President Toomas Hendrik Ilvese hinnangul on politseiniku ründamise puhul tegemist rünnakuga Eesti riigi vastu ja leebed karistused ei ole sellistel puhkudel õiged.

"Minu suhtumine on selge: kes ründab politseiametnikku, see ründab riiki. Siin ei ole tegu tavalise kaklusega," ütles president Ilves reedel kohtumisel Eesti õiguskaitseasutuste ja siseministeeriumi juhtidega.

Presidendi sõnul ei ole õige, et politseinike ründajad saavad tavaliselt kokkuleppemenetluses prokuröri nõusolekul sageli tingimisi karistuse, rahatrahvi või üldkasuliku töö.

"Olen mures viimastel kuudel avalikkuse ette jõudnud sündmuste üle, mis tekitavad inimestes ebakindlust, tunnet, et nende turvalisus väljaspool suuremaid linnu ei ole tagatud," ütles Ilves kohtumisel, kus osalesid siseminister Ken-Marti Vaher, peaprokurör Norman Aas, politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt ning siseministeeriumi asekantslerid Erkki Koort ja Leif Kalev.

Riigipea rõhutas, et riigi tähtsaim ülesanne on anda kodanikele turvalisus, sestap lubavadki kodanikud riigil kasutada sisemaise julgeoleku tagamiseks õigustatud jõudu. "Praegu on kannatajateks nii seaduskuulekad kodanikud kui ka oma tööd tublilt tegevad politseinikud," tõdes riigipea.

Tema sõnul peab politsei olema kodanikele lähedal, nähtav ja seaduslikult jõuline. Selleks on vajalikud senisest paremad riskianalüüsid ning ohuhinnangutes tuleb keskenduda ka avalikule turvatundele.

Politseinike vastaste rünnakute teema tõusis aktuaalseks oktoobri alguses pärast seda, kui avalikkuse ette jõudis juhtum, kuidas Viljandis ründas agressiivne jõuk neid korrale kutsuma tulnud politseinikke ja peksis neid. Juhtunu menetlejad lahendasid süüasja kokkuleppemenetluses ning osa ründajaid said reaalse ja osa ründajaid tingimisi vanglakaristused.

Haiglate liidu ja tervishoiutöötajate esindajad jõudsid reedel kollektiivlepingu projektis kokkuleppele, kuid arstid ei kavatse enne leppe allkirjastamist streiki lõpetada.

Haiglate liidu ja tervishoiutöötajate kutseühingute esindajad ütlesid reede õhtul pärast üle kolme tunni kestnud läbirääkimisi BNS-ile, et pooled jõudsid kollektiivlepingu projektis kokkuleppele ja saadavad selle kooskõlastamisele.

"Me jõudsime kokkuleppele selles, mis täpselt tuleb sellesse kollektiivlepingu projekti ja et haiglad aktsepteerivad seda, et seal kindlasti on sees ka residentide töö tasustamise printsiibi muutmine alates 1. jaanuarist 2013. Haiglate liit on sellega nõus. Me oleme rahul, et nad sellega nõus on, aga otsus saab tulla ministrilt," ütles arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa BNS-ile.

"Minul on selle üle hea meel, et me saime kollektiivlepingu projekti punktid kõik läbi käia, teha mõlematele pooltele arusaadavaks, mida nendes punktides on mõeldud. Saime kollektiivlepingu laienemise, saime kollektiivlepingusse sisse kiirabitöötajate hulgast ka kiirabitehnikud, see on väga hea tulemus tänaste läbirääkimiste lõpuks," ütles tervishoiutöötajate kutseliidu president Iivi Luik.

"Haiglate liit saab teha selliseid pakkumisi, mis on seadustega ja riigi võimalustega kooskõlas, me oleme nüüd selle pakkumise ka formaadilt kokku leppinud. Edastame selle täna [reedel] kõigile töötüli osapooltele ja ka teistele partneritele ja ootame tagasisidet," ütles haiglate liidu juht Urmas Sule. "Hetkel sellega meie arsenal piirdub," lisas Sule.

Arstide liidu peasekretäri Katrin Rehemaa sõnul ei saanud reedeselt koosolekult oodata streigi lõpetamise otsust juba sellepärast, et residentide tööaja tasustamise kohta puudub sotsiaalminister Hanno Pevkuri otsus. "See on olnud meie vältimatu tingimus selleks, et streik saaks lõppeda," sõnas Rehemaa. Haiglate liidu juhi Urmas Sule kinnitusel võtab haiglate liit residentide töö tasustamise riski enda peale.

"Streik lõpeb siis, kui kokkulepe on saavutatud ja lepingul on allkirjad all," ütles Katrin Rehemaa. "Kui see protsess oleks alanud varem, siis kui me juba oma ettepanekud tegime, siis oleks tõenäoliselt ka kokkulepeteni jõutud varem. Ma loodan, et ei ole nii, et kokkuleppeid tehakse ainult hädaolukorras ehk siis streigi survel," sõnas Rehemaa.

Haiglate liit kutsus reedel toimunud kohtumisele Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Perarstide Seltsi, Eesti Õdede Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liidu ja Eesti Kiirabi Liidu esindajad.

Haigekassa nõukogu andis neljapäeval haiglate liidule volitused teha läbirääkimistel pakkumine, mille kohaselt tõuseb hooldajate palk vähemalt 23,2 protsenti, õdede palk vähemalt 17,5 protsenti ja arstide palk vähemalt 11,7 protsenti, mis on jagatud kahele aastale. Seega tõuseks järgmisel aastal hooldajate palk 13,7, õdede palk vähemalt 9,7 ning arstide palk vähemalt 6,1 protsenti.

