Kuigi Reformierakonna liikme Silver Meikari viited erakonna ebaseaduslikule rahastamisele ei leidnud uurimise käigus piisavat kinnitust, ei ole riigiprokuratuuri väitel alust Meikarit ega teisi tunnistajaid süüdistada ka valeütluste andmises.

Juhtiva riigiprokuröri Heili Sepa sõnul pöördus Reformierakonna rahastamise kriminaalasja raames prokuratuuri veidi üle kümne tunnistaja, kellest nelja ütluseid said uurijad arvesse võtta. Justiitsminister Kristen Michalit ja riigikogu liiget Kalev Lillot puudutavas episoodis oli tunnistajaks Meikar, riigikogu liikme Kalle Pallingu väidetava ebaseadusliku annetuse asjus tema endine tüdruksõber, välisministri nõuniku Priit Kallakase episoodis üks tunnistaja ning Pallingu pistiseepisoodis samuti üks tunnistaja.

Sepa sõnul analüüsis prokuratuur põhjalikult tunnistajate ütlusi ja muuhulgas ka seda, kas neid võiks käsitleda valeütlustena, ning järeldus oli, et sellise kahtlustuse esitamiseks neile puudub alus. "On mitmeid põhjuseid, mis välistavad näiteks Meikari valeütluste andmise eest vastutusele võtmise," kinnitas Sepp esmaspäeval ajakirjanikele, kommenteerimata siiski neid põhjuseid täpsemalt.

Sepp tõdes, et võibolla oleks menetluse kohtuperspektiiv olnud parem kui Meikar oleks oma ülestunnistusega meedia asemel prokuratuuri pöördunud. Ühtlasi leidis Sepp, et ilmselt tulevikus on väga vähesed valmis oma erakonna vastu tunnistusi andma, kuna Meikari arvamusartkli ilmumise järel levitasid paljud erakondade juhtivad liikmed oma taunivat suhtumist katsetesse selliseid küsimusi lahendada erakondade väliselt. Küll aga kinnitas Sepp, et Reformierakonna rahastamise uurimisel ei tundnud prokuratuur mingit Reformierakonna või justiitsministeeriumi poolset survet.

Sepa sõnul ei saa antud uurimist siiski läbikukkumiseks nimetada, kuna tehti väga palju tööd ning mitmed asjad said selgemaks. Sepp tõi näiteks olukorra, kus prokuratuur küsis riigikogus toimunud istungite salvestisi, siis riigikogu seisukoht oli, et neid ei saa põhiseadusest tulenevalt väljastada ja see ei oleks vastavuses uuritava teoga. Samuti ei teostanud uurijad läbiotsimist riigikogu liikme Kalev Lillo valdustes, kuna õiguskantsler oli juba jõudnud avaldada arvamust, et see ei oleks põhiseadusega vastavuses. "Samas muudaks riigikogule esitatav taotlus riigikogu liikme juures läbiotsimist korraldada selle toimingu mõttetuks," selgitas Sepp.

Ta tõi näiteks ka, et Reformierakonna peakontori läbiotsimisel tegid uurijad partei serverist koopia ja analüüsisid muuhulgas ka riigikogu liikmete e-kirju, kuid muutunud õigusliku tausta valguses oleks olnud raske öelda, kas selliseid tõendeid oleks tohtinud koguda. Samas ei omistanud Sepp sellele asjaolule ka erilist kaalu, kuna e-kirjad ei paljastanud tema kinnitusel otseseid süüstavaid tõendeid. "Teatud kontekstis oleks e-kirjadest siiski saanud kaudseid tõendeid," lisas Sepp.

Kuigi Meikar on tunnistanud, et ta rikkus erakonnale annetust vahendades seadust, ei saa Sepa sõnul teda ka selle eest vastutusele võtta. "Antud süüteo paragrahv sätestab vastutuse vaid erakonna juhtivliikme osas, kuid Meikar seda ei ole. Teda võiks käsitleda kaasaaitajana, kuid kuna ei ole võimalik tuvastada võimaliku süüteo toimepanijat, ei saa olla ka kaasaaitajat," selgitas Sepp.

Riigiprokuratuur lõpetas Silver Meikari arvamusartikli väidete põhjal alustatud Reformierakonna rahastamise kriminaalasja esmaspäeval.

Kriminaalasi saabus riigiprokuratuuri 8. oktoobril keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroost, et prokurör võtaks seisukoha süüdistuste esitamise võimalikkuse kohta. Kriminaalasjas on tunnistatud kahtlustatavaks neli isikut karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piirangute rikkumist, ning kaks isikut paragahvide järgi, mis käsitlevad pistise võtmist ja andmist.

Kaalunud kogumis kõiki asjaolusid, motiive ja eesmärke, mis räägivad nii süütegude toimepanemise poolt kui ka vastu, jõudis juhtiv riigiprokurör üldhinnangut andes veendumusele, et kogutud tõendid olid küll piisavad kuriteokahtluse tekitamiseks, kuid need ei ole küllaldased, et põhistada veenvat süüdistust. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustikule tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava kasuks.

Riigiprokuratuur alustas kriminaalmenetlust kontrollimaks käesoleva aasta 22. mail Postimehes ilmunud Silver Meikari arvamusartiklis „Erakondade rahastamisest. Ausalt“ esitatud väiteid, et Reformierakond on vastu võtnud teadmata allikatest pärinevat vara, mis on vormistatud erakonna liikmete annetustena.

„Kuna esitati väited, et erakond on saanud vara mittelubatud allikatest, tuli kontrollida, kas tegemist võis olla erakonna varale kehtestatud piirangute rikkumisega karistusseadustiku mõttes. Prokuratuur peab lähtuma kriminaalmenetluse seadustikust, mis nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda põhimõttest, mille järgi tuleb tõlgendada iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks,“ ütles Heili Sepp.

Kriminaalmenetlust alustati karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis näeb ette vastutuse erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piirangute rikkumise eest. Erakonnaseadus sätestab ammendava loetelu erakonnale lubatud vara allikate kohta. Seaduse järgi võib erakond tulu saada üksnes erakonna liikmemaksudest, riigieelarvest makstavatest eraldistest, lubatud annetustest ja erakonna varaga tehtud tehingutest.

Kriminaalmenetluse raames said kahtlustuse reformierakondlasest justiitsminister Kristen Michal, riigikogu reformierakondlasest liige Kalev Lillo, riigikogu reformierakondlasest liige Kalle Palling ning välisministri nõunik Priit Kallakas.

Riigiprokuratuur lõpetas Silver Meikari arvamusartikli väidete põhjal alustatud Reformierakonna rahastamise kriminaalasja, mis käsitles erakonna majandustegevusele või varale kehtestatud piirangute rikkumise ning pistise võtmise kahtlust.

Kriminaalasi saabus riigiprokuratuuri 8. oktoobril keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroost, et prokurör võtaks seisukoha süüdistuste esitamise võimalikkuse kohta. Kriminaalasjas on tunnistatud kahtlustatavaks neli isik

ut karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piirangute rikkumist, ning kaks isikut paragahvide järgi, mis käsitlevad pistise võtmist ja andmist.

Kaalunud kogumis kõiki asjaolusid, motiive ja eesmärke, mis räägivad nii süütegude toimepanemise poolt kui ka vastu, jõudis juhtiv riigiprokurör üldhinnangut andes veendumusele, et kogutud tõendid olid küll piisavad kuriteokahtluse tekitamiseks, kuid need ei ole küllaldased, et põhistada veenvat süüdistust. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustikule tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava kasuks.

Juhtiv riigiprokurör Heili Sepp selgitas, et kuna kriminaalasjas kogutud tõendid ei võimalda kõrvaldada kahtlus

t selles, kas kahtlustatavad panid toime neile inkrimineeritud kuriteod ning täiendavaid tõendeid koguda ei saa, siis ei ole süüdistuste esitamine võimalik . „Vaatamata kõigi kättesaadavate tõendite kogumisele on iga kahtlustustes nimetatud teo puhul lõppkokkuvõttes tegemist niinimetatud „sõna sõna vastu“ olukorraga, kuna kahtlustatavad eitavad neile etteheidetud tegusid,“ ütles juhtiv riigiprokurör Heili Sepp .

„Kirjeldatava sündmuse ja esmase ütluste andmise vahele jääb kaks kuni neli aastat ning pika ajavahemiku möödumine uuritavast teost uurimise alguseni on sisuliselt muutnud tunnistajate väidete tõsikindla kontrollimise võimatuks,“ lisas juhtiv riigiprokurör.

Riigiprokuratuur alustas kriminaalmenetlust kontrollimaks käesoleva aasta 22. mail Postimehes ilmunud Silver Meikari arvamusartiklis „Erakondade rahastamisest. Ausalt“ esitatud väiteid, et Reformierakond on vastu võtnud teadmata allikatest pärinevat vara, mis on vormistatud erakonna liikmete annetustena.

„Kuna esitati väited, et erakond on saanud vara mittelubatud allikatest, tuli kontrollida, kas tegemist võis olla erakonna varale kehtestatud piirangute rikkumisega karistusseadustiku mõttes. Prokuratuur peab lähtuma kriminaalmenetluse seadustikust, mis nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtudapõhimõttest, m

ille järgi tuleb tõlgendada iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks,“ ütles Heili Sepp.

Kriminaalmenetlust alustati karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis näeb ette vastutuse erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piirangute rikkumise eest. Erakonnaseadus sätestab ammendava loetelu erakonnale lubatud vara allikate kohta. Seaduse järgi võib erakond tulu saada üksnes erakonna liikmemaksudest, riigieelarvest makstavatest eraldistest, lubatud annetustest ja erakonna varaga tehtud tehingutest.

