Kaitseväe keskpolügoonil kolmapäeva hommikul plahvatanud ja kaitseväelast vigastanud miinisütik on Hiina päritolu.

"Tegemist on kaitseväes kasutatava Hiina päritolu tankitõrjemiini TM-81 sütikuga," ütles kaitseväe pressijaoskonna ülem kaptenmajor Ingrid Mühling BNS-ile.

Kirde kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Enno Mõts keelas kohe pärast õnnetust plahvatuse põhjustanud sütiku partii kasutamise ja käivitas juhtumi uurimise.

Kirde kaitseringkonna pioneeripataljoni ülem major Marek Värk ütles BNS-ile, et õnnetuse põhjustanud miinisütikuga pole varem probleeme olnud.

"Partii kasutamine on keelatud juurdluse ajaks. Juurdluse käigus tehtavad analüüsid peavad välja selgitama, mis antud lõhkamise käivitas. Kontrollitakse ka teisi samas partiis olevad sütikud. Kui analüüsid on tehtud ning juurdlus on läbi viidud, otsustatakse, kas sütikuid lubatakse kasutada või mitte," lausus Värk.

Kaitseväe keskpolügoonil Tapa lähedal sai kolmapäeva hommikul miinisütiku  plahvatuses vigastada Kirde kaitseringkonna kaadrikaitseväelane, tema elu ei ole ohus. Kaitseväelane sai vigastada pioneeriväljaõpet läbi viies, kui tema käes plahvatas karbist välja võtmisel miinisütik. Kaaslased andsid vigastatule kiirelt esmaabi ja toimetasid ta Rakvere haiglasse, kus ta on praegu arstide hoole all. Kaitsevägi teavitas juhtunust tema lähedasi.

Kaitsevägi ei avalda haavatu nime ja vigastuste iseloomu, sest isikuandmete kaitse seadus keelab avaldada delikaatseid isikuandmeid. Mühling ütles BNS-ile, et kaitsevägi ei avalikusta ka vigastatud auastet, vanust ja kaitseväes teenimise aja pikkust. "Nii palju võib välja öelda, et tegemist on noore mehega," lausus ta.

Kaitseväe keskpolügoon asub Harjumaal Kuusalu valla idaosas. Osa polügoonist ulatub Lääne-Virumaale.

Harju maakohus mõistis vangi neli meest, kes olid süüdistuse järgi seotud viimase aja suurima koguse GHB narkovedeliku ehk rahvakeeli korgijoogi valmistamisega.

Narkoärga seotud varem karistamata 27-aastane Ronald sai kohtu otsusel  kolme aasta ja ühe kuu pikkuse reaalse vanglakaristuse. 30-aastane Janar sai ühe aasta ja ühe kuu pikkuse vangistuse, kuid kuna tal oli ka varasema süüteo eest osa karistusest kandmata, tuleb tal kokku trellide taga veeta üks aasta ja neli kuud.

29-aastasele Tarmole mõistis kohus kolme aasta ja kümne kuu pikkuse vangistuse, millest ta peab reaalselt ära kandma kümme kuud, ülejäänud karistusosa aga mõisteti talle tingimisi kolmeaastase katseajaga. 29-aastane Ramon sai karistuseks kolm aastat ja kuus kuud vangistust, millest koheselt kuulub ärakandmisele kaheksa kuud vangistust ning kaks aastat ja kümme kuud jääb täitmisele pööramata, kui Ramon ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Kriminaalasjas konfiskeeris kohus meestelt ka kokku 7555 eurot ning sõiduauto.

Riigiprokuratuur süüdistas Ronaldit GHB lähteainete hankimises ning vähemalt 11,356 kilogrammi GHB valmistamises. „Antud kogus sisaldas 5,672 kilogrammi puhast GHB-d, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks üle 2800 inimesele,“ ütles riigiprokuröri abi Kristel Praun.

Keskkriminaalpolitsei narkoüksuse juhi Veiko Germanni sõnul oli tegemist viimase aja suurima koguse GHB-ga, mille keskkriminaalpolitsei on avastanud, sest tavaliselt on keskkriminaalpolitseit leitud GHB kogused jäänud kahe ja nelja kilogrammi vahele. „Antud juhtumi puhul saab öelda, et tegemist võis olla suuremahulise narkoäriga, kuivõrd uurimise käigus tuvastati, et Eestisse toodi antud grupi poolt GHB lähteainet GBL-i 235 liitrit, millest oleks saanud valmistada ligikaudu 500 liitrit GHB-d,“ lisas Germann.

