Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi oktoobri prognoosi järgi hakkab kuu teises pooles sadama lörtsi ja lund.

Oktoobrikuu tuleb jätkuvalt muutliku ilmastikuga. Vihmased ja mõnikord tormi toovad madalrõhualad ja nende lohud vahelduvad kuivemate kõrgrõhuharjadega. Kõige vähem on sadusid kuu esimestel päevadel ja teisel kümnepäevakul. Kuu teisel poolel võib sadada ka lörtsi ning kuu viimases kolmandikus sajab nii vihma, lörtsi kui ka lund.

Koos madal- ja kõrgrõhkkondade vaheldumisega toimub ka kiire soojemate ja külmemate õhumasside vahetumine. Pikemaajalist õhu jahenemist on oodata kuu viimases kolmandikus.

Kuu keskmine õhutemperatuur tuleb normilähedane või veidi kõrgem. Oktoobri keskmine õhutemperatuur on 5-8,4 kraadi.

Sademeid on oodata normi piires ehk 52-78 millimeetrit.

22 Detsember 2011 - Haanja talvine nägu

Regionaalminister Siim Kiisler allkirjastas lõppenud nädalal määruse, mis annab omavalitsustele võimaluse saada toetust eraldiseisvatele gümnaasiumidele hoonete rajamiseks või ka sellega kaasnevateks ümberkorraldusteks põhikoolihoonetes, toetussumma võib ulatuda kuni 6 miljoni euroni.

"Maakond on täna see üksus, mille piires inimesed enamasti liiguvad ning meie eesmärgiks ongi tugevdada just maakonnakeskuseid ning luua sinna paljude võimalustega kaasaegsed gümnaasiumid kogu piirkonna lastele," ütles Kiisler ministeeriumi teatel. "Muidugi on väga hea, kui gümnaasium asub kodule hästi lähedal, aga ma usun, et kõikide vanemate jaoks on eelkõige oluline, et tema laps saaks hea hariduse" lisas Kiisler.

Gümnaasiumivõrgustiku korrastamise meetmest annab riik toetust nende hoonete rajamiseks või rekonstrueerimiseks, kus hakkab või jääb tööle eraldiseisev gümnaasiumiaste. Toetatakse ka nende hoonete ruumiprogrammi kohandamist, kus gümnaasium suletakse ja jääb toimima põhikool. Toetust ei saa õpilaskodudesse või spordihoonetesse investeerimiseks.

Toetuse minimaalne suurus on 250 000 eurot ning maksimaalne suurus 6 miljonit eurot. Projektide rahastamiseks on perioodiks 2007–2013 kavandatud Euroopa regionaalarengu fondist 23 673 933 eurot. Omafinantseeringu määr on 15 protsenti.

Toetust saavad taotleda vähemalt 540 õpilasega eraldiseisva gümnaasiumi moodustamiseks Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva. Teiseks võivad eraldiseisva gümnaasiumi moodustamiseks toetust taotleda Kuressaare, Kärdla, Paide, Põlva, Rakvere, Valga, Viljandi ja Võru linn ning Jõhvi ja Rapla vald.

Ülejäänud taotlejatena näeb eelnõu ette vähemalt 10 000 rahvastikuregistrijärgse elanikuga omavalitsuse üksusi, kus on taotluse esitamise hetkeks juba moodustatud eraldiseisev gümnaasium. Lisaks võib taotlev omavalitsus kaasata projekti partnerina ka sama või naabermaakonna kohaliku omavalitsuse.

Taotlusi projektide rahastamiseks saab esitada taotlusvooru raames. Taotlusvooru tähtaja ja toetuseks eraldatavate vahendite mahu kinnitab regionaalminister ning kuulutab välja EAS peale määruse jõustumist.

Peaminister Andrus Ansipi hinnangul on arstide ja õdede palgatõususoov põhjendatud ja loomulik, kuid küsimus on selles, kust leida selleks vahendid.

"Arstide palgatõususoov  on põhjendatud ning eriti selge on palkade tõstmise vajadus õdede puhul. Kuid see on siis juba ühiskondliku debati küsimus, et kust leida selleks vahendid," ütles Ansip esmaspäeval OECD raportit tutvustaval pressikonverentsil.

"Kui keegi saab rohkem, peab kelleltki ära võtma, keegi peab selle eest maksma. Maksta võib ravijärjekordade pikendamisega, voodi- või visiiditasu suurendamisega," märkis peaminister.

Ansip lisas, et keskmiselt ei ole arstide sissetulekud väikesed, kuid möönis samas, et arstide töökoormus on liiga suur.

Peaministri sõnul on maksu- ja tolliametilt tellitud uuring, mille andmetest selgus, et 4000 arstist 1600 teenis kuus keskmiselt 3500 eurot ning poolte palk oli vähemalt 3000 eurot kuus. "Normaalseks ei saa pidada seda, et nad selle palga saamiseks peavad töötama kahe-kolme koha peal," nentis ta siiski.

Haigekassa järgmise aasta eelarve näeb ette, et arstide palk kasvab kolm protsenti ning õdede palk kuus protsenti. Esmaspäeval alanud streigil nõutakse arstide palgatõusuks 20 protsenti ning õdedel ja hooldajatel üle 40 protsendi.

Tänavu on üheksa kuuga tulekahjudes hukkunud 41 inimest, mida on 14 võrra vähem, kui mullu sama ajavahemiku jooksul.

Tänavu septembris hukkus tulekahjudes kokku neli inimest, aasta esimese üheksa kuu jooksul on tuleõnnetuses elu kaotanud kokku 41 inimest.

Tänavu on tulekahjudes kõige rohkem inimesi hukkunud veebruaris, kui elu kaotas 11 inimest. Aprillis hukkus tulekahjudes 10, märtsis seitse, jaanuaris neli, mais kolm inimest.

Nii juunis kui ka augustis hukkus tulekahjudes üks inimene. Juulis ei kaotanud tulekahjudes elu ükski inimene.

Maakondadest on tuleõnnetuses tänavu üheksa esimese kuu jooksul kõige rohkem inimelusid nõudnud Ida-Virumaa, kus on hukkunud 12 inimest ning Tartumaa kaheksa hukkunuga ja Harjumaa seitsme hukkunuga.

Mullu hukkus Eestis üheksa kuuga tulekahjudes 55 ning terve aasta jooksul 73 inimest.

Seni on iseseisvumise taastamise järgselt olnud tulesurmade arvestuses kõige ohvritevaesem aasta 2009, kui tulekahjudes hukkus üheka kuuga 43 ja terve aasta jooksul 63 inimest.