45 Sotsiaaldemokraatliku Erakonda (SDE), Keskerakonda ja demokraatide ühendusse kuuluvat riigikogu liiget algatasid neljapäeval avalduse majandusminister Juhan Partsi umbusaldamiseks.

Partsi tagandamist taotlevad saadikud panevad ministrile süüks riigile kahjuliku uue elektrijaama tehingu läbisurumist ja täielikku tegevusetust elektri hinnatõusu leevendamisel, mistõttu ta on kaotanud usalduse, teatas SDE pressiesindaja BNS-ile.

„Majandusministri haldusalas on arvukalt skandaale ja probleeme. Meie keskendume neist kahele, mis üks lühemas, teine pikemas perspektiivis mõjutavad elektrienergia kättesaadavust ja hinda Eesti inimestele. Meid ei rahulda ministri tegevusetus turu avanemisest tuleneva elektrihinnatõusu mõju leevendamisel tundlikele tarbijarühmadele, samuti ei tekita meis vähimatki usaldust viis, kuidas minister Eesti Energia juhatust ja nõukogu survestades viis läbi seaduslikult pehmelt öeldes küsitava hiigelinvesteeringu Narva uue põlevkiviploki ehitamiseks,“ ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser 45 allkirjaga umbusaldusavaldust riigikogu menetlusse andes.

„Kodutarbija elektri hinnast on 2/3 mõjutatud poliitilistest otsustest. Minister Partsi tegevusetus elektrituru avanemisega kaasneva hinnatõusu leevendamiseks koormab kodusid ning mõjub pärssivalt tervele Eesti majanduskeskkonnale,“ rõhutas Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson.

Demokraatide ühenduse esimees Rainer Vakra kinnitusel on ministri usalduskrediit lõplikult otsas. „Poliitilise vastutuse võtmiseks on põhjuseid palju – alates lubamatust ja kodukulusid kasvatavast elektri hinnatõusust kuni rahvusliku lennukompanii Estonian Airi finantskriisini, mis nõuab maksumaksjalt esialgu hinnanguliselt 60 miljonit lisaeurot,” ütles Vakra.

Opositsioonisaadikud osutavad tõsiasjale, et Partsi jõulise sekkumise tulemusena sõlmis Eesti Energia Alstomiga 650 miljoni euro suuruse lepingu uue põlevkivielektrijaama ploki rajamiseks, millele eelnes nii riigihangete seaduse kui karistusseadustiku teadlik rikkumine. „Otsuse tulemusena ehitatakse elektrijaam, kus toodetava elektri omahind ei ole Euroopa Liidu CO2 poliitika tõttu vabaturul konkurentsivõimeline. Majanduslikult kahjulikke otsuseid põhjendatakse energiaalase julgeolekuga, ignoreerides samas odavamaid ja majanduslikult jätkusuutlikumaid alternatiive,“ seisab avalduses.

veel...

2012-10-16 - Parts: valitsus peab varsti otsustama teise uue elektrijaama rajamise

2012-10-12 - Riigikontroll: Parts võiks hoiduda valeväidete omistamisest

2012-10-11 - Mikser: minister Juhan Parts astugu viivitamatult tagasi

2012-06-13 - Parts lubab leevendada elektri hinnatõusu toimetulekutoetustega

2012-04-26 - Parts kinnitas Eesti Energia puhaskasumiks 149 miljonit eurot

Riigikogu kinnitas neljapäeval elektroonilise side seaduse muudatuse, mis sätestab, et vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutajal on õigus oma programmi taasedastamise eest kaabelleviteenuse osutajalt mõistlikku tasu nõuda.

Tasu suurus lepitakse kokku pooltevaheliste läbirääkimiste käigus ja vormistatakse võlaõiguse põhimõtteid järgides.

Seadusemuudatuse eesmärgiks on eelnõu seletuskirja andmetel täpsustada elektroonilise side seadust, nii et kaoks mitmetimõistmine, mis on põhjustanud vaidlusi vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutajate ja kaabelleviteenust osutavate sideettevõtjate vahel.

Nimelt puudus eelnõu koostajate hinnangul varasemalt pooltel ühtne arusaam, kas televisiooniteenuse osutajad võivad kaabelleviteenuse osutajatelt oma programmide taasedastamise eest tasu nõuda.

Eelnõu väljatöötamise tingis seletuskirja alusel televisiooniteenuse osutajate mitmed avaldused vabalevist lahkumise kohta. Televisiooniteenuse osutajad soovivad saada oma teleprogrammide taasedastamise eest kaabelleviteenuse osutajatelt mõistlikku tasu, kuna nad on oma programmi tootmiseks teinud märkimisväärseid kulutusi.

