EESTI UUDISED BNS

Omal soovil ajateenistusse astujate hulk suureneb

Foto: Inno TähismaaKaitseressursside ameti peadirektori Kairi Rikko sõnul on järjest enam noormehi astumas ajateenistusse omal soovil.

Lõppeval nädalal asus kaitseressursside ameti kutsel ajateenistusse 1410 kutsealust, teatas amet BNS-ile. Kokku asus 2012. aastal teenistusse 3406 kutsealust ning sellega täideti 2012. aastaks seatud eesmärk.

Kaitseressursside ameti peadirektor Kairi Rikko sõnul näitas käesolev aasta, et omal soovil ajateenistusse asuvaid noormehi on üha enam. „Lõppenud kutses asus omal soovil teenistusse üle kolmandiku kutsealustest. Ühelt poolt näitab see noormeeste kõrget kaitsetahet ja huvi riigikaitse vastu, teiselt poolt arusaama, et ajateenistus on väga hea võimalus enese täiendamiseks ja arendamiseks,“ ütles ta.

Lõppenud kutse oli jooksva aasta kolmas ja viimane ehk põhikutse, mille baasil õpetatakse kaheksa kuu jooksul välja üksuse reakoosseis. Teenistusse asunud kutsealustest ligi kaks kolmandikku oli keskharidusega ja kolmandik põhiharidusega.

Noormehed asusid ajateenistuskohustust täitma staabi- ja sidepataljonis, Kaitseväe logistikakeskuse logistikapataljonis, 1. jalaväebrigaadi tagalapataljonis, pioneeripataljonis, suurtükiväepataljonis, Viru jalaväepataljonis, õhutõrjepataljonis, vahipataljonis ja Kuperjanovi jalaväepataljonis.

Väljaõpe ajateenistuses on reservarmee ja Eesti esmase kaitsevõime alus andes põhiteadmised riigikaitsest ning õpetades tegutsema ühtse meeskonnana. Pärast ajateenistust jätkub riigikaitsekohustuse täitmine reservväelasena oma üksuse koosseisus, kaitseliidus või elukutselise kaitseväelasena.

Eesti kodanikud saavad uuest aastast Armeeniasse reisida viisata

Alates 2013. aasta 10. jaanuarist saavad Eesti kodanikud Armeeniasse turismi ja äri eesmärkidel reisida viisavabalt ning viibida seal viisata kuni kolm kuud poole aasta jooksul.

Välisminister Urmas Paeti sõnul annab viisavabastus lisatõuke Eesti ja Armeenia suhete ning inimestevaheliste kontaktide tihendamiseks, teatas välisministeerium BNS-ile. Paeti sõnul on oluline, et Armeenia kui ühe Euroopa Liidu idapartneriga liigutaks edasi EL-i viisalihtsustuse suunas.

Samuti rõhutas Paet, et välisministeerium jätkab tööd selle nimel, et veelgi suureneks riikide arv, kuhu Eesti kodanikud saaksid viisavabalt reisida.

„Viimati saavutasime Eesti kodanike jaoks viisavaba reisimise Brasiiliasse ja ka praegu toimuvad kõnelused veel mitme riigiga, näiteks soovime saavutada viisavabaduse Taiga,“ märkis ta.

Kapo: Anonymouse nime all esinenud küberrünnakuga ähvardajad on teada

Foto: Aigar NagelKaitsepolitsei (kapo) on koostöös riigi infosüsteemi ameti ning politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri noorsoopolitsei ja kriminaalpolitseiga tuvastanud isikud, kes levitasid internetis üleskutset ja ähvardusi toime panna küberründeid Eesti serverite vastu esinedes nime all Anonymous.

Kindlaks tehtud isikute seas on alaelisi Eesti elanikke, nende suhtes kriminaalmenetlust alustatud ei ole, see sõltub täiendavate asjaolude edasisest tuvastamisest, muuhulgas nende tegevusega tekitatud kahju suurusest, teatas kaitsepolitsei BNS-ile.

 

Noorsoopolitsei soovitab lapsevanematel tunda huvi oma alaealiste laste tegevuse vastu internetis ja selgitada neile mõtlematu tegevuse võimalikke tagajärgi. Vastavalt karistusseadustikule algab kriminaalvastutuse iga 14. eluaastast. Kui süüteoga on tekitatud materiaalne kahju, näiteks äriühingutele, kaasneb süüdimõistmisega tõenäoliselt kohustus see hüvitada.

