Üle Euroopa Liidu piiri Eestisse tubakatooteid ja alkoholi vedavate inimeste tegevus saab kõva tagasilöögi, kui valitsus ja riigikogu kiidavad heaks maksu- ja tolliameti ettepanekud piirikaubanduse tõkestamiseks, kirjutab Postimees.

Ameti pakutud lahendus näeb ette, et piiriületaja võiks saada seadusega lubatud mahus sigarette või alkoholi aktsiisivabalt üle piiri tuua praeguse päeva asemel korra nädalas, esmakordsel Eestisse sisenemisel ja tingimusel, et kolmandas riigis on viibitud vähemalt 48 tundi.Seejuures maksuvaba alkoholi ja tubaka kogust ei muudeta – õllest kangema alkoholi puhul saab füüsiline isik endiselt üle piiri tuua kuni ühe liitri alkoholi ning tubaka puhul kuni kaks pakki sigarette, 100 sigarillot või 50 sigarit, kirjutab Postimees.

Meetmed tingib see, et maksu- ja tolliamet on viimasel ajal pidanud tunnistama Venemaalt tuleva illegaalse piirikaubanduse kasvu Kirde- ja Kagu-Eestis.

Ameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe selgitas Postimehele, et praegu kehtivates alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadustes on kaubavedu hõlbustav nüanss: kolmandast riigist tubakatoodete ja alkoholi aktsiisivabalt Eestisse toomist piiratakse ühe kalendripäevaga. Kui aga inimesega kaasas olev üleveetav kogus jääb piirnormidesse, siis seda piiril kirjalikult ei deklareerita. Nii puuduvad riigil andmed selle kohta, kas inimene pole samal päeval juba aktsiisivabalt kaupa üle piiri toonud, ning seda saab teha mitu korda päevas.

«Umbes 90 protsendil juhtudest toob reisija idapiiri ületamisel kaasa legaalse koguse sigarette ja legaalse koguse alkoholi. Sellest lähtuvalt toodi maksu- ja tolliameti hinnangul 2012. aasta esimesel poolaastal arvestuslikult üle idapiiri 426 578 liitrit absoluutalkoholi ja 42,15 miljonit sigaretti,» kirjeldas Veermäe. Nende üle piiri toomine on legaalne seni, kuni seda ei üritata maha müüa või edasi anda.

Maksupettuste tõkestamise valitsuskomisjon nõustus, et piirijärjekordade vähendamiseks tuleb rakendada rangemaid meetmed. Samas ei olnud komisjon üksmeelel, kas tuleks kasutusele võtta nii kalendrinädala kui ka 48 tunni ajapiirang või piisab ühest.

Muudatusest tulenevate ohtudena märgiti lisaks piirkonna eripärast ehk kõrgest tööpuudusest tulenevaid sotsiaalseid probleeme ja võimalikku kuritegevuse kasvu. Sellele vaatamata kiitis komisjon heaks, et rahandusministeerium hakkab seadusemuudatust ette valmistama.

«Meie hinnangul asendub seadusemuudatuse jõustumisel vähemalt 20–30 protsenti reisijate poolt toodavatest sigarettide kogustest legaalsete sigarettidega. Täiendavalt laekuks sellisel juhul riigile makse hinnanguliselt 2,5–4,4 miljonit eurot,» ennustas Veermäe.

Alates oktoobri keskpaigast, 15. oktoobrist võib Eestis sõidukitel kasutada naastrehve.

Talverehvide kasutamine on kohustuslik kuni üheksa istekohaga sõiduautodel, kuni 3,5-tonnise registrimassiga veoautodel ja 0,75-3,5-tonnise registrimassiga haagistel. Talverehve valides tuleb silmas pidada, et rehvimustri jääksügavus oleks vähemalt kolm millimeetrit. Naastrehvidega sõitmisel peavad need olema kõigil ratastel. Rehvi purunemisel võib varurattal kasutada harilikku rehvi.

2009. aastani tohtis Eestis sõidukitel naastrehve kasutada 1. oktoobrist 30. aprillini, kuid 2010. aasta jaanuari alguses jõustus majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus, mis lühendas naastrehvide kasutusaega 45 päeva võrra 15. oktoobrist kuni 31. märtsini.

Sõltuvalt ilmastikuoludest jääb võimalus naastrehvide kasutusaega pikendada, kuid mitte rohkem kui see oli seni lubatud -1. oktoobrist kuni 30. aprillini. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, politsei ja maanteeamet otsustasidki tänavu kevadel pikendada talvise ilma jätkumise tõttu naastrehvide lubatud kasutamise aega 30. aprillini.

Maanteeameti tellimusel tegi Tallinna tehnikaülikooli teedeinstituut 2009. aastal uuringu, mille järgi võimaldab naastrehvide kasutusaja lühendamine 45 päeva võrra vähendada aastast teekatete taastusvajadust umbes 50 kilomeetri võrra. Eriti suur sääst teedele tuleb kevadise kasutusaja lühendamisest, kui katted on juba suhteliselt lume- ja jäävabad, aga kasutatakse siiski veel naastrehve.