Seadusemuudatuse poolt hääletas 59 riigikogu liiget, vastu oli 18, erapooletuid üks.

Riigikogu Demokraatide ühenduse liikmed ühinevad majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi umbusaldusega, kinnitades, et Parts vastutama põhjendamatu elektrihinna tõusu, Estonian Airi finantskriisi, maanteeameti ja Eesti Interneti Sihtasutuse korralageduse ning seadusi eirates rajatud põlevkivielektrijaama ploki eest.

„Demokraatide hinnangul on minister Partsi usalduskrediit otsas. Viimane piisk karikasse oli asjaolu, et Juhan Partsi tugeval sekkumisel sõlmiti 650 miljoni euro suurune leping põlevkivielektrijaama ploki rajamiseks, millega on rikutud nii riigihangete seadust kui ka karistusseadustikku,“ ütles Riigikogu Demokraatide ühenduse esimees Rainer Vakra.

Demokraatide hinnangul pole aga põlevkivielektrijaama ploki rajamine ainus põhjus, miks minister peaks tagasi astuma. „Võib öelda, et majandus- ja kommunikatsiooniministril tuleks viis sammu tagasi astuda,“ sõnas Vakra.

Lisaks põlevkivielektrijaama plokirajamisele on minister vastutav, et Eesti pole võtnud kasutusele meetmeid järsu elektrihinna tõusu pehmendamiseks ega pole vaatamata lubatustele hoidnud kodukulusid kontrolli all.

Veel on majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsu vastutusalas tõsised probleeme nii Estonian Airi, maanteeameti kui ka Eesti Interneti Sihtasutusega.

Keskerakonna riigikogu fraktsioon otsustas kolmapäeval pärast kohtumist majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsiga avaldada talle umbusaldust.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed kohtusid Partsiga kolmapäeval saamaks selgitust võimalike riigile kahjulike tehingute läbi surumise ja tegevusetuse tõttu elektri hinna tõusu leevendamisel, teatas Keskerakond BNS-ile. Keskerakonna fraktsioon otsustas majandusministrile umbusaldust avaldada.

Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles, et Juhan Partsi selgitused ei olnud ammendavad ning Keskerakonna fraktsiooni liikmetel pole põhjust kahelda riigikontrolli poolt välja toodud faktides.

„Lisaks leiavad Keskerakonna fraktsiooni liikmed, et majandusminister pole näidanud üles soovi leevendada 2013. aasta alguses elektrituru avamisega kaasnevat hinnatõusu ning ministeeriumi poolne teavitustöö on olnud puudulik,“ märkis Simson.

Keskerakonna fraktsioon teatas möödunud neljapäeval, et Parts kasutas oma mõjuvõimu, et survestada Eesti Energia nõukogu ja juhatust sõlmima lepingut uue põlevkivi ploki rajamiseks Narva lähistele prantslaste firmaga Alstom. Samas oli Juhan Partsi hoiatatud, et Alstomi pakkumine ei vasta kõikidele hanketingimustele ja sellest võib leida nii riigihankeseaduse kui ka karistusseadustiku rikkumisi.

IRL-i esimehe Urmas Reinsalu 11. oktoobri sõnade kohaselt toetab ta Juhan Partsi poolt Eesti energiajulgeoleku huvides tehtut. Reinsalu sõnul on valitsuse otsus rajada Eestisse moodne põlevkivielektrijaam ühemõtteliselt vajalik Eesti energiajulgeoleku tagamiseks.

Praeguse 19 haiglavõrgu haigla ehk põhiosas haigekassast raha saava haigla asemel peaks 2020. aastaks alles jääma seitse või kümme haiglat ning ülejäänud muutuvad perearstikeskusteks, hooldusravi, kiirabi ja osaliselt eriarstiabi pakkuvateks tervisekeskusteks, kirjutab Postimees.

«Reaalsus on, et eriarstiabi tuleb kokku tõmmata, kuid kindlasti jääb nüüdisaegne haiglaravi sõltumata sellest, mis see maksab, alles Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis ning Kuressaares,» ütles sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet. «Praegu on suur küsimärk, mis saab Rakverest, Viljandist ja Narvast – seal on ilmselt kauem eriarstiabiga haigla, aga järjest julgemalt räägime ka nende puhul tervisekeskuse perspektiivist,» lisas ta.

Normet kõneles uuest haiglavõrgu arengukavast, mis alles võtab kuju. Tervishoiusüsteemi reaalsest olukorrast, meditsiinitöötajate puudusest lähtuvad ideed haiglavõrgu muutuste kohta kuni aastani 2020 on radikaalsemad, kui pakkusid 12 aastat tagasi Eesti tervishoidu analüüsinud rootslased ja see, mis sai sellest lähtudes kirja Eesti haiglavõrgu arengukavasse kümme aastat tagasi,  kirjutab Postimees.

