Vastavatud laenupakkumiste võrdlusportaali www.pangalaen.ee tegevus ei ole Eesti Pangaliidu teatel kooskõlas isikuandmete kaitse ega tarbijakaitseseadusega, samuti ei tee portaal koostööd pangaliidu liikmespankadega.

Vastavatud laenupakkumiste võrdlusportaal www.pangalaen.ee kogub oma veebilehel laenutaotlejate isikuandmeid ning edastab need lisaks pankadele ka teistele finantsteenuse pakkujatele, sealhulgas kiirlaenufirmadele. "Personaalset infot, sealhulgs laenutaotleja sissetuleku, kohustuste, tööandja ja põhipanga kohta käivat teavet kogutakse, töödeldakse ja edastatakse ebaturvaliselt. Samuti võtab teenusepakkuja kasutajatingimustega nõustunult õiguse infot oma äranägemise järgi kolmandatele isikutele edastada," märkis Eesti Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm.

Pangalaen.ee veebilehel pole infot teenusepakkuja kohta, samuti pole isiklike andmete veebikeskkonda sisestamisel võimalik veenduda, et andmete töötleja on võimeline vastutama nende andmete konfidentsiaalsena hoidmise eest. Kasutajatingimustega nõustumisega annab klient veebikeskkonna pidajale muuhulgas ka volituse teha toodete pakkumiseks vajalikke päringuid, mis hõlmavad muuhulgas kasutaja töösuhet, laenuandmeid, elanikeregistri, maksuandmeid ja muid vajalikke andmeid. Kasutajatingimustega nõustudes annab klient portaalile pangalaen.ee väga suure voli isiku kohta info saamiseks, samas välistab igasuguse vastustuse võimalike kahjude eest.

„Kuivõrd sellisel kujul kliendiandmete edastamine ei ole kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega, on mitmed pangad kontakteerunud teenusepakkujaga ja palunud e-posti teel klientide andmete edastamine lõpetada. Seni on portaali omanik andmete edastamise lõpetamisest keeldunud põhjendades seda keskkonna tööpõhimõttega," selgitas Talihärm.

Finantsteenuse valikut hõlbustava teenuse pakkumine on tarbijate huvides eeldusel, et arvestatakse täielikult isikuandmete kaitse, tarbijakaitse- ja muudest seadustest ning ärieetikast tulenevate nõuetega. „Tänasel kujul pangalaen.ee kodulehel pakutav teenus ei täida oma eesmärki tarbija valiku hõlbustamisel ning seab ohtu kliendiinfo konfidentsiaalsuse”, lisas Talihärm.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul peab valitsus lähikuudel otsustama, kas alustada uue Auvere põlevkivielektrijaama teise ploki ehitust.

"Meil seisab lähiajal ees otsus, kas teeme ka teise jaama," ütles Parts ajalehele Postimees. Praegu Auvere põlevkivielektrijaama esimest plokki ehitava Prantsuse kontserniga Alstom sõlmitud leping lubab Eesti poolel hiljemalt tuleva aasta keskel otsustada, kas rajada teine energiaplokk.

Parts ütles, et Leedu uue tuumaelektrijaama rajamise referendumi tulemused suurendavad tuumajaama projekti riske. Enamik valijaid oli nädalavahetusel toimunud Leedu rahvahääletusel tuumajaama rajamise vastu.

"Kui samal ajal koos sooviga saada partneritelt lõplikke allkirju tekib rahvahääletus, siis see näitab teatud ebastabiilsust ja tõstab riske," ütles Parts. "Poliitiline turbulents tõstab riske, oleme Leedu partnerile kogu aeg öelnud, et jaama investeering peab olema majanduslikult tasuv."

Referendumi järel on Auvere teise energiaploki rajamine Partsi sõnul muutunud tõenäolisemaks. "Kui rahvusvaheline koostöö läheb aina raskemaks, sisi eriti pärast referendumit muutub teine Narva jaam realistlikumaks, kui see oli enne referendumit," ütles Parts.

Partsi sõnul on praegu ehitatava põlevkivielektrijaama esimene etapp majanduslikult tasuv ning selle on heaks kiitnud Euroopa Komisjon. "Me ei tõsta riigieelarvest raha Narva jaamadesse, vaid enamik kapitalist tuleb võlakapitalist. Praegu on projekti tasuvust hinnanud ka võlausaldajad. Projekti majanduslik perspektiiv on päris hea," ütles Parts.

