapäeva hommikul Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis lahingoperatsiooni läbi viivaid Eesti kaitseväelasi, üks kaitseväelane sai rünnakus kergelt haavata.

NATO operatsioonil osalev Eesti kaitseväelane sai kergelt haavata käsitulirelvade kontaktis. Rühma parameedik andis haavatule kiirelt esmaabi ning helikopter tõi haavatu Camp Bastioni sõjaväebaasi kolmanda taseme välihaiglasse, kus teda opereeriti, teatas kaitseväe peastaap BNS-ile.

Haavatu elu ei ole ohus. Kaitseväelane helistas koju ja rääkis oma lähedastele juhtunust.

Camp Bastioni välihaiglas ravil olevat kaitseväelast külastasid Eesti kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras ja Edela väekoondise ülem Ameerika Ühendriikide merejalaväe kindralmajor Charles Gurganus ning soovisid haavatule kiiret paranemist.

Kaitsevägi ei avalda haavatu nime ja vigastuse täpset iseloomu, sest isikuandmete kaitse seadus keelab avaldada delikaatseid isikuandmeid.

Eesti jalaväekompanii Estcoy-14 alustas teenistust Afganistani lõunaprovintsis Helmandis mai algul. Eesti kaitsevägi osaleb Afganistanis NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast ja teenib rahutus Helmandi provintsis alates 2005. aastast.

Ööl vastu järgmise nädala pühapäeva, 28. oktoobrit, läheb Eesti koos teiste Euroopa riikidega üle talveajale, mis tähendab, et kellaosutid tuleb nihutada ühe tunni võrra tagasi.

Talveaeg hakkab kehtima oktoobri viimase pühapäeva varahommikul kell 4 ja sellele lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Talveaeg lõpeb märtsi viimasel pühapäeval kell 3.

Ehkki 1999. aastal otsustas Eesti valitsus kellakeeramisest loobuda, taastas valitsus selle tava 2002. aasta kevadel.

Ida prefektuuri korrakaitsebüroo juhi Tarmo Tammiste sõnul näitas reede õhtul Lääne-Virumaal inimese surmaga lõppenud liiklusõnnetus jalakäijatele enda nähtavaks tegemise vajalikkust ning ta kutsus kõiki inimesi asulavälisel teel kandma helkurvesti.

"Arvestades hetke ilmastikuolusid, teeb politsei üleskutse kanda asulavälisel teel helkurvesti, mis küll pole kohustuslik, kuid mis teeb inimese kõigile autojuhtidele kindlasti nähtavamaks, kui vaid helkuri kandmine. Lisaks näidakem üles empaatiavõimet ning kontrolli oma lähedasi, et kodust väljudes oleks kinnitatud helkur," märkis Tammiste.

Tema sõnul on tänavu Virumaa teedel hukkunud juba 18 inimest, kahjuks nendest enamus kas enda tegevusetuse või kuritahtliku käitumise tagajärjel.

Ta tõdes, et helkuri kandmise kohustus ei ole seaduseandja poolt formaalne nõue, vaid sellel on suurem eesmärk - seda kandes muutub jalakäija sõidukijuhtidele paremini nähtavaks ning teeb enda liiklemise märgatavalt turvalisemaks. Korralik helkur on auto lähitulede valguses nähtav juba 130-150 meetri kauguselt. Kuigi jalakäija näeb tuledega autot juba kaugelt, eristab autojuht ilma helkurita jalakäijat lähitulede valgusvihus alles 30-40 meetri kauguselt.

"Pimedas sõites häirivad juhti veel vastusõitvate autode tuled, kriimustused ja mustus esiklaasil või vihm ja udu, mistõttu halb ilm võib peaaegu poole võrra vähendada seda teepikkust, millel autojuht helkurita jalakäijat märkab. Halvemal juhul on see vaid 15-20 meetrit, mis ei ole piisav, et juht suudaks pidurdades jalakäijale otsasõitu vältida. Kiirusel 90 km/h on auto peatumisteekond kuival teekattel ligikaudu 70 meetrit. Samas märjal või lumisel teekattel on peatumisteekond märgatavalt pikem. Seega asulavälisel teel toimunud otsasõidud lõpevad kas jalakäija surmaga või üliraskete vigastustega," tõdes Tammiste.

Lääne-Virumaal Rakke vallas hukkus reede õhtul liiklusõnnetuses jalakäija. Sõiduauto Toyota Corolla, mida juhtis 64-aastane Aleksei, sõitis kella 20.30 ajal otsa keset teed tumedates riietes ja helkurita olnud 60-aastasele Robertile. Kannatanu suri teel haiglasse.

Insuldi tõttu üle poole aasta haiguslehel olnud Isamaa ja Res Publica Liidu poliitik ja kahekordne ekspeaminister Mart Laar ei kavatse enda sõnul poliitikast lahkuda.

Laar ütles laupäeval Tallinnas tema juhitud esimese valitsuse 20. aastapäeva konverentsil antud pressikonverentsil, et poliitikast lahkumine ei pruugi osutuda lihtsaks ja seda ta ei kavatse ka teha. "Kuid kindlasti saab minu aktiivsus olema mõnevõrra väiksem kui seni," ütles Laar.

Laar tõdes, et tema töö senine intensiivsus ja adrenaliinivajadus olid seni väga suured ning ta oleks pidanud arstide nõuandeid varem kuulda võtma. Laar ei öelnud täpset tähtaega, millal ta haiguslehelt tööle naaseb. "Loodetavasti juhtub see lähikuudel, kuid kavatsen seekord järgida arstide soovitusi," lausus ta.

Laar lubas, et ta kavatseb senisest enam keskenduda raamatute kirjutamisele ning temalt peaks veel tänavu ilmuma paar uut ajalooraamatut. Millal täpselt raamatud ilmuvad, sõltub Laari sõnul eelkõige kirjastustest. Ühe huvitamama ettevõtmisena nimetas Laar kava anda välja biograafiline leksikon 19. sajandi ärkamisaja võtmetegelastest. Laari sõnul saab raamatus olema paarsada isikut ning nii mahukat ülevaadet ärkamisaja võtmetegelastest ei ole varem ilmunud.

Mart Laar on praegu riigikogu Isamaa ja Res Publica fraktsiooni liige, kuid tervislikel põhjustel ei ole ta saanud oma saadikutööd tegema hakata.

Mart Laar sai 18. veebruaril kaitseministri ametis olles kõrgvererõhutõve tõttu insuldi. Mai alguses esitas ta peaminister Andrus Ansipile tervislikel põhjustel tagasiastumisavalduse. 11. mail nimetas president Toomas Hendrik Ilves uueks kaitseministriks Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Urmas Reinsalu.

Mart Laar oli kuni tänavu jaanuari lõpuni ka IRL-i esimees. 28. jaanuaril valis IRL-i suurkogu erakonna uueks esimeheks Urmas Reinsalu.

Mart Laar on olnud kaks korda peaminister. Tema esimene valitsus tegutses 21. oktoobrist 1992 kuni 8. novembrini 1994 ning teine valitsus 25. märtsist 1999 kuni 28. jaanuarini 2002.