Reedel arutasid Kasahstani president Nursultan Nazarbajev ja Eesti peaminister Andrus Ansip telefoni teel kahe riigi koostööd, sealhulgas kahepoolsete lepete täitmist, teatas Kasahstani presidendi kantselei.

Kasahstani presidendi pressiesinduse teatel väljendas Ansip tänu tema tänavu septembris toimunud visiidi kõrgetasemelise organiseerituse üle.

Ansip oli Kasahstanis töövisiidil septembri algul, kus ta avaldas lootust majandussuhete, eelkõige kaubavahetuse kasvu ja ärikontaktide tihenemisele.

Eesti ja Kasahstani suhted on aastate jooksul transiidiküsimustest arenenud koostööks, osa on selles ka valitsuste vahelisel komisjonil, mille kolmas istung toimus 27.-28. augustil Tallinnas. Lisaks transpordi- ja transiidi valdkonnale on Eesti ja Kasahstani koostöös teemadeks e-teenused, põllumajandustoodete kaubandus, karja tõuaretus, keskkond, küberkuritegevus ning hariduse ja teaduse valdkonnad.

Eesti avas tänavu mais saatkonna Astanas.

Kasahstan on Eestile lähim partner Kesk-Aasias, riikidevahelised ärisidemed on samuti aastate jooksul teinud arengu ning kaubavahetuse käive on hüppeliselt tõusnud. 2009 oli Eesti ja Kasahstani vahelise kaubanduse käive ligi 35 miljonit eurot, 2010. aastal 146 miljonit eurot. 2011. aastal kaubavahetuse käive vähenes 126 miljoni euroni, kuid 2012 aastal see taas kiirenes.

Selle nädala keskel avalikkuse ette jõudnud Valga koolivägivalla juhtumit uurivad nii Põhja kui ka Lõuna prefektuuri politseinikud, kes on läbi viinud esmased uurimistoimingud.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Valdo Gerassimovi sõnul on neljapäeval alustatud kriminaalmenetluse raames läbi viidud ka esimesed ülekuulamised.

"Kuna tegemist on juhtumiga, kus kõik osapooled on alaealised vanuses 12-14 eluaastat, üritavad politseiametnikud oma tööd maksimaalselt kiiresti teha. Kuna menetlus on algusjärgus ning informatsiooni kogumine jätkub, ei ole võimalik praeguseks kogutud andmeid avalikustada. Lisan, et alustatud menetluse käigus kontrollitakse, kas antud isikud on seotud teiste taoliste juhtumitega või mitte," lausus Gerassimov.

Vastavalt kehtivale seadusandlusele on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kuriteo toimepanemise eest vastutab ta üldises korras, teatas Lõuna ringkonaprokuratuuri pressiesindaja BNS-ile.

Kui süüteo on toime pannud alaealine, kelle vanus on kuni 14 eluaastat, siis tema suhtes kriminaalmenetlust lõpetatakse ning materjalid saadetakse elukohajärgsesse alaealiste komisjoni. Mõjutusvahendi kohaldamisel lähtub alaealiste komisjon alaealiste mõjutusvahendite seadusest.

Politsei- ja piirivalveamet ning haridus- ja teadusministeerium algatasid neljapäeval eradiseisvad uurimised, et selgitada välja kolmapäeva õhtul sotsiaalvõrgustikes levinud videos kujutatud koolivägivalla juhtumi asjaolusid.

Haridusministeerium korraldab oma uurimise, et saada selgust, kas kooli juhtkond ning pedagoogid on käitunud koolivägivalla juhtumi puhul adekvaatselt.

Sotsiaalmeedias levis kolmapäeva õhtul nüüdseks eemaldatud YouTube'i video, milles klassikaaslased löövad Valga koolitüdrukut käte ja jalgadega, kisuvad teda juustest ja solvavad teda. Väidetavalt ei toonud koolivägivalla ohver nõutud sigarette, mistõttu hakkasid kaaslased teda peksma.

2012-10-18 - Haridusministeerium ja politsei uurivad koolivägivalla juhtumit

Afganistanis visiidil viibiv kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras ütles kohtumisel jalaväekompanii Estcoy-14 kaitseväelastega, et kaitseväelaste palk tõuseb tuleva aasta aprillist 2008. aasta tasemele.

Kaitseväe juhataja tänas Pimoni välibaasis aset leidnud kohtumisel kaitseväelasi teenistuse eest ja rõhutas, et nende tegutsemine on jätnud sügava mulje liitlasvägede juhtidele, teatas kaitseväe peastaap. "Meie sõdurite vaprus, kohustetunne, eeskujulik väljaõpe ja kõrge moraal paneb paljusid minu ametivendi kadedust tundma," sõnas ta.

Kompanii ülem major Eero Aija andis kaitseväe juhatajale ülevaate olukorrast kompanii tegutsemisalal ja kompanii teenistusest.

Kaitseväe juhataja kinkis neljale silma paistnud Estcoy 14 kaitseväelasele oma tunnustusmündi.

