Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul peab valitsus lähikuudel otsustama, kas alustada uue Auvere põlevkivielektrijaama teise ploki ehitust.

"Meil seisab lähiajal ees otsus, kas teeme ka teise jaama," ütles Parts ajalehele Postimees. Praegu Auvere põlevkivielektrijaama esimest plokki ehitava Prantsuse kontserniga Alstom sõlmitud leping lubab Eesti poolel hiljemalt tuleva aasta keskel otsustada, kas rajada teine energiaplokk.

Parts ütles, et Leedu uue tuumaelektrijaama rajamise referendumi tulemused suurendavad tuumajaama projekti riske. Enamik valijaid oli nädalavahetusel toimunud Leedu rahvahääletusel tuumajaama rajamise vastu.

"Kui samal ajal koos sooviga saada partneritelt lõplikke allkirju tekib rahvahääletus, siis see näitab teatud ebastabiilsust ja tõstab riske," ütles Parts. "Poliitiline turbulents tõstab riske, oleme Leedu partnerile kogu aeg öelnud, et jaama investeering peab olema majanduslikult tasuv."

Referendumi järel on Auvere teise energiaploki rajamine Partsi sõnul muutunud tõenäolisemaks. "Kui rahvusvaheline koostöö läheb aina raskemaks, sisi eriti pärast referendumit muutub teine Narva jaam realistlikumaks, kui see oli enne referendumit," ütles Parts.

Partsi sõnul on praegu ehitatava põlevkivielektrijaama esimene etapp majanduslikult tasuv ning selle on heaks kiitnud Euroopa Komisjon. "Me ei tõsta riigieelarvest raha Narva jaamadesse, vaid enamik kapitalist tuleb võlakapitalist. Praegu on projekti tasuvust hinnanud ka võlausaldajad. Projekti majanduslik perspektiiv on päris hea," ütles Parts.

Ajalehe teatel oleks Eesti ja Läti nõus Visaginase jaama ehitamise kontsessioonileppega ühinema juhul, kui Leedu parlament selle uuesti avaks ja kirjutaks sisse partnerite soovid. Seda seisukohta riigid ametlikult siiski ei kinnita, kirjutab leht.

Transpordi Ametiühing ja Autoettevõtete Liit allkirjastavad teisipäeval riigisisese veoseveo üldtöökokkulepe, millega siseriiklikke vedusid teostavate kutseliste autojuhtide kuupalk tõuseb 620 euroni ja tunnitasu 2,85 euroni.

Ametiühingu meediatalituse teatel jõustub lepe käesoleva aasta 1. novembril ja selles sisalduvad töötasu ning töö- ja puhkeaja reegleid on kohustuslikud täita kogu sektorile.

Transpordi Ametiühingu juhatuse esimees Peep Peterson tunnistas, et 620-eurone kuupalk pole just suur, kuid rõhutas, et see on siiski sektori absoluutne miinimum, millest vähem maksta ei tohi.

Lisaks usub Peterson, et lepe tagab autojuhtidele suurema kindlustunde haiguspäevade ja pensioni puhuks ning annab teistele liiklejatele enam kindlust, et kutselistele juhtidele ei maksta palka liikluseeskirjade rikkumise eest.

Autoettevõtete Liit ja Transpordi Ametiühing alustasid läbirääkimisi uue palgakokkuleppe sõlmimiseks siseriiklikus autoveosektoris käesoleva aasta augustis. Palgaleppe peamiseks eesmärgiks on autojuhtide palgataseme ühtlustamine.

veel...

2012-10-02 - Autojuhtide palgalepe lubab autojuhtidele vähemalt 620 eurost palka

Eesti Haiglate Liit pöördus esmaspäeval pärast Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu poolt kollektiivleppes pakutud tingimuste tagasilükkamist riikliku lepitaja poole, et töötüli lahendamisele lähemale jõuda.

“Haiglate liit on teinud kollektiivleppe pakkumise vastavalt haigekassa antud volitustele ja läbirääkimistel jõutud seisukohtadele – see on haiglate liidu hinnangul parim võimalik kompromiss. Streikijate soov saada kogu palgatõus ühe aastaga, mitte pakutud kahe aasta jooksul on põhiline sisuline erimeelsus. Pöördusime lepitaja poole, et võimalikult peatselt streik lõpetada,” ütles Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule.

