Esmaspäeval algusega kell 8.30 toimuvad Tallinnas Retke tee 1 kiirabijaama ees ja Tartu kiirabijaama juures piketid Eesti kiirabiautojuhtide palgatõusu saavutamiseks ja tervishoiutöötajate nõudmiste toetuseks.

Sündmuskohal viibiva BNS-i fotograafi hinnangul oli esmaspäeval kella 9 ajal piketeerimas ligi 20 inimest, nende hulgas ka bussi ja trammijuhid. Kõne pidas transpordi ameti juht. Piketeerijad kandsid loosungeid:" Nõuame palka!", "4,28€/h reanimobiilijuht. 4,78€/h tippjuht."

Transpordi ametiühingu kiirabisektsiooni esimehe Aare Kübarsepa sõnul on kiirabiautojuhtide piketile Tallinnas lubanud toetust avaldama tulla ka ühistransporditöötajad ning Tartus bussijuhid ja teetöötajad.

Eesti kiirabiautojuhid on transpordi ametiühingu teatel olukorras, kus enamuse palk pole tõusnud pea viis aastat ja see jääb tavaautojuhi palgast maha peaaegu 50 protsenti. Kuigi riik on kiirabide finantseerimist suurendanud, ei kanna paljud maakonnahaiglad palgaraha töötajatele edasi ning kasutavad seda oma muude kulude katteks.

Kiirabiautojuhid organiseerusid transpordi ametiühingu ridadesse 2007. aastal, ühingusse kuulub pisut üle poole kõigist Eesti kiirabiautojuhtidest.

Esmaspäevast toimub arstide ja tervishoiutöötajate streik Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Tallinna keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla ja Tartu ülikooli kliinikumi plaanilise ambulatoorse arstiabi süsteemis.

Ei tehta plaanilisi ambulatoorseid vastuvõtte, samuti diagnostilisi uuringuid ja laborianalüüse plaanilistele ambulatoorsetele patsientidele.

Alates 8. oktoobrist liituvad streigiga Pärnu haigla, Viljandi haigla, Narva haigla ja Kuressaare haigla plaanilise ambulatoorse arstiabi süsteem ja Põhja-Eesti regionaalhaiglas, Ida-Tallinna keskhaiglas, Lääne-Tallinna keskhaiglas ja Tartu ülikooli kliinikumis laieneb streik plaanilise statsionaarse arstiabi süsteemi.

Streigi maksimaalne võimalik ulatus on kogu plaanilise arstiabi peatamine Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas ja Kuressaares.

Streigi ajal töötavad kiirabi, erakorralise meditsiini osakonnad ja patsientidele osutatakse vältimatut arstiabi. Plaanilist arstiabi osutatakse kuni 18-aastastele lastele, rasedatele ja onkoloogilist ravi saavatele patsientidele.

Eesti Õpetajate Liit teatas oma toetusest Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu organiseerimisel esmaspäeval algavale streigile.

Hästi toimiv tervishoiusüsteem ning kättesaadav arstiabi on rahva edukaks püsimajäämiseks ülimalt olulised, teatas õpetajate liit oma avalduses.

Õpetajad mõistavad liidu kinnitusel tänu sarnasele seisule arstidega praegust ebameeldivat olukorda, kus ühiskonna arengut takistavate teravate valdkonnaprobleemide selgitamiseks on vaja olnud astuda enda põhitööd ning kutsumust segav samm. "Õpetajad tunnetavad, kuivõrd alarmeeriv on situatsioon, kus vajaliku ettevalmistuse ning pühendumisega spetsialistid lähevad mujale tööle või tekib üliinimlik koormus või kohti täitma tulevad need, kelle jaoks ei ole see esimene valik."

Eesti Õpetajate Liit on mures, et meditsiinitöötajate sisuliste ettepanekute ja probleemide asemel on avalikkuse tähelepanu pööratud palganumbritele ja seeläbi suurema sotsiaalse vastandamise tekitamisele. Seetõttu kutsub Eesti Õpetajate Liit kõiki õpetajaid andma oma vääriline panus tervishoiusüsteemi probleemide ja nende laiema ühiskondliku mõju selgitamisele ja arutlemisele.

Erinevates koolides üle Eesti on õpetajate liidu teatel kas suusõnaliselt või kirjalikult avaldatud toetust arstide püüdlustele. Õpetajate liit soovitab arutleda koos õpilastega asjaolude üle, mis on viinud praeguse kriisini Eesti tervishoiusüsteemis ja millised oleksid võimalikud lahendused olukorra parandamiseks.

Laupäeval uppus Põlvamaal tiiki kaheaastane tüdruk.

Päästeameti andmetel leiti kaheaastane tüdruk uppununa laupäeval Põlva maakonnast Kanepi vallast Kaagvere küla tiigist.

Tänavu on uppunud 42 inimest. Eelmisel aastal samal ajal oli uppunud 52 inimest.

Tiik asus elumajadest mitukümmend meetrit eemal.

Andmekaitse inspektsioon leiab, et inimeste elu teeks tunduvalt kergemaks see, kui asutuste info koonduks ühte portaali, vahendab Postimees.ee.

Andmekaitse inspektsioon uuris 46 riigiasutuse läbipaistvust ehk vaadati, kui palju ja selgelt jagavad ministeeriumide ja ametite-inspektsioonide kodulehed avalikku infot ning kui korras on nende dokumendiregistrid.

Muu hulgas hinnati veebilehe kasutamise ja teabe leidmise lihtsust, teabe olemasolu asutuse tööaja ja vastuvõtu korralduse kohta, palgaandmete olemasolu. Lisaks näiteks seda, kui ligipääsetavad on dokumendiregistris olevad dokumendid ja kas nende AK (asutuse siseseks kasutamiseks) märge on õigustatud.

AKI peadirektor Viljar Peep rääkis, et mõõde, mida ei ole praegu seires hõlmatud, on seotud keskse Eesti teabeväravaga. Nimelt, erinevaid teenuseid pakkuvaid asutusi on palju, mistõttu võib inimene selles rägastikus korralikult ära eksida.

"Näiteks, kui inimene soovib korraldada avalikku üritust ja seal toitlustust ning alkoholi pakkuda, siis on vaja politsei, omavalitsuse, veterinaar- ja toiduameti luba," tõi Peep välja. Inimest pole aga mõistlik erinevate asutuste vahel väntsutada. "Selge lahendus on keskne teabevärav, ametnike slängis riigiportaal."

Ta lisas, et ideaalis on asutuste veebilehtedel laiali olev teave kasutajakeskselt ülesehitatult ühes kohas koos. "Suurem asutustevaheline koostöö on alles tekkimas, kuna rakendusmäärus, mis paneb asutustele kohustuse oma teabe ja online teenustega selles portaalis osaleda, on alles valitsuses," ütles Peep.