 

Videokeskkonda Youtube pandi esmaspäeva õhtul üles video, milles häkkerite võrgustiku Anonymous esindajana esinev tegelane hoiatab Eestit küberrünnaku eest, kuna "siinne valitsus ei austa oma rahvast". Sotsiaalvõrgustikes Twitter ja Facebook teatati kavast käivitada Eesti-vastase küberrünnak juba möödunud nädala reedel. Rünnaku alguseks oli kavandatud kolmapäev, mis hiljem lükati edasi reedele.

 

veel...

2012-10-09 - Anonüümsed häkkerid ähvardavad Eestit rünnata

2012-10-11 - RIA: kolmapäeval prooviti rünnata mõnda Eesti veebilehte

2012-10-11 - RIA: olukord küberruumis on üldiselt rahulik

 

Ilvese hinnangul on politseiniku ründaja ära teeninud karmi karistuse

Pilt on illustratiivne  FOTO: Aigar NagelPresident Toomas Hendrik Ilvese hinnangul on politseiniku ründamise puhul tegemist rünnakuga Eesti riigi vastu ja leebed karistused ei ole sellistel puhkudel õiged.

"Minu suhtumine on selge: kes ründab politseiametnikku, see ründab riiki. Siin ei ole tegu tavalise kaklusega," ütles president Ilves reedel kohtumisel Eesti õiguskaitseasutuste ja siseministeeriumi juhtidega.

Presidendi sõnul ei ole õige, et politseinike ründajad saavad tavaliselt kokkuleppemenetluses prokuröri nõusolekul sageli tingimisi karistuse, rahatrahvi või üldkasuliku töö.

"Olen mures viimastel kuudel avalikkuse ette jõudnud sündmuste üle, mis tekitavad inimestes ebakindlust, tunnet, et nende turvalisus väljaspool suuremaid linnu ei ole tagatud," ütles Ilves kohtumisel, kus osalesid siseminister Ken-Marti Vaher, peaprokurör Norman Aas, politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt ning siseministeeriumi asekantslerid Erkki Koort ja Leif Kalev.

Riigipea rõhutas, et riigi tähtsaim ülesanne on anda kodanikele turvalisus, sestap lubavadki kodanikud riigil kasutada sisemaise julgeoleku tagamiseks õigustatud jõudu. "Praegu on kannatajateks nii seaduskuulekad kodanikud kui ka oma tööd tublilt tegevad politseinikud," tõdes riigipea.

Tema sõnul peab politsei olema kodanikele lähedal, nähtav ja seaduslikult jõuline. Selleks on vajalikud senisest paremad riskianalüüsid ning ohuhinnangutes tuleb keskenduda ka avalikule turvatundele.

Politseinike vastaste rünnakute teema tõusis aktuaalseks oktoobri alguses pärast seda, kui avalikkuse ette jõudis juhtum, kuidas Viljandis ründas agressiivne jõuk neid korrale kutsuma tulnud politseinikke ja peksis neid. Juhtunu menetlejad lahendasid süüasja kokkuleppemenetluses ning osa ründajaid said reaalse ja osa ründajaid tingimisi vanglakaristused.

Haiglad ja arstid jõudsid kollektiivlepingu projektis kokkuleppele

Haiglate liidu ja tervishoiutöötajate esindajad jõudsid reedel kollektiivlepingu projektis kokkuleppele, kuid arstid ei kavatse enne leppe allkirjastamist streiki lõpetada.

Haiglate liidu ja tervishoiutöötajate kutseühingute esindajad ütlesid reede õhtul pärast üle kolme tunni kestnud läbirääkimisi BNS-ile, et pooled jõudsid kollektiivlepingu projektis kokkuleppele ja saadavad selle kooskõlastamisele.

"Me jõudsime kokkuleppele selles, mis täpselt tuleb sellesse kollektiivlepingu projekti ja et haiglad aktsepteerivad seda, et seal kindlasti on sees ka residentide töö tasustamise printsiibi muutmine alates 1. jaanuarist 2013. Haiglate liit on sellega nõus. Me oleme rahul, et nad sellega nõus on, aga otsus saab tulla ministrilt," ütles arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa BNS-ile.

"Minul on selle üle hea meel, et me saime kollektiivlepingu projekti punktid kõik läbi käia, teha mõlematele pooltele arusaadavaks, mida nendes punktides on mõeldud. Saime kollektiivlepingu laienemise, saime kollektiivlepingusse sisse kiirabitöötajate hulgast ka kiirabitehnikud, see on väga hea tulemus tänaste läbirääkimiste lõpuks," ütles tervishoiutöötajate kutseliidu president Iivi Luik.