Ajalehe teatel oleks Eesti ja Läti nõus Visaginase jaama ehitamise kontsessioonileppega ühinema juhul, kui Leedu parlament selle uuesti avaks ja kirjutaks sisse partnerite soovid. Seda seisukohta riigid ametlikult siiski ei kinnita, kirjutab leht.

Transpordi Ametiühing ja Autoettevõtete Liit allkirjastavad teisipäeval riigisisese veoseveo üldtöökokkulepe, millega siseriiklikke vedusid teostavate kutseliste autojuhtide kuupalk tõuseb 620 euroni ja tunnitasu 2,85 euroni.

Ametiühingu meediatalituse teatel jõustub lepe käesoleva aasta 1. novembril ja selles sisalduvad töötasu ning töö- ja puhkeaja reegleid on kohustuslikud täita kogu sektorile.

Transpordi Ametiühingu juhatuse esimees Peep Peterson tunnistas, et 620-eurone kuupalk pole just suur, kuid rõhutas, et see on siiski sektori absoluutne miinimum, millest vähem maksta ei tohi.

Lisaks usub Peterson, et lepe tagab autojuhtidele suurema kindlustunde haiguspäevade ja pensioni puhuks ning annab teistele liiklejatele enam kindlust, et kutselistele juhtidele ei maksta palka liikluseeskirjade rikkumise eest.

Autoettevõtete Liit ja Transpordi Ametiühing alustasid läbirääkimisi uue palgakokkuleppe sõlmimiseks siseriiklikus autoveosektoris käesoleva aasta augustis. Palgaleppe peamiseks eesmärgiks on autojuhtide palgataseme ühtlustamine.

veel...

2012-10-02 - Autojuhtide palgalepe lubab autojuhtidele vähemalt 620 eurost palka

Eesti Haiglate Liit pöördus esmaspäeval pärast Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu poolt kollektiivleppes pakutud tingimuste tagasilükkamist riikliku lepitaja poole, et töötüli lahendamisele lähemale jõuda.

“Haiglate liit on teinud kollektiivleppe pakkumise vastavalt haigekassa antud volitustele ja läbirääkimistel jõutud seisukohtadele – see on haiglate liidu hinnangul parim võimalik kompromiss. Streikijate soov saada kogu palgatõus ühe aastaga, mitte pakutud kahe aasta jooksul on põhiline sisuline erimeelsus. Pöördusime lepitaja poole, et võimalikult peatselt streik lõpetada,” ütles Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule.

Haiglate liidu pakutud leppes pakutakse arstide töötasu alammääraks tuleva aasta 1. jaanuarist 7,60 eurot tunnis ehk arvestuslikult 1276,8 eurot kuus ja alates ületulevast aastast 8 eurot tunnis ehk 1344 eurot kuus. Õdede, ämmaemandate ja tervishoiu tugispetsialistidele on töötasu alammääraks alates tulevast aastast pakutud 4,20 eurot tunnis ehk 705,60 eurot kuus ja ülejärgmisest aastast 4,50 eurot tunnis ehk 756 eurot kuus. Hooldustöötajatele pakuti alates järgmisest aastast 2,40 eurot tunnis ehk 403,20 eurot kuus ja alates ületulevast aastast 2,60 eurot tunnis 436,8 eurot kuus.

“Haiglate liit võttis leppe pakkumises enda kanda residentide täiskoormusel tööaja tasustamise riski ning pakkus välja ka töökoormuse normatiivide väljatöötamise ajakava. Töökoormuste muutmine vajab erialati põhjalikumat arutelu ja see on ka Haigekassa eelarve küsimus. Haiglate liidu hinnangul ei peaks töökoormust puudutavate otsuste langetamiseks streikima, kui põhimõtteline konsensus on saavutatud,” lisas Sule.

Haiglate liidu reedel kooskõlastamisele saadetud kollektiivlepingu projekt sisaldas haigekassa pakutud töötasu alammäära tõusu ja tervishoiutöötajate koormuste vähendamist. Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit lükkasid esmaspäeval pakkumise tagasi, tehes küll ettepaneku läbirääkimisi jätkata. Töötasu alammäärade tõstmise ning statsionaarses ravis tervishoiutöötajate töökoormuste vähendamise osas puuduvad Eesti Haiglate Liidul volitused, kuna kõik edasised pakkumised peavad olema kajastatud ja otsustatud haigekassa eelarves.

Tervishoiutöötajate streik algas 1. oktoobril. Streigi ajal töötavad kiirabi, erakorralise meditsiini osakonnad ja patsientidele osutatakse vältimatut arstiabi. Plaanilist arstiabi osutatakse kuni 18-aastastele lastele, rasedatele ja onkoloogilist ravi saavatele patsientidele.