200 kilomeetrit tunnis sõitev rong eeldab teistsugust taristut

Septembri alguses Eesti Raudtee juhatuse esimehe kohale asunud Ahti Asmann ütles intervjuus Maalehele, et 200 kilomeetrit tunnis sõitev rong eeldab tehnoloogiliselt hoopis teistsugust raudteed, mis nõuaks omakorda väga suuri investeeringuid.

"Kui see ehitada, tuleks mitmed asjad hoopis teistmoodi lahendada, alates ristumistest teedega," sõnas ta. Asmann lisas, et 200 kilomeetrit tunnis sõitev rong on väga kiire ning ohutuse seisukohast tuleks välistada autode ja loomade raudteele sattumine ja see tähendab ka hoopis teistsuguseid summasid.

Praegu võimaldab raudtee seisukord Tallinn-Tartu liinil sõita 120 kilomeetrit tunnis, kuid see kui kiiresti rong kohale jõuab, sõltub peatuste arvust ja vedurite võimsusest. "Uute rongide ajavõit tuleneb sellest, et pidurdamisele ja kiirendamisele hakkab vähem aega kuluma," lausus Asmann.

Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase lisas sellele, et praegused vedurid võtavad ka väga palju kütust ja kütusekulu kiirustel üle 100 kilomeetri tunnis läheb nii suureks, et operaatorid ei taha maksimumkiirust üles võtta.

Asmann ütles lehele, et hetkel on Eesti Raudtee selgeks eelistuseks kvaliteetne taristu ja kiiresti sõitvad rongid. "Seega üsna suured investeeringud, teeme need asjad korda ja siis võtame ette järgmised."

Seetõttu ei tegele ettevõtte hetkel ka räämas jaamahoonete kordategemisega. "Me ei konserveeri hooneid sellepärast, et me ei taha nendega tegeleda, vaid sellepärast, et nende järele pole nõudlust," selgitas ta. "Kui oleks nõudlus ja huvi ettevõtete, mittetulundusühingute või omavalitsuste poolt, siis küll me leiame lahenduse."

Seda, kas tulevikus hakkab kaubavedude arv ka kasvama või vedude mahu langus jätkub, ei soovinud Asmann prognoosida. "Praegu kaubavedude maht langeb," nentis ta.

"Potentsiaali suuremaks kaubaveoks on, ja isegi kui reisirongide liiklustihedus kasvab poole võrra, saaks ikkagi kasvatada ka kaubavedusid," ütles ta. Asmanni sõnul peab ettevõtte kaubavedude mahu suurendamiseks konkureerima Ust-Luga sadama, Läti ja Leeduga. "Võib-olla peame leidma uusi kaubagruppe ja uusi riike," lisas ta.

Kõige suuremat potentsiaali näeb Asmann konteinerite veomahu suurendamises. "Eesti Raudtee mõte ongi selles, et meie otsas on sadam, ning kogu kaup, mida saab Venemaalt ja SRÜ riikidest välja vedada, on meie sihtgrupiks: väetised, teravili ja kütused," ütles ta.

Asmann lisas, et võiv-olla saaksid Eesti Raudtee kaudu oma kaupa vedada ja Kasahstan ja Valgevene. "Hõbekuuli, mis kõik probleemid lahendaks, ei ole, kuid me tegeleme oma äriplaani värskendamisega."