"Haiglate liit saab teha selliseid pakkumisi, mis on seadustega ja riigi võimalustega kooskõlas, me oleme nüüd selle pakkumise ka formaadilt kokku leppinud. Edastame selle täna [reedel] kõigile töötüli osapooltele ja ka teistele partneritele ja ootame tagasisidet," ütles haiglate liidu juht Urmas Sule. "Hetkel sellega meie arsenal piirdub," lisas Sule.

Arstide liidu peasekretäri Katrin Rehemaa sõnul ei saanud reedeselt koosolekult oodata streigi lõpetamise otsust juba sellepärast, et residentide tööaja tasustamise kohta puudub sotsiaalminister Hanno Pevkuri otsus. "See on olnud meie vältimatu tingimus selleks, et streik saaks lõppeda," sõnas Rehemaa. Haiglate liidu juhi Urmas Sule kinnitusel võtab haiglate liit residentide töö tasustamise riski enda peale.

"Streik lõpeb siis, kui kokkulepe on saavutatud ja lepingul on allkirjad all," ütles Katrin Rehemaa. "Kui see protsess oleks alanud varem, siis kui me juba oma ettepanekud tegime, siis oleks tõenäoliselt ka kokkulepeteni jõutud varem. Ma loodan, et ei ole nii, et kokkuleppeid tehakse ainult hädaolukorras ehk siis streigi survel," sõnas Rehemaa.

Haiglate liit kutsus reedel toimunud kohtumisele Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Perarstide Seltsi, Eesti Õdede Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liidu ja Eesti Kiirabi Liidu esindajad.

Haigekassa nõukogu andis neljapäeval haiglate liidule volitused teha läbirääkimistel pakkumine, mille kohaselt tõuseb hooldajate palk vähemalt 23,2 protsenti, õdede palk vähemalt 17,5 protsenti ja arstide palk vähemalt 11,7 protsenti, mis on jagatud kahele aastale. Seega tõuseks järgmisel aastal hooldajate palk 13,7, õdede palk vähemalt 9,7 ning arstide palk vähemalt 6,1 protsenti.

Ambulatoorse eriarstiabi esmane visiit pikeneb viie minuti võrra, mis võimaldab arstil patsiendiga põhjalikumalt tegeleda ja seeläbi tõsta arstiabi kvaliteeti. Juhul, kui haiglad ja tervishoiutöötajad allkirjastavad kokkuleppe ning streik lõpetakse, lisab haigekassa juhatus need numbrid ka järgmise aasta eelarvesse, mida nõukogu koguneb arutama 19. oktoobril oma korralisel istungil.

Haigekassa teatel kehtib pakkumine töörahu taastumisel, mis tähendab streigi lõpetamist.

Tervishoiutöötajad ja haiglajuhid tegid kolmapäeval ettepaneku suurendada ambulatoorses esmases visiidis arsti ja õe tööaega 20 protsendi võrra ning iga statsionaari voodipäeva kohta suurendada arsti ja õe arvestuslikku tööaega 16 protsendi võrra. Miinimumtunnitasude osas tegid tervishoiutöötajad ja haiglajuhid ettepaneku võtta haigekassa jaotamata tulemist 2013. aastal kasutusele seadusega maksimaalselt lubatud osa ja tõsta hooldajate miinimumpalka haigekassa hinnakirjas 23 protsenti, õdedel 17,5 protsenti ja arstidel 11 protsenti.

Tervishoiutöötajate streik algas eelmise nädala esmaspäeval, 1. oktoobril. Streigi ajal töötavad kiirabi, erakorralise meditsiini osakonnad ja patsientidele osutatakse vältimatut arstiabi. Plaanilist arstiabi osutatakse kuni 18-aastastele lastele, rasedatele ja onkoloogilist ravi saavatele patsientidele.

Kurjategijad röövisid Tallinna kesklinnas panka

pilt on illustratiivneReede keskpäeval röövisid kaks relvastamata meest Tallinna kesklinnas asuvat pangakontorit, röövlite saagiks langes paarsada eurot.

Reedel kella 13.20 ajal teatati politseile, et Tallinna kesklinnas Hobujaama tänaval asuvast Nordea pangast on röövitud raha, teatas BNS-ile politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja.

Esialgsetel andmetel olid röövlid kaks keskealist meest, kes ei varjanud oma nägusid ega olnud relvastatud.

Pressiesindaja sõnul rääkisid kurjategijad eesti keeles.

Pangaröövi käigus keegi kannatada ei saanud.

Politsei andmetel said mehed röövsaagiks paarsada eurot.

Politsei tegeleb meeste otsimisega, algatatud on kriminaalmenetlus.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD