Riigikohus jättis kaks vanurit tapnud mehe eluaegse vangistuse jõusse

Riigikohus ei rahuldanud oma reedel avalikustatud otsusega tunamullu Tartumaal kaks eakat naist tapnud ja vara röövinud August Burkevitši kaitsja kassatsiooni ning jättis talle mõistetud eluaegse vanglakaristuse muutmata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas, et eluaegse vangistuse kohaldamine vajab erakorralisi asjaolusid – lähtuvalt karistusseadustikust lisaks suurele süüle ka äärmuslikke üld- ja eripreventiivsete tingimuste esinemist.

"Näiteks tuleb juhul, kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, hinnata tema süüd reeglina suureks. Samuti võivad süü suurust iseloomustada isiku teopanus grupiviisilise teo puhul, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal. /.../ Eluaegse vangistuse mõistmiseks peab toimepandud kuritegu olema kaitstavat õigushüve ja õiguskorda kahjustanud sedavõrd, et tähtajalise vangistuse mõistmine selle eest ei taga õiguskorra piisavat kaitset," märkis kriminaalkolleegium oma otsuses.

Kriminaalkolleegium nõustus, et Burkevitšit (59) tuleb tema tegude eest karistada eluaegse vangistusega. Kolleegium märkis, et kuna Burkevitš tappis naised rasketel asjaoludel - tapetuid oli kaks, naised tapeti julmal viisil ning omakasu motiivil, on tema süü keskmisest oluliselt suurem. Kohus arvestas ka seda, et Burkevitš pani mõrvad toime vanemaealiste inimeste suhtes, kes elasid üksi ning polnud võimelised arvestatavat vastupanu osutama. Võõra vara saamiseks oleks ta saanud valida ka vähem raske tagajärje, kuid põhjustas mõlema kannatanu surma vähemalt otsese tahtlusega. Hiljem üritas Burkevitš hävitada enda tegude jälgi ja mõlema kannatanu kodu süüdata.

"Isiku poolt regulaarselt ja süstemaatiliselt kuritegude toimepanemine, samuti tema teos väljenduv ükskõiksus ja lugupidamatus õiguskorra ning selle õigushüvedena kaitstavate põhiväärtuste suhtes on eelduseks tema suhtes preventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt range karistuse mõistmiseks," kordas kriminaalkolleegium oma varasemat otsust.

Kolleegiumi hinnangul tuvastasid kohtud õigesti Burkevitši käitumises täieliku lugupidamatuse elu kui olulise õigushüve ja õiguskorra kui terviku vastu. "Süüdistatava õigusnorme eirav käitumine on muutunud tavapäraseks ja teda on kriminaalkorras karistatud 12 ning väärteomenetluses 17 korda. Lisaks mõrvadele on Burkevitš praeguses kriminaalasjas tunnistatud süüdi mitmes varavastases kuriteos ja isikuvastases kuriteos, mis iseloomustavad tema ühiskonnavastast käitumist. Seejuures ei ole tähtsust asjaolul, et isikut pole varem isikuvastaste kuritegude eest karistatud," seisab otsuses.

Riigikohus leidis, et antud juhul esinevad suur süü ja erakordsed preventiivsed eeldused Burkevitšile eluaegse vangistuse mõistmiseks ning kergem karistus ei tagaks õiguskorra kaitset.

Burkevitši kaitsja taotles riigikohtult oma kaitsealuse süükoorma ja ka karistuse vähendamist.

Tartu ringkonnakohus jättis tänavu veebruari alguses muutmata mullu oktoobris Tartu maakohtus langetatud otsuse, millega tunnistati Burkevitš süüdi kahe inimese julmas mõrvas omakasu motiivil, röövimises, kehalises väärkohtlemises ja varguses ning mõisteti talle liitkaristuseks eluaegne vangistus.

Ringkonnakohus leidis, et maakohtu süüdimõistev otsus on seaduslik, põhjendatud ja muutmisele ei kuulu. Ringkonnakohus leidis, et Burkevitši süü kahe eaka inimese tapmises on väga suur ning kergendavad asjaolud tema puhul puuduvad. "Süüdistataval puudub igasugune kahetsus ning ta on andnud ebausaldusväärseid ütlusi, milles on igati püüdnud oma süü suurust vähendada. Burkevitši elukäiku ilmestab läbivalt täielik lugupidamatus õiguskorra vastu. See on tipnenud kahe eaka inimese julma tapmisega, mis näitab sügavat hoolimatust inimelu suhtes," märkis kohus.