Ka andis kaitseväe juhataja kaitseväelastele ülevaate Eesti uudistest ja kaitseväe arengusuundadest. Brigaadikindral Terrase sõnul tegelevad sõjaväelogistikud väga tõsiselt Eesti sõduritele uue varustuse hangetega. "See puudutab nii relvastust, vormiriietust, saapaid ja kõike seda, mis annab sõdurile eelise vaenlasega kohtudes," sõnas brigaadikindral Terras. "Samuti on eesmärgiks seatud tõsta kaitseväelaste palk tagasi 2008. aasta ehk kriisieelsele tasemele. Palgatõus rakendub 1. aprillist järgmisel aastal."

Ka ütles brigaadikindral, et eesmärgiks on lähema paari aasta jooksul Scouts-pataljon täielikult komplekteerida ja sertifitseerida NATO reageerimisjõudude tarvis.

Kaitseväe juhataja sai kohtumisel Helmandi väekoondise juhataja Ühendkuningriigi brigaadikindral Robert Bruce'iga põhjaliku ülevaate julgeolekuolukorrast Afganistani Helmandi provintsist ning planeeritavatest sõjalistest operatsioonidest. Kohtumisel logistilise toetuselemendi ülema brigaadikindral Ewan McLayga oli kõne all varustuse välja viimine.

Brigaadikindral Riho Terras kohtus ka pataljoni lahingugrupi ülema Ühendkuningriigi kolonelleitnant Philip Kimberiga, kelle alluvuses Eesti kompanii teenib. kolonelleitnantKimberi sõnul on Ühendkuningriigi väejuhatusele tähtis, et Eesti kontingent jääks Afganistani vähemalt 2014 aasta lõpuni, sest Eesti sõduritele võib ta igas olukorras kindel olla.

Estcoy-14 koosseisus teenib praegu 120 sõdurit ja ohvitseri. Kontingent pöördub tagasi Eestisse selle aasta novembri lõpus.

2009. aastal kärbiti kaitseväelaste astmepalka kaheksa protsedi võrra. Lisaks kärbiti ka kaitseväelaste erinevaid lisatasusid.

Täistööajaga töötava arsti keskmine kuupalk koos lisatasudega oli tänavu märtsis 1868 eurot, õendustöötajatel 889 eurot ja hooldajatel 497 eurot, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) reedel tutvustatud uuringust.

Statistikaameti andmetel tõusis riigi keskmine palk 2012. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 6,9 protsenti. Tervishoiu ja sotsiaalhoolekande sektori palgakasv oli samal ajal poole väiksem ─ 3,6 protsenti.

Kui 2008. aastal kehtestatud uued tervishoiutöötajate palgaalammäärad tõstsid sektori palgataseme riigi keskmisest mõnevõrra kõrgemale, siis alates 2010. aastast on tervishoiu ja sotsiaalhoolekande sektori palgatase riigi keskmisega samal tasemel.

Arstide palk kasvas 2012. aasta märtsis võrreldes eelmise aastaga 4,5 protsenti, õendustöötajate palk 2,5 protsenti ja hooldajatel 1,9 protsenti. Riigi keskmisest töötasust oli arstide palk 2,1 korda kõrgem, õendustöötajate palk ületas riigi keskmist 10 protsenti ja hooldajate tasu moodustas riigi keskmisest palgast 60 protsenti.

Täis- ja osaajaga tootavate arstide keskmine põhitunnipalk 2012. aasta martsis 8,73 eurot. Võrreldes eelmise aastaga kasvas põhitunnipalk 4,4 protsenti. Kõige kõrgemat põhitunnipalka maksti sarnaselt eelmise aastaga eriarstiabiasutustes. Hoolimata kõige suuremast kasvust oli kõige madalam põhitunnipalk jätkuvalt taastusraviasutustes.

Lisaks põhipalgale makstakse tulemustasu ning lisatasu ületundide, õhtuse ja öötöö, puhkepäevadel töötamise ja valvetundide eest. Koos regulaarsete lisatasudega oli arstide tunnipalk 10,10 eurot ehk 16 protsenti suurem kui põhitunnipalk. Lisatasude osatähtsus tõusis võrreldes eelmise aastaga 12 protsendilt 14 protsendini.

Sarnaselt eelmiste aastatega oli kõige kõrgem keskmine kuupalk koos lisatasudega haiglates ja kõige madalam taastusraviasustustes. Haiglas töötavate arstide töötasust peaaegu kolmandiku moodustavad lisatasud. Lisatasude osatähtsus on aastaga suurenenud 27 protsendilt 31 protsendile.

Nii 2011. kui ka 2012. aastal kasvas arstide keskmine palk 4,8 protsenti. Peale 2010. aasta langust oli arstide kogupalk eelmisel aastal tagasi 2009. aasta tasemel. Arstide põhipalk on kasvanud vähem lisatasudega võrreldes.

2012. aasta märtsikuus oli 40-tunnise töönädala korral täiskohaga töötaja normtöötundide arv 176. Keskmiselt töötasid arstid 1868 euro teenimiseks 183 tundi. Kõige enam töötunde tegid arstid haiglates ja kiirabiasutustes (vastavalt 187 ja 183). Perearstiabi- ja eriarstiabiasutustes töötati keskmiselt üks tund normist rohkem. Haigla liigiti oli aruande järgi kõige enam tunde üldhaiglates (192), järgnesid erihaiglad (189), kohalikud haiglad (188), keskhaiglad (187) ja piirkondlikud haiglad (186).