Postimehega politseinikevastasest vägivallast rääkinud siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsleri Erkki Koorti jutust selgub ministeeriumi rahulolematus justiitsministeeriumi alluvusse kuuluva prokuratuuri tööga ning muuhulgas nimetab ta naeruväärseks Viljandis politseinikke peksnud kambale määratud karistusi.

Koortsi sõnul hakkasid esimesed signaalid, et tunnetuslikult on tekkimas probleem ja politseinike vastaste rünnakute arv suureneb, tulema juba 2010. aastal. "Seetõttu analüüsisime politseinikevastaste rünnete mahtu aastail 2006–2011," rääkis Koort.

Tema sõnul on hakanud kõlama väited, et politseiniku ründamine peaks õigusemõistmises olema käsitletav täiesti tavapärase tavakodaniku ründamisena. "Mina sellega nõustuda ei saa. Iga rünnak väärib hukkamõistu, aga politseiniku ründamine on rünnak kogu ühiskonna vastu. Kui ühiskonnas võtab maad seisukoht, et taolised rünnakud ongi normaalsed ja neid ei peagi üldisest statistikast eristama, siis ühel hetkel ei saa me end enam millegi suhtes turvaliselt tunda," ütles Koort Postimehele.

Tema sõnul ei ole tegemist kitsa juriidilise kaasusega kriminaalõiguse loengus, kus laual on kümme rida teksti, soe ruum ümberringi ja turvaline keskkond, ning siis spetsialistid arutavad selle üle. 75 protsenti politseinikevastastest rünnetest toimub tänaval, kus ei ole soe ja mõnus keskkond.

"Ühiskond ei saa siin jätta politseinikku kaitseta ja öelda, et see on väheoluline õiguslik nüanss, kas politseinik teatab enda ründamisest või mitte. Ja kui teatab, siis võtab menetlus aega aastaid ega jõua lõpplahenduseni. On arusaadav, et politseinik pole huvitatud kannatanuna kaks aastat kohtus käima ja nägema, kuidas tema ründaja endiselt vabaduses on ja talle kohtusaalis näkku naerab. Kui ta üldse kohale suvatseb tulla. Ühesõnaga, kiire menetlus sellistel juhtudel on vältimatu," arutles Koort.

Tema sõnul ei saa siseministeerium probleemi lahendamisel sekkuda prokuratuuri töösse ja kohtupraktikasse. "Teisalt oleks väga kummaline öelda politseijuhile, et kuule, sa pead oma inimeste eest seisma. Ma arvan, et seda ei pea ühele juhina käituvale ja mõtlevale inimesele ütlema, ta peab sellest ise aru saama," rääkis Koort.

Tema sõnul on Viljandi juhtumi puhul menetlejad läinud kergema vastupanu teed, lahendades politseinike ründajate süüasja kokkuleppemenetluses. "Mina kui kodanik olen sellega sada protsenti nõus. Ka minu jaoks ei olnud see lahendus samamoodi õiguspärase ootusega vastavuses. Need karistused olid naeruväärsed, aga seda otsustab lõppkokkuvõttes ikkagi kohus. Samas on siseministeeriumil raske midagi muuta või ette kirjutada. Kohus kui sõltumatu õigusemõistja on sellise otsuse langetanud. Ja kui prokurör on läinud kokkuleppemenetluse teed, siis Eesti kohtusüsteem sellist otsust edasi kaevata ei võimalda," märkis Koort.

Tema sõnul peavad prokurör ja kohtunik nägema ette oma tegude tagajärgi. "Kui need karistused on kerged või isegi olematud, siis need julgustavad teisigi mitte õiguskuulekaid inimesi edaspidi korrakaitsjaid ründama," leidis Koort.

Rhodosel toimunud foorumil „Tsivilisatsioonide dialoog“ kohtus Tallinna linnapea Edgar Savisaar mitmete riikide poliitikategelastega, nende hulgas Venemaa välisministri asetäitja Mihhail Bogdanoviga ja Kreeka arendusministri Costis Hatzidakisega.

Pikem jutuajamine oli linnapeal Bogdanoviga ja Vene endise välisministri asetäitja Aleksander Saltanoviga. Kohtumisel rõhutas Savisaar Eesti majanduslikke huvisid seoses transiidi arendamisega kahe riigi vahel, Narva silla ehitust, Põhja-Eesti sadamate ühenduste arendamist Ust-Luuga ja Peterburi sadamatega ning kolmnurgas Tallinn-Peterburi-Helsinki.

„Kindlasti on tähtis Sillamäe ja Ust-Luuga vahelise laevaliini avamine, kuid see on alles meie koostöö algus," märkis Savisaar.

Savisaar avaldas arvamust, et tihedam kahepoolne koostöö on võimalik ning pikka aega kestnud vastuolud kahe riigi vahel ei ole ületamatud. Sellega nõustusid ka teised kohtumisest osavõtjad. „On vaja niisuguseid naabrite vahelisi suhteid, kus ka psühholoogiliselt teineteist paremini mõistetakse," kinnitas Bogdanov.

Linnapea käsitles ka Tallinna koostööd Peterburi ja Moskvaga ning märkis hiljuti toimunud Tallinna kohtumisi Peterburis, millel oli vastastikku suur kultuuriline ja hariv tähendus.

Mõlemad pooled väljendasid avameelselt muret seoses rahvastikuprobleemidega Eestis ja Venemaal. Edgar Savisaar nägi peamise eesmärgina vajadust peatada ulatuslik väljaränne Eestist, mis viib rahvuse kolossaalsele nõrgenemisele. „Meil on vaja, et noored saaksid parema hariduse, et kasvaks sündimus ja oleks kaitstud emadus ning paraneks tervishoiu olukord riigis“, toonitas Tallinna linnapea.

Välisministri asetäitja Bogdanov esitas Savisaarele kutse tulla esinema akadeemiliste loengutega Vene kõrgematesse diplomaatilistesse õppeasutustesse, mille linnapea tänuga vastu võttis.

Kohtumistel käsitleti ka laiemalt poliitilist olukorda maailmas, eriti Lähis-Idas ning äsjaste Gruusia valimiste järelkajasid.

bns