Toona kõneldi minimaalselt 13-st kõikehõlmavat eriarstiabi pakkuvast aktiivravihaiglast ning lõpuks jäi alles ja tegutseb tänaseni 19 haiglat. Arstide streigi ajal on hakatud taas nõudma haiglavõrgu korrastamist, mille ettevalmistustega on sotsiaalministeerium juba alustanud. «Suurem osa haiglatest annab praegu nüüdisaegset arstiabi nii ambulatoorsete vastuvõttude kui ka haiglaravi mõttes, kuid nad ei vea neis ülesannetes enam välja – seda eelkõige personali poolelt,» esitas Normet ühe olulise põhjuse, miks haiglavõrk üle vaadata.

«Tõuseb nende vanus, kes aastaid maakonnahaiglas töötanud, ja noored hääletavad jalgadega ehk ei lähe maakonnakeskuste haiglatesse tööle,» lisas ta Postimehele.

Valga haigla juhataja Marek Seeri sõnul segab otsustamatus asutuse töö korraldamist. «Ei saa oodata, kuni väiksemad haiglad ise välja surevad, kuigi seda üritatakse läbi haigekassa lepingu teha,» ütles ta ning lisas: «Me ei lähe pankrotti ja tuleme ikka kuidagi välja.»

Seer ütles, et määramatus segab eriti neid, kes peagi Tartu Ülikooli lõpetavad ja peavad otsustama, kuhu tööle minna. «Materjale, mille alusel otsustada, on laual küllalt,» lausus ta Postimehele. «Tuleb selgelt välja öelda, kus ja milliseid teenuseid edaspidi ei nähta. Selliseid otsuseid tuleb teha keskselt, need on poliitilised otsused, mida ei saa langetada haiglajuht ega ka mitte maakonna või kohalike omavalitsuste tasemel.»

Eelmise haiglavõrgu arengukava tegemise ajal sotsiaalministri ametit pidanud Eiki Nestori sõnul on kümme aastat paras aeg, et uus kava teha. Ta tunnustas, et see töö on viimasel aastal ette võetud, kuid tõdes, et alustama oleks pidanud paar aastat varem.

Sel nädalal hakkavad arstide erialaseltsid tutvustama sotsiaalministeeriumile oma ettepanekuid, millest peab selguma, milliseid erialasid, millisel tasemel, kui palju ja kus Eesti patsiendid tänapäevast meditsiini arvestades vajavad. «Väga paljudel erialadel on ilmselt tulevik see, et patsient tuleb viia senisest kaugemale eriarsti juurde, ja siis peame kompenseerima patsiendi sõidukulud,» lausus Normet.

«Seda [teavet] ootamegi erialaseltsidelt, millistel erialadel tasub ja on võimalik, et arst läheb kahe palja käega maakonna tervisekeskusse ja teeb seal ambulatoorse vastuvõtu. Ja millistel erialadel on see välistatud ning tuleb kokku leppida, kuidas katame sel juhul patsiendi kulud, kui ta peab sõitma Tartusse, Tallinna, Pärnusse või Jõhvi eriarsti juurde,» selgitas asekantsler.

«Praegu jäävad väga paljud patsiendid uuringuid või diagnoosi oodates või pärast operatsiooni haiglasse, aga neile peaks haigla edaspidi pakkuma majutust, mis on veidi teise hinnaga kui haiglavoodi,» selgitas ta. «Ja tuleb eristada ka need, kes on seal sotsiaal-majanduslikel põhjustel või tervishoiukorralduse pärast.»

Enamikust maakonnakeskustes tegutsevatest üldhaiglatest peaksid aastatel 2015–2020 kujunema tervisekeskused, kus ühe katuse all töötavad perearstid (kellel on mõttekas maakonnakeskuses patsiente vastu võtta), kiirabi, hooldusravi ning osal erialadel ka ambulatoorsed eriarstivastuvõtud, võimalik, et osaliselt ka päevaravi ja päevakirurgia, kirjutab Postimees.

«Osal erialadel saab ilmselt väga hästi nii, et eriarst kuulub tervisekeskuse meeskonda ja töötab haiglast eemal, kuid enamikul juhtudel tuleb ilmselt leida muu lahendus,» selgitas Normet.

Tema tõdemusel on nüüdsel ajal vaja, et kõigil erialadel oleks korralik meeskond, mida suudab aga pakkuda vaid haigla. «Kirurg ei tee kusagil polikliinikus üksi midagi, ta võib seal konsulteerimas käia, esmase diagnoosi panna või järelravi ajal patsienti jälgida,» tõi asekantsler näite, lisades, et kirurgid ei tahaks sellist tööd teha.