Septembri alguses Eesti Raudtee juhatuse esimehe kohale asunud Ahti Asmann ütles intervjuus Maalehele, et 200 kilomeetrit tunnis sõitev rong eeldab tehnoloogiliselt hoopis teistsugust raudteed, mis nõuaks omakorda väga suuri investeeringuid.

"Kui see ehitada, tuleks mitmed asjad hoopis teistmoodi lahendada, alates ristumistest teedega," sõnas ta. Asmann lisas, et 200 kilomeetrit tunnis sõitev rong on väga kiire ning ohutuse seisukohast tuleks välistada autode ja loomade raudteele sattumine ja see tähendab ka hoopis teistsuguseid summasid.

Praegu võimaldab raudtee seisukord Tallinn-Tartu liinil sõita 120 kilomeetrit tunnis, kuid see kui kiiresti rong kohale jõuab, sõltub peatuste arvust ja vedurite võimsusest. "Uute rongide ajavõit tuleneb sellest, et pidurdamisele ja kiirendamisele hakkab vähem aega kuluma," lausus Asmann.

Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase lisas sellele, et praegused vedurid võtavad ka väga palju kütust ja kütusekulu kiirustel üle 100 kilomeetri tunnis läheb nii suureks, et operaatorid ei taha maksimumkiirust üles võtta.

Asmann ütles lehele, et hetkel on Eesti Raudtee selgeks eelistuseks kvaliteetne taristu ja kiiresti sõitvad rongid. "Seega üsna suured investeeringud, teeme need asjad korda ja siis võtame ette järgmised."

Seetõttu ei tegele ettevõtte hetkel ka räämas jaamahoonete kordategemisega. "Me ei konserveeri hooneid sellepärast, et me ei taha nendega tegeleda, vaid sellepärast, et nende järele pole nõudlust," selgitas ta. "Kui oleks nõudlus ja huvi ettevõtete, mittetulundusühingute või omavalitsuste poolt, siis küll me leiame lahenduse."

Seda, kas tulevikus hakkab kaubavedude arv ka kasvama või vedude mahu langus jätkub, ei soovinud Asmann prognoosida. "Praegu kaubavedude maht langeb," nentis ta.

"Potentsiaali suuremaks kaubaveoks on, ja isegi kui reisirongide liiklustihedus kasvab poole võrra, saaks ikkagi kasvatada ka kaubavedusid," ütles ta. Asmanni sõnul peab ettevõtte kaubavedude mahu suurendamiseks konkureerima Ust-Luga sadama, Läti ja Leeduga. "Võib-olla peame leidma uusi kaubagruppe ja uusi riike," lisas ta.

Kõige suuremat potentsiaali näeb Asmann konteinerite veomahu suurendamises. "Eesti Raudtee mõte ongi selles, et meie otsas on sadam, ning kogu kaup, mida saab Venemaalt ja SRÜ riikidest välja vedada, on meie sihtgrupiks: väetised, teravili ja kütused," ütles ta.

Asmann lisas, et võiv-olla saaksid Eesti Raudtee kaudu oma kaupa vedada ja Kasahstan ja Valgevene. "Hõbekuuli, mis kõik probleemid lahendaks, ei ole, kuid me tegeleme oma äriplaani värskendamisega."

Eesti Gaas hakkab tuleval aastal elektrituru avanedes elektrit müüma, elektrimüügiluba on ettevõttel juba olemas, kirjutab Postimees.

Eesti Gaasi juhatuse esimees Raul Kotov ütles lehele, et ettevõte tahab tuleval aastal jõuda 5000 kliendini: "Turuosa võiks jääda alla kümne protsendi, vaevalt et see saaks suurem olla."

Kotovi sõnul seisneb Eesti Gaasi eelis selles, et nad saavad pakkuda asju koos. "Gaasi kasutajatele saame pakkuda ka elektrit, see on meie võimalus," ütles ta.

Ettevõte loodab elektrit müüa eelkõige kodutarbijatele ja väiksematele ettevõtetele. "Ma ei usu, et suudame Eesti Energiaga võistelda suurklientide pärast," lisas ta.

Eesti Gaas ei hakka elektrimüügil ise bilansihalduriks, energiaportfelli paneb neile kokku Nordic Power Management, kes pakub teenust ka Imatra Elektrile.

Eesti Gaasil on 42 000 kodutarbijast ja 1600 ettevõttest gaasiklienti ning esindused kümnes linnas.

Leht märgib, et kui Eesti Gaas tahab hakata elektrit müüma, siis Eesti Energia tahab omakorda saada Balti riikides gaasimüüjaks. Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink ütles lehele, et usub sarnaste teenuste ristmüügi edusse.

Peale Eesti Gaasi ja Eesti Energia hakkavad tuleval aastal väiketarbijatele elektrit müüma veel Elektrum, 220 Energia, Imatra Elekter, Viru Keemia Grupp ja Elektrimüügi AS.

Ameerika Ühendriikide Luure Keskagentuur (CIA) märkis 2005. aastal Albaaniast Leedusse lennanud lennuki lähtekohaks hoopis Tallinna, inimõigusorganisatsiooni uurija hinnangul kasutas CIA lendu vangide toomiseks Leedusse, kirjutab Eesti Ekspress.

5. oktoobri õhtul 2005 maandus Albaanias Tirana lennuväljal väike reaktiivlennuk Gulfstream IV. Ametlikult kasutas Gulfstreami Ameerika IT-ettevõte CSC. Lennuki pardal viibinud inimeste nimed pole teada, kuid piloodile oli antud käsk kõik reisijad maha panna.