Ringkonnakohus rõhutas, et julmal ja madalal ajendil toimepandud kahe inimese tapmise eest mõistetav karistus peab kajastama riiklikku hukkamõistu rangeimal võimalikul viisil.

Burkevitši kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa palus kaebuses tühistada maakohtu otsus osaliselt ehk oma kaitsealuse süüdimõistmises kahe inimese julmas mõrvas omakasu motiivil, röövimises, kehalises väärkohtlemises ja varguses, talle eluaegse vangistuse mõistmises ja menetluskulude väljamõistmises.

Kaitsja palus teha ringkonnakohtul uus otsus, millega mõista Burkevitš süüdi üksnes kahe inimese mõrvas ja mõista ta ülejäänud episoodides õigeks. Samuti palus kaitsja oma kaitsealusele karistuseks tähtajalise vangistuse mõistmist ning palub jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda.

Tartu maakohus mõistis oktoobri alguses Burkevitši kahe eaka naise röövmõrvas, varguses ja kehalises väärkohtlemises süüdi ning saatis ta eluks ajaks vanglasse. Kohus leidis, et kuritegude raskust arvestades on maksimaalse karistusmäära rakendamine igati õigustatud. Ka prokurör Toomas Liiva nõudis Burkevitšile eluaegset vangistust.

Karistust asus Burkevitš kandma üle-eelmise aasta 18. septembril, mil ta kahtlustatavana kinni peeti. Kannatanute esitatud tsiviilhagide katteks peab Burkevitš tasuma kokku 596,93 eurot. Menetluskulude katteks peab ta tasuma kokku 27.655,9 eurot.

Kohus leidis, et kriminaalasja tõenditega kogumis on Burkevitšile süüks arvatud teod tõendatud ning põhjendatud on mõista talle seadusega ettenähtud rangeim karistus. Tõendid näitavad, et Burkevitšil puudub igasugune austus inimelu ja -keha vastu. Mõrvade toimepanemisel ei olnud tegu emotsioonide ajel tekkinud situatsioonidega, vaid tahtlike tegudega. Kohtu hinnangul iseloomustab Burkevitšit püsiv vastutustundetu hoiak ja sotsiaalsete normide eiramine. Samuti on süüdistatavat eelnevalt kriminaalkorras karistatud juba 14 korral, kuid varasemad mõistetud karistused ei ole Burkevitšile mõju avaldanud. Kohus leidis, et kahe inimese tapmise eest mõistetav karistus peab andma ühiskonnale selge signaali, et selline käitumine on äärmiselt taunitav.

Burkevitšist sai kohtuotsuse jõustumise järel 38. eluaegne kinnipeetav.

Süüdistuse kohaselt tungis 59-aastane August Burkevitš tunamullu 16. septembril omakasu motiivil Tartumaal Tartu vallas Vedu külas elava 77-aastase naise elumajja, kus lõi teda korduvalt kangiga vastu pead. Kannatanu suri saadud vigastustesse sündmuskohal. Kuriteo jälgede varjamiseks süütas kurjategija eramu põlema.

Pärast seda läks ta Kobratu külas asuvasse eramajja, kust ta oli üheksa kuud tagasi raha röövinud. Süüdistuse kohaselt tungis ta kallale 83-aastasele perenaisele ning lõi teda kirvega, mille tagajärjel naine suri. Seejärel otsis mees raha ja väärtasjade leidmiseks maja läbi ning lõpuks süütas selle põlema. Samalt naiselt röövis kurjategija ligi 7000 krooni ka 2009. aasta detsembris.

Politseinikud pidasid August Burkevitši tapmistes kahtlustatavana kinni juba 32 tundi hiljem.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Toomas Liiva sõnul tunnistas mees end kohtueelse menetluse käigus kahe naise tapmises süüdi. Teda süüdistati ka motorolleri varguses ja inimese kehalises väärkohtlemises.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi Lõuna prefektuur ning juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur.

August Burkevitš on varem erinevate kuritegude eest kohtu ees olnud 12 korda.