Eelmisel nädalal leidsid maksu- ja tolliameti (MTA) töötajad Ida-Virumaal asuvast elukohast ja sõiduautost 3714 liitrit alkoholilõhnalist vedelikku koos tootmisaparaadi ja muu vajaliku varustusega.

Tollitöötajad kontrollisid 2. ja 3. oktoobril väärteoasja raames Ida-Virumaal ühte kinnistut, kahte korterit ja kahte sõiduautot, teatas MTA pressiesindaja BNS-ile. Kinnistul asuvast elumajast avastati kontrollimisel 300 liitrit puhast piiritus, erineva suurusega tünnidest ja kanistritest leiti kokku veel üle 3000 liitri piirituselõhnalist vedelikku.

Majast leiti ka puskariaparaat, mille anumast valati välja 300 liitrit piirituselõhnalist vedelikku. Samuti avastati hoonest jahipüss padrunitega, mille kohta puudus luba.

Ühest sõiduautost leiti neli 5-liitrist kanistrit ja üks 25-liitrine kanister alkoholilõhnalise vedelikuga.

Tollikorralduse osakonna juhataja asetäitja Raul Koppelmaa sõnul tabati salaalkoholi tootmiskoht, kus valmistati alkoholi ette müügiks. „Tegu on ühe suurema illegaalse alkoholi avastusega Ida-Virumaal sellel aastal ja kindlasti jätkavad tollitöötajad puskaritehaste leidmiseks aktiivset tööd,“ lisas Koppelmaa.

Alkoholilõhnaline vedelik peeti kinni ja suunati ekspertiisi, kus selgitakse täpsemalt, millega tegu.

Valitsus vabastas tänavu üheksa kuuga Eesti kodakondsusest 73 inimest, enamik kodakondsusest loobujaid on saanud Venemaa või Soome kodanikeks.

Kodakondsusest loobujaid on tänavu olnud samas suurusjärgus eelmise aastaga. Mullu vabastas valitsus üheksa kuuga kodakondsusest 78 inimest.

25 Eesti kodakondsusest loobujat on tänavu valinud Venemaa kodakondsuse ning 23 inimest sai Soome kodanikuks, ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Helin Vaher BNS-ile.

Seitse Eesti kodakondsusest loobujat sai Rootsi, viis Taani, neli Ameerika Ühendriikide, kaks Itaalia ja kaks Valgevene kodanikuks. Üks senine Eesti kodanik valis Austria, üks Norra, üks Poola, üks Saksamaa ja üks Suurbritannia kodakondsuse.

Eesti kodakondsusest vabastamise põhjus on alati muu riigi kodakondsusesse astumine. Sellist olukorda, et inimene vabastatakse Eesti kodakondsusest ja tagajärjeks on isiku kodakondsusetus, ei tohi tekkida.

Kui eelmise kümnendi alguses oli Eesti kodakondsusest vabastatud inimeste arv igal aastal sadades, siis alates 2004. aastast on Eesti kodakondsusest loobujaid olnud alla saja aastas.

2010. aastal vabastas valitsus Eesti kodakondsusest 54, 2009. aastal 70, 2008. aastal 65, 2007. aastal 38, 2006. aastal 54, 2005. aastal 75 ja 2004. aasta 56 inimest. Enne seda oli Eesti kodakondsusest vabastatud inimesi oluliselt rohkem - 2003. aastal 188, 2002. aastal 381, 2001. aastal 338 ja 2000. aastal 350 inimest.

Harju maakohtus saab oktoobri keskel lahendi mullu jõulude eel Tallinnas aset leidnud traagiline juhtum, kus kickboxi harrastamisest enesekindlust ammutanud noormees tungis tänaval kallale talle võhivõõrale mehele ning kui juhuslik mööduja toimunusse sekkus, siis surmas vägivallatseja ta ühe jalahoobiga.

Kuritegelikud sündmused said alguse mullu 23. detsembri õhtul veidi enne südaööd Tallinnas Tatari tänaval, kus kaks noorteseltskonda vaba aega veetsid. Ühel hetkel hakkas üht noortegruppi, kuhu kuulus ka 1987. aastal sündinud Jaan, häirima teise seltskonna tegevus. Nimelt paugutas teine seltskond pürotehniliste vahenditega ning kui neile selle kohta märkus tehti, otsustas pauguteid kasutanud 1988. aastal sündinud Taavi olukorra vägivaldsel moel lahendada ja kickboxi harrastav noormees virutas Jaanile rusikaga vastu nägu.

Noormeeste kaklus võttis traagilise pöörde siis, kui juhtunut nägi pealt juhuslikult sündmukohalt möödunud purjus 1967. aastal sündinud Ain, kes otsustas tülitsejad lahutada. Ain tuli noormeeste juurde, mispeale virutas Taavi talle jalaga näkku. Ain kukkus asfaldile ning jäi oimetuna lebama. Taavi aga lahkus seejärel sündmuskohalt, jättes üliraskeid vigastusi saanud kannatanu abituna maha.

Kiirabi viis Aini haiglasse, kuid meedikute jõupingutustele vaatamata ei suudetud tema elu pääta ning mees suri tänavu 27. aprillil hooldushaiglas.

