Nobeli rahupreemia pälvis võlakriisis Euroopa Liit

Nobeli selle aasta rahupreemia pälvis reedel Euroopa Liit, mis praegu heitleb võlakriisis, kuid mida tunnustatakse Teisest maailmasõjast räsitud mandrile nüüdseks üle poole sajandi kestnud rahu toomise eest.

EL ja tema eelkäijad "on aidanud üle kuuekümne aasta kaasa rahu ja leppimise, demokraatia ja inimõiguste edendamisele", ütles Nobeli komitee esimees Thorbjørn Jagland Oslos.

"Saksamaa ja Prantsusmaa olid pidanud seitsmekümne aasta jooksul kolm sõda. Täna on sõda Saksamaa ja Prantsusmaa vahel mõeldamatu," lisas Jagland EL-ile rahupreemia määramist põhjendades ning tõi Euroopa Liidu arengu näiteks, kuidas hea tahte, ühiste eesmärkide ja vastastikuse usalduse loomisega võivad ajaloolistest vaenlastest saada lähedased partnerid.

Nobeli rahupreemia on mõnevõrra üllatav ajal, mil Euroopa solidaarsus seisab silmitsi aastakümnete tõsiseima väljakutsega kriisist tingitud lõhe tõttu võlakoorma all ägavate lõunapoolsete riikide ja neid Saksamaa juhtimisel üsna vastu tahtmist aitama sunnitud jõukama Põhja-Euroopa vahel.

Kõigist erimeelsustest ja raskustest hoolimata on EL-ist saanud maailma suurim ühisturg, mis võimaldab kaupade, inimeste, teenuste ja kapitali vaba liikumist. Aastate jooksul on esialgne Prantsusmaa ja Saksamaa projekt paisnud 27 riigi ühenduseks ning ulatub juba mõnda aega kunagise "raudse eesriide" mõlemale poolele. 17 liikmesriiki kasutab ühist raha eurot.

Tänavune rahupreemia laureaat võib mõjuda ehmatavalt Norrale, kes on kahel korral - 1972. ja 1994. aastal - EL-iga liitumise ettepaneku tagasi lükanud. Praegugi on ühendusega liitumise vastu kolmveerand norralastest.

Euroopa Liidu stabiliseeriv roll on aidanud Euroopal muutuda sõjamandrist rahumandriks, rõhutas Nobeli komitee esimees.

EL tõusis Teise maailmasõja tuhast, sündides veendumusest, et tihedamad majandussidemed takistavad vaenlasi uuesti teineteise vastu sõtta minemast. Idee hakkas konkreetsemat kuju võtma 9. mail 1950, kui Prantsuse välisminister Robert Schuman tegi ettepaneku Prantsusmaa ja Saksa Liitvabariigi söe- ja terasetööstuse koostööks. Nii sündis 1952. aastal Söe- ja Teraseühendus, kuhu kuulusid lisaks Prantsusmaale ja Saksamaale Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg.

Seni on ebaselge, kes tuleb EL-i eest vastu võtma preemiat, mis antakse üle 10. detsembril Oslos toimuval tseremoonial. Preemia rahaliseks väärtuseks on kaheksa miljonit Rootsi krooni ehk 930 940 eurot.