Oma poliitilises avalduses seoses 2013. aasta riigieelarve eelnõu üleandmisega riigikogule ütles peaminister Andrus Ansip, et järgmise aasta eelarvet planeerides on valitsus arvestanud nii ülemaailmse finantskriisi mõjudega kui kindla teadmisega, et tuleviku arvelt elada ei saa.

Oma kõnet alustas peaminister kunagise riigivanema Jaan Teemanti tsiteerimisega. "Majanduspoliitikas tahab vabariigi valitsus püüda praeguse raske maksukoorma kergendamise poole. Kuna eelarve tasakaal meie majandusliku arenemise eeltingimus on, tuleb ülaltähendatud sihi saavutamiseks teostada kindlat riigi kulude kokkuhoiu poliitikat."

"Seega teemad, millest täna räägime, olid meie riigi jaoks olulised juba rohkem kui 80 aastat tagasi," märkis peaminister.

Oma avalduses sõnas Ansip, et Eesti majandus on viimastel aastatel hästi kohanenud ning kriisist väljumises oli Eesti Euroopas kiiremate hulgas. "Eesti majanduskasv oli eelmisel aastal Euroopa kiireim - kogunisti 8,3 protsenti. Kaupade-teenuste ekspordi kasv oli parim Euroopas, tööpuuduse langus samuti. Palgad ja pensionid tõusid. Meie inimeste eluiga pikeneb jõudsalt."

"Meie majanduse struktuur on palju tugevam ja vastupidavam kui majandusbuumi ajal. Eesti majanduskeskkonna stabiilsus ning sellega kaasnevad investeeringud võimaldavad ka järgmisel aastal riigieelarvet kasvatada," kõneles peaminister.

Oma kõnes tsiteeris peaminister ka Eesti Päevalehe juhtkirja. "Tuleb aru saada, et maksame veel seniajani kinni kriisist tingitud erakorralisi ettenägematuid kulutusi ja kahjusid. Piltlikult öeldes pigistati kivist vesi välja, sest kasutati nii ühekordseid tulusid kui ka varusid. Meil tuleb läbi ajada täpselt nii paljuga, kui meil on. Seda enam, et Lõuna-Euroopasse pilku heites ja ka mujal Euroopas ebakindlust märgates ei tasuks praegu tuleviku arvel elama hakata. Eelarve sõltub ikka veel kriisidest, nii möödunuist kui ka võib-olla tulevatest."

Peaminstri sõnul on euroala kriisi lahendamine võtnud kauem, kui me keegi oodanud või soovinud oleks, kuid rõhutas, et pingutused selle nimel ei ole raugenud.

Ansip tõi oma kõnes välja ka kolme nädala taguse Euroopa Keskpanga teate valmisolekust alustada niinimetatud rahapoliitiliste otsetehingutega, mis on juba aidanud finantsturge rahustada.

"Kolm programmiriiki on teinud suuri edusamme, mõni neist rohkem, mõni natuke vähem. Jõudu on kogumas diskussioon Euroopa Liidu tulevikust. Olen kindel, et suudame koos meiesarnaselt mõtlevate partneritega viia ellu muudatused, et Euroopa Liit saaks ühtsena ja senisest tugevamana edasi minna," sõnas ta.

"Ka järgmise aasta eelarvet planeerides on valitsus arvestanud nii ülemaailmse finantskriisi mõjudega kui kindla teadmisega, et tuleviku arvelt elada ei saa," lisas peaminister.

Tuleva aasta riigieelarvega on valitsussektori struktuurseks ülejäägiks planeeritud 0,1 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Nominaalselt on eelarve kavandatud 0,7 protsendi suuruse defitsiidiga. Ülejärgmisest aastast kavandab valitsus vastavalt eelarvestrateegiale püsivat nominaalset ülejääki.

Järgmise aasta riigieelarve tuludeks on planeeritud 7,5 miljardit eurot, kuludeks 7,7 miljardit eurot. Võrreldes 2012. aastaga kasvavad kulud 1,1 protsenti.

Valitsuse ettepaneku järgi tõuseb palgafond riigisektoris 4,4 protsenti. "See võimaldab ministeeriumitel tõsta palku eelkõige seal, kus vajadus on kõige suurem. Teiste seas tõusevad õpetajate, tervishoiutöötajate, kultuuritöötajate ja kaitseväelaste palgad," selgitas peaminister.

"Ka töötuskindlustusmakse määra alanemine 4,2 protsendilt kolmele protsendile jätab inimesele rohkem raha kätte. Plaanitav muutus mõjub kõigile tööinimestele positiivselt - kahe keskmist palka teeniva vanemaga peres jääb kätte umbes 180 lisaeurot," lausus Ansip.

Järgmisel aastal kasvavad peretoetused ligi viis miljonit eurot ehk viis protsenti. Suur osa sellest lisarahast läheb peaministri sõnul vajaduspõhiste lastetoetuste reformiks, mille eesmärk on kahe aastaga kahekordistada kõige enam abi vajavate perede laste toetusi. "Kehtivaid peretoetusi kelleltki ära ei võeta ega vähendata."