Talverehvide kasutamine on Eestis kohustuslik 1. detsembrist veebruari lõpuni. Naastudeta talverehvide ehk lamellrehvidega võib Eestis sõita aastaringselt.

Septembri lõpu seisuga on Eestis arvel 581 elektrisõidukit, millest sõiduatosid on 558, veoautosid kolm ja elektrimopeede 20, selgub maanteeameti statistikast.

Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) andmetel oli septembris elektriautode müügiliider Nissan Leaf  kuue autoga, järgnes Mitsubishi i-MiEV viie masinaga. 11 müüdud elektriauto turuosa oli septembris 0,8 protsenti.

"Saastekvootide müügist saadud vahendite arvelt jagatavast toetusest hoolimata on elektriauto sama suure fossiilset kütust põletava masinaga võrreldes ikkagi tuntavalt kallim ja probleemiks on loomulikult ka väike laadimisvõimalus, mis piirab nende kasutamist põhiliselt asulatega," kommenteeris AMTEL-i tegevjuht Arno Sillat.

Alternatiivina sisepõlemismootorile on elektrimootor kolme kuni viie aasta lähitulevikus tema sõnul siiski kindlasti kõige tõsiseltvõetavam. "Autoakude areng ei ole viimase 50 aastaga erilist arengut läbi teinud ja paralleele tõmmates mobiilsidetehnikaga võiks positiivsed muutused hinna ja võimekuse osas olla lähituleviku küsimus."

Võrreldes naabreriikidega on elektriautode osakaal Eestis siiki küllalt kõrge.

Soome liiklusturvalisuse aegntuuri (Finnish Transport Safety Agency) andmetel oli tänavu juuni lõpu seisuga Soome liiklusregistris 86 puhtalt elektrikütusel liikuvat sõiduautot ja 71 kaubaautot.

Läti asjakohase registripidaja (Road Traffic Safety Department) andmetel on 1. oktoobri 2012 seisuga Lätis arvel üheksa elektrikütusega sõiduautot ning kaks kaubaautot.

Eestis saab elektriauto ostmiseks taotleda ka KredExi toetust. Toetust saavad taotleda era- ja juriidilised isikud ning toetusmäär on kuni pool elektriauto soetamise hinnast või liisingu esmasest sissemaksest, kuid mitte rohkem kui 18 000 eurot.

KredExi elektromobiilsuse programmi juht Jarmo Tuisk kinnitas BNS-ile, et seni on elektriautode ostmiseks taotlusi esitatud 92.

"Keskmine taotletud toetuse summa on 14 575 eurot ja toetusi on välja makstud 63 taotlejale," rääkis Tuisk.

Taotluse saajatest 33 on eraisikud, ülejäänud on juriidilised isikud. Kõige aktiivsem taotluste esitamise kuu oli Tuisu sõnul august, mil esitati 33 taotlust. Septembris lisandus seitse taotlust ja oktoobris on juba laekunud kolm taotlust.

"Kui vaadata aastat tervikuna, siis kolmas kvartal oli toetuste osas väga hea. Samas, arvestades üldist automüügi loogikat, ei eelda me, et aasta lõpp kujuneks tormiliseks taotlemiseks," nentis Tuisk,

Nii mitmedki ostjad eelistavad tema sõnul lükata auto soetamise järgmisse aastasse, et registreerida auto juba uue aastanumbri sees.

Ida-Virumaal jäid ööl vastu pühapäeva tulekahju tõttu eramaja teisele korrusele lõksu kaks inimest ja koer, keda päästes sai üks tuletõrjujatest vigastada.

Häirekeskus sai tulekahjust teate kell 04.25, kui Jõhvis Koidu tänaval täitus eramaja suitsuga. Päästjate saabudes põles kahekorruselise kivist eramaja esimene korrus lahtise leegiga ning suits oli levinud teisele korrusele. Päästjad alustasid kustutustöödega ning suitsusukeldujad inimeste otsimisega.

Maja teisele korrusele olid leekide ja suitsu tõttu lõksu jäänud kaks inimest, kelle päästjad majast välja aitasid ning kiirabile üle andsid. Kiirabi viis ühe kannatanutest vingumürgituse kahtlusega Ida-Viru keskhaiglasse. Päästjad tõid põlevast majast välja ka koera, kes vigastada ei saanud.

Päästetööde käigus sai vigastada üks päästja, kelle kiirabi viis Kohtla-Järvele Ida-Viru keskhaigla erakorralise meditsiini osakonda tervisekontrolli.

Tulekahju saadi kontrolli alla kella 4.47 ajal ja kustutati kella 5.20-ks.

Põlengu tagajärjel põles maja esimene korrus seest peaaegu tühjaks, teine korrus sai tugevaid kuuma- ja suitsukahjustusi.

Tulekahju tekkepõhjuse selgitab välja menetlus.