Noored kutseõppurid asenduvad täisealistega

Enam kui pooli Eesti kutsekoole tabas tänavu mullusega võrreldes uute õppurite vähenemine, samas kärbitud kutseharidusvõrk peab siiski vastu, meelitades kooli järjest vanemaid õppijaid, kirjutab Postimees.

Tänavu suvel võtsid Eesti kutsekoolid vastu 11 142 noort, mis on 42 võrra vähem kui aasta eest. Selge vahe tuleb ilmsiks aga põhikooli lõpetanute hulgas, keda läks mullusega võrreldes kutsekoolidesse 242 võrra vähem. Võrreldes eelmise aastaga olid põhikooli lõpetanute seas tublisti populaarsemad erialad koduteenindus ning elektrotehnika ja energeetika, mida asus õppima vastavalt 172 ja 119 noort. Keskkoolidiplomi omandanute hulgas olid mullusest populaarsemad juhtimise ja halduse (442), majutuse ja toitlustamise (440) ning transporditeenuste (407 noort) erialad.

Traditsiooniliselt tugev konkurents oli Pärnu, Haapsalu ja Tartu kutsehariduskeskustesse, puhta töö tegi tänavu aga Tallinna teeninduskool, võttes vastu koguni 551 noort, kirjutab Postimees.

Kooli direktor Meeli Kaldma möönis, et tegelikkus nii roosiline pole ja eesmärk – täita 630 vaba kohta – jäi saavutamata neilgi. «Toiduainete töötlemise valdkonnas – pagarid ja kondiitrid – oleme suhteliselt hästi plaani täitnud ja kohad on täis, aga igasse teise valdkonda oleks võinud veel ühe rühma lapsi võtta,» kirjeldas Kaldma Postimehele.

«Kui ma 2002. aastal kutseharidusse tulin, siis meil oli põhikoolist õppima tulijaid 80 protsenti, nüüd ainult 60,» meenutas ta. Kaldma peab põhjuseks noorte püüdu pääseda iga hinna eest gümnaasiumisse. «Kuna poliitilisi otsuseid gümnaasiumide vähendamiseks pole piisavalt kiiresti vastu võetud, siis paraku oleme meie need kahjukannatajad.»

«Kutseõppijate keskmine vanus tõuseb,» kinnitas haridusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Andres Pung.

Kutsekoolid kohanevad ja otsivad nüüd õppureid mujalt – pea kolmandik tööealisest elanikkonnast on Eestis veel erialase hariduseta, kuid valmis töö ja pere kõrvalt õppima.