Oma kõnes tõi peaminister välja ka haridusreformi. "Eelarve arvestab kõrgharidusreformi ja sealhulgas vajaduspõhiste õppetoetustega. Järgmisel aastal jätkub koolivõrgu korrastamine. Põhikool jääb kodulähedaseks."

Kultuurist rääkides märkis peaminister ära kavandatava kultuuritöötajate palgatõusu ja Eesti Kultuurkapitali vahendite suurendamise. Oma kõnes rääkis Ansip ka pensionitõusust, töötutoetuse suurenemisest ja senisest suurematest investeeringutest teedevõrku.

"Keskkonnavaldkonnas on põhirõhk kaasaegse veevärgi ja puhta joogivee investeeringutel, mille maht on 2013. aastal ligi 100 miljonit eurot. Põllumajanduse valdkonnas toetame efektiivset tootmist. 2013. aastal on erakorraliste täiendavate põllumajanduse otsetoetuste maksmiseks eelarves ette nähtud 24,3 miljonit eurot," lisas peaminister.

Siseministeerium tõstab Ansipi sõnul järgmisel aastal palku eelkõige inimestel, kes tegelevad otseselt turvalisuse tagamisega. "Suurendatakse ka riigi võimekust astuda vastu raskele varjatud ja organiseeritud kuritegevusele. Suurendatakse vahendeid õnnetussurmade vähendamiseks ja ennetamiseks."

Välisesinduste võrgustiku arendamisel on peaministri sõnul 2013. aastal prioriteetseks Aasia suuna edendamine.

Oma kokkuvõttes ütles Ansip, et värskelt üleantud eelarve on optimistlik, kuid planeeritud vastutustundlikult ning arvestades riigi võimalustega. "Vaatamata sellele, et meil läheb võrreldes paljude teistega päris hästi, ei võimalda ebakindlus maailmamajanduses riigieelarve kulusid kiiremini suurendada. Konservatiivne eelarvepoliitika on Eestile senini edu toonud ning kindlustab meie konkurentsivõime ka kiirelt muutuvates majandustingimustes."

"Kui jätkame konservatiivse eelarvepoliitikaga, on meie majandus usaldusväärne. Just usaldusväärsus on see, mis toob meie riiki otseseid välisinvesteeringuid, loob uusi töökohti ning aitab kasvatada meie majandust," rääkis peaminister riigikogule.

"Eesti rahandus on jätkuvalt korras - jäädes kindlaks senistele põhimõtetele viime eelarve püsivasse ülejääki 2014. aastaks," lõpetas Ansip.

Noor Läti arvutiteadur Arnis Paršovs paljastab oma magistritöös turvaaugu pangalingi abil isiku tuvastamises, pankade sõnul on süüdi e-teenuste pakkujad, kuid on otsustanud kokku kutsuda pangaliidu töögrupi, kirjutab Eesti Päevaleht.

Viga tekib sellest, et kaupmees ehk teenusepakkuja usaldab liigselt pangalingi andmeid. Teoorias peaks pangalingi kaudu tuvastatud inimese andmeid igati kontrollima, veenduma, et need pole aegunud ja et inimene tuvastas end pangalingis just selle kaupmehe jaoks. Praegu võib aga ühe korra pangalingis tuvastatud inimese andmeid uuesti kasutada kõikide kaupmeeste juures, pahatihti ka päevi või nädalaid hiljem, kui tegelikult inimene tuvastati.

Paršovs näitab oma magistritöös, kuidas ta on ilma panga tuvastamiseta nädalavanuste andmetega järsku sisse logitud Krediidiinfo portaali E-seif, Elisa ja Tele2 iseteeninduskeskustesse, paberivabasse ARK-i, pilet.ee portaali, Ühisteenuste parkimine.ee keskkonda.

Paršovs, kes lõpetas turvaauke käsitleva magistritööga suvel Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli ühise küberkaitse õppekava, teavitas leiust ka Eesti CERT-i. Riigi infosüsteemi ameti (RIA) juures tegutsev CERT, mis tuvastab ja lahendab Eesti arvutivõrkudes toimuvaid turvaintsidente, kinnitas läti tudengi avastatud turvaaukude ehedust.

CERT, mille kinnitusel riiklikud teenused (nagu eesti.ee) on igati turvalised, teavitas infost ka pankade tehnilisi töötajaid, paludes neil omakorda teavitada oma partnereid, kes sellist autentimisteenust kasutavad.

RIA hinnangul on probleemis süüdi need e-teenuste pakkujad, kes panga autentimisse lohakalt suhtuvad. „Kirjeldatud nõrkused on panga möllimisteenust kasutavate veebilehtede probleem ning hooletu veebilehe omaniku vastutada,” ütles Toomas Lepik RIA-st.

Sama kinnitavad ka suuremad pangad. SEB kommunikatsioonijuhi Silver Vohu teatel on aga „üleskerkinud küsimuse” lahendamiseks kokku kutsutud pangaliidu töögrupp. „Lahendus on leitud ja see ei ole tehniliselt väga keerukas, kuid eeldab ka kõikide teenusepakkujate poolseid muudatusi oma süsteemides, seepärast võtab lahenduse juurutamine aega,” ütles Vohu.