Tema sõnul on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete valmistamise vastu võitlemine üheks väga selgeks prioriteediks keskkriminaalpolitsei töös.

Koos Ronaldiga esitati kriminaalasjas süüdistus kokku neljale isikule. Teises episoodis panid psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise kuriteo toime isikute grupis Tarmo ja Ramon, keda aitas Janar ning uurimise käigus võeti ära 240 grammi puhast GHB-d, millest piisanuks joobe tekitamiseks 120 inimesele.

Riigiprokuratuur süüdistas Janarit selles, et ta osutas 2012. aasta kevadel Tallinnas tahtlikku kaasabi suures koguses GHB ebaseaduslikule käitlemisele. Nimelt tellis Janar 100 liitrit GHB lähteainet ning toimetas selle kuriteo kaasosalistele. Saadud lähteainest valmistasid Tarmo ja Ramon vähemalt 509,7 grammi GHB-d, mis sisaldas 240 grammi puhast ainet.

Kriminaalasjas konfiskeeriti kokku 7555 eurot ning lisaks pidi Tarmo loovutama sõiduauto Land Rover Discovery.

Germanni sõnul näitab GHB ohtlikkust kasvõi juhtum paari aasta tagant, kus GHB-d tarvitanud isik juhtis autot, mille tagajärjel toimus liiklusõnnetus Pärnumaal, kus hukkus kaks inimest. GHB võib põhjustada mälukaotust ja seda võidakse kasutada seksuaalse ärakasutamise eesmärgil.

Gammahüdroksübutüraat ehk GHB kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 20 grammist GHB-st puhta ainena.

Reformierakond kogus käesoleva aasta kolmandas kvartalis ajavahemikul 1. juulist kuni 30. septembrini annetustena 3213 eurot, liikmemaksu laekus kokku 1703 eurot.

Suurima annetuse tegi Reformierakonnale Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas, kes annetas 1462 eurot, selgub erakonna annetuste aruandest.

Peale Kallase annetas Reformerakonnale Tartu linnapea Urmas Kruuse 640 eurot, riigikogu liige Lauri Luik 500 eurot, justiitsminister Kristen Michal 265 eurot, Ants Reinumägi 120 eurot, Enn Saard 100 eurot, riigikogu liige Andrei Korobeinik 41 eurot, Joel Jesse 25 eurot, Marko Torm 20 eurot ning Riina Saarma, Tõnis Liinat, Tiia Kriisa ja Mari-Ann Saar igaüks 10 eurot. Rohkem annetusi erakond ei saanud.

Liikmemaksu laekus Reformierakonnale 134 korral, liikmemaksude suurus jäi vahemikku 50 eurost mõnekümne sendini.

Tänavu teises kvartalis sai Reformierakond annetusi kokku üle 10 000 euro, liikmemaksu kogus partei üle 4000 euro.

Töötukassa teatel jätkus septembris registreeritud töötute arvu vähenemine, kuu lõpus oli töötuna arvel 37 293 inimest ehk 5,7 protsenti 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust.

Septembris registreeris end töötukassas 6011 uut töötut. Septembrikuus sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 4281 inimest, teatas töötukassa.

Toetudes eelnevatel kuudel tehtud võrdlustele töötukassa andmetega töötuskindlustusmakse laekumise kohta väidab töötukassa, et tegelik hõivesse liikujate osakaal on veelgi kõrgem, sest kõik inimesed ei teata, et nad on leidnud uue töökoha.

Kõrgeim oli registreeritud töötuse määr endiselt Ida-Virumaal ning madalaim Viljandimaal, vastavalt 10,1 ja 3,6 protsenti.

Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid lihttöölised, oskus- ja käsitöölised ning teenindus ja müügitöötajad, kõigi osakaal registreeritud töötutest moodustas 18 protsenti

Septembri jooksul lisandus võrreldes augustikuuga vähem uusi tööpakkumisi. Kuu jooksul lisandus 4085 uut tööpakkumist, millest 59,29 protsenti sisestati töötukassa iseteenindusportaali kaudu, ning kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 9588.

Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli oskus- ja käsitöölistele, see näitaja oli 25 protsenti. Järgnesid teenindus- ja müügitöötajatele ning seadme- ja masinaoperaatoritele pakutavad töökohad.

Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 50 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 69 uut töökohta. Palgatoetusega oli septembris töötamas 1989 inimest. Lisaks osales veel 2680 inimest erinevates teistes aktiivsetes meetmetes.

Töötukassa maksis septembris töötuskindlustushüvitist 9302 inimesele ehk 22 protsendile kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 333 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 2,8 miljoni euro.