Politsei asus aktiivselt Aini lööjat otsima ning kuigi infot kakluses osalejate kohta oli napilt, õnnestus korrakaitsjatel ja prokuratuuril tänavu juulis Taavi isik tuvastada. Noormees võttis kohtueelsel uurimisel süü omaks, kinnitades, et oli eelnevalt alkoholi pruukinud ning ründas talle võõraid mehi, kuna tundis ennast ohustatud olevat. Samas ei leidnud politsei ühtegi tõendit selle kohta, et Taavilt rusikahoobi näkku saanud Jaan või jalahoobist hukkunud Ain oleks Taavit rünnanud. Küll aga selgus, et Ain oli juhtunu ajal raskes, koguni ligi neljapromillises joobes, mis võis olla juhtunu fataalsete tagajärgede üheks põhjuseks.

Kohtueelse uurimise lõppedes sai Taavi süüdistuse kehalises väärkohtlemises ja surma põhjustamises ettevaatamatusest. Põhja ringkonnaprokurör Ainar Koik nõudis möödunud nädalal Harju maakohtu ette astunud Taavile selle eest lühimenetluse korras ühe aasta ja kaheksa kuu pikkust vangistust, millest pool aastat tuleks noormehel kohtuotsuse jõustumisel reaalselt trellide taga veeta, ülejäänud karistusaeg aga kanda tingimisi kolmeaastase katseajaga. Taavi kaitsja leidis, et kohus võiks olla karistuse määramisel leebem ja säästa Taavit reaalsest vangistusest.

Kuigi Taavit on varem kahel korral kriminaalkorras karistatud, sealhulgas ka vägivaldse kuriteo eest, leidis prokurör, et poole aasta pikkune reaalne vangistus on talle piisav. "Antud süüteo eest on maksimumkaristus kolm aastat vangistust. Kuna kohus lahendab süüasja lühimenetluse sätteid kasutades, arvestatakse määratavast karistusest kolmandik maha. Seega ei saa väita, et ühe aasta ja kaheksa kuu pikkune vangitus, millest pool aastat kuuluks vanglas reaalsele kandmisele, oleks väike," selgitas Koik.

Lisaks on Taavi vastu esitatud mitu tsiviilhagi. Nii nõuavad Aini lähedaselt temalt 910 euro suuruse matusekulu hüvitamist, millest riik on juba hüvitanud 448 eurot. Jaan nõuab aga Taavilt 67,75 euro hüvitamist.

Kohus langetab otsuse 19. oktoobril.

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit märkis, et kuigi tervishoiutöötajate streik kestab juba teist nädalat, ei ole sotsiaalminister Hanno Pevkur kutseliiduga õdede ja hooldajate töökoormuse piiramisest ja palgatõusust rääkida tahtnud.

Kutseliit märkis, et viimase aasta jooksul on minister kõik läbirääkimiste kutsed tagasi lükanud ja soovitanud rääkida haiglate liiduga. "Hanno Pevkuri vastustest selgub, et sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olevat ainult kaks asutust, kes tervishoiutöötajate kutseliidule läbirääkimiste partneriks sobivad – Astangu kutserehabilitatsiooni keskus ja Illuka varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus," seisab tervishoiutöötajae kutseliidu avalduses.

Ometi töötab kutseliidu kinnitusel kiirabis 556 õde ja 366 kiirabitehnikut, kelle palgaraha tuleb otse riigieelarvest, mitte haigekassa kaudu. "Eelmisel neljapäeval alanud läbirääkimistel ütles haiglate liit, et kiirabitöötajate kollektiivlepingu tingimuste ja palga üle nemad otsustada ei saa, sest see on sotsiaalministeeriumi pädevuses," seisab kutseliidu avalduses.

„Meie esindame kõiki oma liikmeid ja ei tule kõne allagi, et kiirabiõed ja -tehnikud lepingust välja jääksid“, ütles kutseliidu president Iivi Luik, kes on ka ise aastaid Tartu kiirabis töötanud.

Tema sõnul tuleb riigi, mitte haigla tasandil kokku leppima ka selle, kui suur võib olla maksimaalne patsientide arv ühe õe või hooldaja kohta, et iga patsiendiga tegelemiseks aega jätkuks ja töökoormus mõistlik oleks. Praegu on see suhe sotsiaalministri määrusega kehtestatud ainult intensiivravis, kuid samasuguseid piire on vaja ka teistel erialadel.

Õed streigivad koos arstidega. Eelmisel nädalal peatasid töö kümned radioloogiatehnikud ja vereproove võtvad õed, sel nädalal ühinevad streigiga operatsioonitubades töötavad õed. Arstide ja õdede ühisel otsusel hooldajad ise streigis ei osale, et nad oma niigi üliväikesest palgast osa ei kaotaks. Kollektiivlepinguga taotletavad paremad tingimused, näiteks suurem lisatasu öötöö eest, lisapuhkus ja palgatõus hakkavad täpselt samamoodi kehtima ka hooldajatele.

"Nüüd on tervishoiutöötajate kutseliit koos arstide liiduga andnud Hanno Pevkurile veel ühe võimaluse, kutsudes teda osalema esmaspäeval peetavale läbirääkimiste teise vooru kohtumisele kell 16 Lääne-Tallinna keskhaiglas. Siis selgub, kas sotsiaalminister tunnistab õdesid ja hooldajaid võrdväärsete partneritena või mitte," seisab tervishoiutöötajate kutseliidu avalduses.