Ambulatoorse eriarstiabi esmane visiit pikeneb viie minuti võrra, mis võimaldab arstil patsiendiga põhjalikumalt tegeleda ja seeläbi tõsta arstiabi kvaliteeti. Juhul, kui haiglad ja tervishoiutöötajad allkirjastavad kokkuleppe ning streik lõpetakse, lisab haigekassa juhatus need numbrid ka järgmise aasta eelarvesse, mida nõukogu koguneb arutama 19. oktoobril oma korralisel istungil.

Haigekassa teatel kehtib pakkumine töörahu taastumisel, mis tähendab streigi lõpetamist.

Tervishoiutöötajad ja haiglajuhid tegid kolmapäeval ettepaneku suurendada ambulatoorses esmases visiidis arsti ja õe tööaega 20 protsendi võrra ning iga statsionaari voodipäeva kohta suurendada arsti ja õe arvestuslikku tööaega 16 protsendi võrra. Miinimumtunnitasude osas tegid tervishoiutöötajad ja haiglajuhid ettepaneku võtta haigekassa jaotamata tulemist 2013. aastal kasutusele seadusega maksimaalselt lubatud osa ja tõsta hooldajate miinimumpalka haigekassa hinnakirjas 23 protsenti, õdedel 17,5 protsenti ja arstidel 11 protsenti.

Tervishoiutöötajate streik algas eelmise nädala esmaspäeval, 1. oktoobril. Streigi ajal töötavad kiirabi, erakorralise meditsiini osakonnad ja patsientidele osutatakse vältimatut arstiabi. Plaanilist arstiabi osutatakse kuni 18-aastastele lastele, rasedatele ja onkoloogilist ravi saavatele patsientidele.

Reede keskpäeval röövisid kaks relvastamata meest Tallinna kesklinnas asuvat pangakontorit, röövlite saagiks langes paarsada eurot.

Reedel kella 13.20 ajal teatati politseile, et Tallinna kesklinnas Hobujaama tänaval asuvast Nordea pangast on röövitud raha, teatas BNS-ile politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja.

Esialgsetel andmetel olid röövlid kaks keskealist meest, kes ei varjanud oma nägusid ega olnud relvastatud.

Pressiesindaja sõnul rääkisid kurjategijad eesti keeles.

Pangaröövi käigus keegi kannatada ei saanud.

Politsei andmetel said mehed röövsaagiks paarsada eurot.

Politsei tegeleb meeste otsimisega, algatatud on kriminaalmenetlus.

Nobeli selle aasta rahupreemia pälvis reedel Euroopa Liit, mis praegu heitleb võlakriisis, kuid mida tunnustatakse Teisest maailmasõjast räsitud mandrile nüüdseks üle poole sajandi kestnud rahu toomise eest.

EL ja tema eelkäijad "on aidanud üle kuuekümne aasta kaasa rahu ja leppimise, demokraatia ja inimõiguste edendamisele", ütles Nobeli komitee esimees Thorbjørn Jagland Oslos.

"Saksamaa ja Prantsusmaa olid pidanud seitsmekümne aasta jooksul kolm sõda. Täna on sõda Saksamaa ja Prantsusmaa vahel mõeldamatu," lisas Jagland EL-ile rahupreemia määramist põhjendades ning tõi Euroopa Liidu arengu näiteks, kuidas hea tahte, ühiste eesmärkide ja vastastikuse usalduse loomisega võivad ajaloolistest vaenlastest saada lähedased partnerid.

Nobeli rahupreemia on mõnevõrra üllatav ajal, mil Euroopa solidaarsus seisab silmitsi aastakümnete tõsiseima väljakutsega kriisist tingitud lõhe tõttu võlakoorma all ägavate lõunapoolsete riikide ja neid Saksamaa juhtimisel üsna vastu tahtmist aitama sunnitud jõukama Põhja-Euroopa vahel.

Kõigist erimeelsustest ja raskustest hoolimata on EL-ist saanud maailma suurim ühisturg, mis võimaldab kaupade, inimeste, teenuste ja kapitali vaba liikumist. Aastate jooksul on esialgne Prantsusmaa ja Saksamaa projekt paisnud 27 riigi ühenduseks ning ulatub juba mõnda aega kunagise "raudse eesriide" mõlemale poolele. 17 liikmesriiki kasutab ühist raha eurot.

Tänavune rahupreemia laureaat võib mõjuda ehmatavalt Norrale, kes on kahel korral - 1972. ja 1994. aastal - EL-iga liitumise ettepaneku tagasi lükanud. Praegugi on ühendusega liitumise vastu kolmveerand norralastest.

Euroopa Liidu stabiliseeriv roll on aidanud Euroopal muutuda sõjamandrist rahumandriks, rõhutas Nobeli komitee esimees.

EL tõusis Teise maailmasõja tuhast, sündides veendumusest, et tihedamad majandussidemed takistavad vaenlasi uuesti teineteise vastu sõtta minemast. Idee hakkas konkreetsemat kuju võtma 9. mail 1950, kui Prantsuse välisminister Robert Schuman tegi ettepaneku Prantsusmaa ja Saksa Liitvabariigi söe- ja terasetööstuse koostööks. Nii sündis 1952. aastal Söe- ja Teraseühendus, kuhu kuulusid lisaks Prantsusmaale ja Saksamaale Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg.

Seni on ebaselge, kes tuleb EL-i eest vastu võtma preemiat, mis antakse üle 10. detsembril Oslos toimuval tseremoonial. Preemia rahaliseks väärtuseks on kaheksa miljonit Rootsi krooni ehk 930 940 eurot.