Samal ajal viibis Tirana lennuväljal 149-kohaline reisilennuk Boeing 737. Ka seda lennukit kasutas sama IT-kontsern. Boeing tõusis õhku ja võttis suuna Leedusse, kus maandus Vilniuses. Vilniuse lennuväljal täidetud paberi kohaselt ei tulnud lennuk aga mitte Tiranast, vaid hoopis Tallinnast.

"Me arvame, et seda lennukit kasutati Rumeeniast toodud vangide Leedusse vedamiseks," vastas Eesti Ekspressi küsimusele Londonis asuvas inimõiguste kaitse organisatsioonis Reprieve uurijana töötav Crofton Black.

Oma töö käigus kogub Black infot üle maailma asunud salavanglate kohta, kus jänkid hoidsid kinni Afganistanis ja mujal vangi võetud arvatavaid al-Qaida terroriste. Viite Tallinna lennuväljale leidis Black hiljuti saadud leedukeelsetest, seni avaldamata lennudokumentidest.

CIA salavanglate olemasolu tuli maailmas päevavalgele 2005. aasta lõpul. Pärast seda teatas Eesti valitsuse kommunikatsioonibüroo, et Eestisse pole ameeriklased ühtegi vangi toonud. Ka Blackil pole vastupidiseid andmeid. Tema hinnangul oli viide Tallinnale kui lennuki lähtepunktile lihtsalt katse jälgi segada.

Tänaseks on Leedu võimud avalikult tunnistanud, et 2000. aastate algul rajas Ameerika luurekeskagentuur CIA Vilniusse ja selle ümbrusse kaks salavanglat. Üks oli endine külalistemaja, teine loodi aga ratsakooli. Salavanglad ehitati valmis, kuid vangide vastuvõtmiseni ei jõutud, väidavad asja uurinud Leedu parlamendiliikmed.

Crofton Blacki sõnul ei vasta see tõele. Ta nimetas ühe Leedus kinni hoitud vangi nime – Abu Zubaydah. 41-aastane saud Zubaydah on Guantanamo vangilaagri üks tuntumaid kinnipeetavaid, kellele kuulub kurb rekord. Mehe keelepaelte vallapäästmiseks lavastas CIA tervelt 83 korral tema uputamist, kirjutab Eesti Ekspress.

Black peab tõenäoliseks, et Zubaydah’ viis Leedusse just sama Boeing, kuid mitte 2005. aasta oktoobris, vaid juba veebruaris. Sel korral lennu kohta täidetud paberites Tallinna mainitud ei olnud.  bns

Valitsus arutab neljapäevasel istungil riigikogu Keskerakonna fraktsiooni algatatud täiendava lapsehooldustasu eelnõu mitmike sünni korral, sotsiaalministeerium ja rahandusministeerium antud eelnõud ei toeta.

Eelnõuga näeb Keskerakond ette, et kolmikute ja enama arvu mitmike sünni korral on täiendavale lapsehooldustasule õigus mõlemal vanemal pooles lapsehooldustasu määras iga kuni kolmeaastase lapse kohta, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile. Samuti nähakse ette, et kolmikute ja enama arvu mitmike sünni korral on sünnitoetuse suuruseks 10 000 eurot. Eelnõuga soovitakse muuta ka töölepinguseadust ja nähakse ette, et kolmikute ja enama arvu mitmike sünni korral on mõlemal vanemal õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Kehtiva seaduse kohaselt on lapsehoolduspuhkust õigus korraga kasutada ühel isikul.

Eelnõuga muudetakse vanemahüvitise seadust ja nähakse ette, et kolmikute ja enama arvu mitmike sünni korral on õigus vanemahüvitisele mõlemal vanemal. Kehtiva seaduse kohaselt on mitmike sünni puhul ainult ühel vanemal õigus saada vanemahüvitist.

Seletuskirja kohaselt on seaduse jõustumisel maksimaalne kulu riigieelarvele tuleval aastal 158 405 eurot ja igal järgneval aastal 212 607 eurot. Seaduse jõustumise ajaks on planeeritud tuleva aasta 1. jaanuar.

Sotsiaalministeerium ja rahandusministeerium esitatud eelnõud ei toeta. Lapsetoetus on igakuine toetus, mida makstakse lapse sündimisest kuni tema 16-aastaseks saamiseni. Tuleva aasta 1. juulist tõstetakse kolme ja enama lapsega peredele lapsetoetus alates kolmandast lapsest peres 57,54 eurolt 76,72 eurole, mis tähendab, et kolmikute lapsetoetus kokku tõuseb 95,90 eurolt 115,08 eurole kuus, teatas valitsuse pressiesindaja.

Alates 2015. aastast suurendatakse kolmanda ja järgmise lapse toetust 95,9 euroni st kolmikute lapsetoetus kokku tõuseb 134,26 euroni kuus. Lisaks hakatakse alates tuleva aasta 1. juulist allpool absoluutse vaesuse piiri elavatele mitmike peredele maksma täiendavat toetust 19,18 eurot ning alates 2015. aastast 38,36 eurot kuus, kui peres on kaks või enam last. Abivajavale kolme alaealise lapsega perele tähendaks see alates 2015. aastast võrreldes 2012. aastaga ligikaudu 920 euro võrra suuremat sissetulekut.

Tuleva aasta 1. juulist ei arvestata täiendavat lapsetoetust toimetulekutoetuse sisse ja tõstetakse sünnitoetust kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral 320 eurolt 1 000 eurole. Uue seadusemuudatusega on sünnitoetus kolmikute korral kokku 3 000 eurot.