Haiglate liidu pakutud leppes pakutakse arstide töötasu alammääraks tuleva aasta 1. jaanuarist 7,60 eurot tunnis ehk arvestuslikult 1276,8 eurot kuus ja alates ületulevast aastast 8 eurot tunnis ehk 1344 eurot kuus. Õdede, ämmaemandate ja tervishoiu tugispetsialistidele on töötasu alammääraks alates tulevast aastast pakutud 4,20 eurot tunnis ehk 705,60 eurot kuus ja ülejärgmisest aastast 4,50 eurot tunnis ehk 756 eurot kuus. Hooldustöötajatele pakuti alates järgmisest aastast 2,40 eurot tunnis ehk 403,20 eurot kuus ja alates ületulevast aastast 2,60 eurot tunnis 436,8 eurot kuus.

“Haiglate liit võttis leppe pakkumises enda kanda residentide täiskoormusel tööaja tasustamise riski ning pakkus välja ka töökoormuse normatiivide väljatöötamise ajakava. Töökoormuste muutmine vajab erialati põhjalikumat arutelu ja see on ka Haigekassa eelarve küsimus. Haiglate liidu hinnangul ei peaks töökoormust puudutavate otsuste langetamiseks streikima, kui põhimõtteline konsensus on saavutatud,” lisas Sule.

Haiglate liidu reedel kooskõlastamisele saadetud kollektiivlepingu projekt sisaldas haigekassa pakutud töötasu alammäära tõusu ja tervishoiutöötajate koormuste vähendamist. Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit lükkasid esmaspäeval pakkumise tagasi, tehes küll ettepaneku läbirääkimisi jätkata. Töötasu alammäärade tõstmise ning statsionaarses ravis tervishoiutöötajate töökoormuste vähendamise osas puuduvad Eesti Haiglate Liidul volitused, kuna kõik edasised pakkumised peavad olema kajastatud ja otsustatud haigekassa eelarves.

Tervishoiutöötajate streik algas 1. oktoobril. Streigi ajal töötavad kiirabi, erakorralise meditsiini osakonnad ja patsientidele osutatakse vältimatut arstiabi. Plaanilist arstiabi osutatakse kuni 18-aastastele lastele, rasedatele ja onkoloogilist ravi saavatele patsientidele.

Möödunud nädalavahetusel registreeriti prefektuurides 203 avaldust ja teadet kuritegudest, sealhulgas 1 raske tervisekahjustuse tekitamine, 2 vägistamist, 3 röövimist, 2 avaliku korra rasket rikkumist ning 113 varavastast kuritegu. Viimaste seas oli 108 vargust (eluruumidest 19 ja sõidukitest 16) ning 2 sõiduki vargust või omavolilist kasutamist.

Registreeriti 2 narkootikumide vahendamise ja 9 narkootikumide omamise või tarbimise juhtumit. Juhtus 9 inimvigastustega liiklusõnnetust, milles sai vigastada 14 inimest. Tabati 51 alkoholi- ja 2 narkojoobes sõidukijuhti.

Registreeriti 625 väärtegu. Piirilt saadeti tagasi 26 välismaalast, registreeriti 10 piirirežiimi rikkumist ja 2 ebaseaduslikult riigis viibinud välismaalast. Avastati 5 salakaubavedamise juhtumit.

Põlvamaa

Vargused

Ööl vastu 14. oktoobrit varastati Kanepi alevikus Apteegi tänaval aiaga piiratud territooriumil asuvast kõrvalhoonest kaks mootorsaagi Husqvarna ja kuus liitrit saebensiini segu. Samuti varastati maja välisukse võtmed ja hoovil olnud kahest sõidukist süütevõtmed.

Ajavahemikul 10.-12. oktoober varastati Räpina vallas Nulga külas talu kõrvalhoonest murutraktor Husqvarna Rider 1118. Kahju on 2500 eurot.

Võrumaa

Ähvardamine

Politseile laekus teade, et 13. oktoobri õhtul ähvardas joobes mees Haanja vallas Palanumäe külas teisi. Ähvardaja toimetati esialgu kainenemisele.

Vargused

12. oktoobril varastati Võrus Tallinna mnt tanklas mobiiltelefon ja dokumendid. Kahju on 140 eurot.

Ajavahemikul 9.-12. oktoober murti  Rõuge vallas Nursi külas sisse garaaži ja varastati murutraktor ning ATV.