Kriminaalmenetluse raames said kahtlustuse reformierakondlasest justiitsminister Kristen Michal, riigikogu reformierakondlasest liige Kalev Lillo, riigikogu reformierakondlasest liige Kalle Palling ning välisministri nõunik Priit Kallakas.

Justiitsminister Kristen Michal ütles esmaspäeval BNS-ile, et teade kriminaalasja lõpetamisest on jõudnud ka temani, kuid ta ei kommenteeri seda enne, kui on jõudnud menetluse lõpetamise asjaoludega tutvuda. Ka Reformierakonna rahastamisskandaali algataja Silver Meikar ütles BNS-ile, et vajab enne kommentaaride andmist veidi aega, et kriminaalasja lõpetamise materjalidega tutvuda.

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) allkirjastab mitme taristuettevõtte ning metallifirmaga koostööleppe, et ühiselt võidelda üha rohkem hoogu koguvate metallivarguste vastu.

PPA teatel on metallivargused jätkuvalt tõsine probleem, mis põhjustab otsest ohtu inimeludele ja ulatuslikke varakahjusid. Lisaks on metallivargustel sageli laiem ühiskondlik mõju, kuna eluks vajalike teenuste katkemine tekitab suurt ebamugavust tuhandetele inimestele.

"Kuna võitlus selle valupunktiga on võimalik üksnes tihedas omavahelises koostöös, on PPA, vanametalli käitleja AS Kuusakoski ning võrguettevõtja OÜ Elektrilevi algatanud metallivarguste tõkestamise ning ennetamise Hea Tahte Koostööleppe," märkis PPA pressiesindaja.

Praeguseks on andnud esmase nõusoleku leppega ühineda juba 16 osapoolt infrastruktuuriettevõtete, suuremate vanametalli kokkuostjate, riigiasutuste ja mittetulundusühingute seast, kuid dokument jääb uutele liitujatele avatuks ka edaspidi.

Leppe pidulik allkirjastamine toimub esmaspäeval kell 12 Põhja prefektuuri viienda korruse saalis. Üritusel lausub avasõnad PPApeadirektor Raivo Küüt, lisaks on lühikesed sõnavõtud kavas Kuusakoski ja Elektrilevi esindajatelt ning teistelt leppega liitujatelt.

Politsei hakkab peatselt proovima e-välimenetlust, mis tähendab, et patrullpolitseinikud saavad protokolle koostada autos oma arvutis, säästes niimoodi kõvasti aega, kirjutab Postimees.

E-välimenetluse tarkvaralahendus peaks valmima oktoobri lõpuks, seejärel katsetatakse uue süsteemi töökorda kuni 14. detsembrini. «Kui tulemused on edukad – arendaja loodud lahendus vastab politsei tellimusele ja töötab veatult –, alustatakse elektroonilisele välimenetlusele üleminekut 17. detsembrist. Sellest kuupäevast varustatakse kõik politseipatrullid (mitte ainult liikluspolitsei) e-välimenetluse töökohaga,» rääkis politsei- ja piirivalveameti elektroonilise välimenetluse projekti juht Imre Kollo Postimehele.

Politseinikud hakkavad väärteomenetluse menetlusdokumente koostama elektrooniliselt, digitaalsed dokumendid saadetakse krüpteeritult otse politsei menetlussüsteemi, mis omakorda saadab vajalikud andmed automaatselt e-toimikusse. Seni on politseinikud e-politsei abil saanud peamiselt infopäringuid teha ja kaardirakendust kasutada.

Rikkujad saavad oma protokollid endiselt paberil – need prinditakse politseiautos välja kahes eksemplaris ja pärast läbilugemist tuleb need endiselt allkirjastada käsitsi, mitte ID-kaardiga, kirjutab Postimees.

Lisaks liiklusrikkumistele saavad patrullid arvutis menetleda ka teisi enamlevinud rikkumisi, nagu avaliku korra rikkumised, pisivargused, alkoholiseaduse rikkumised ja muud sellist, sõnas Kollo.

Praegu tuleb politseinikel ühe lihtsa ja selgete asjaoludega rikkumise, näiteks lubatud piirkiiruse ületamise vormistamiseks täita mitu dokumenti, millele tuleb korduvalt kirjutada samu andmeid, näiteks isikuandmed, menetleja andmed, rikkumise kirjeldus. Kui käsitsi täidetakse sellise rikkumise dokumente umbes 20 minutit, siis arvuti peaks aitama sellise tüüprikkumise vormistamise aega kokku hoida 10 minuti võrra.

Praegu kannavad tänaval koostatud paberdokumentidelt andmed politsei menetlussüsteemi andmesisestajad. Edaspidi saab need töötajad saata välja korda tagama, sõnas Kollo.