Valitsus kiidab oma neljapäevasel istungil heaks ja saadab riigikokku eelnõu, millega Eesti nõustub Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) maksimaalse laenumahu suurendamise ja teise kapitali sissemakse tegemisega.

Eelnõu kohaselt nõustub Eesti sellega, et ESM-i ja Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) ühine maksimaalne laenumaht on 700 miljardit eurot ja ESM-i maksimaalne laenumaht 500 miljardit eurot, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Samuti nõustub Eesti teise, 30 miljoni euro suuruse kapitalimakse tegemisega ESM-i kiirendatud korras 15 päeva jooksul ESM-i asutamislepingu jõustumisest.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester ütles esmaspäeval BNS-ile, et seoses ESM-iga seisab Eestil lähiajal ees kaks tegevust. Sester selgitas, et kuna ESM-i seletuskirjades on sees, et ESM-i ja EFSF-i kogumaht on 700 miljardit eurot, siis on see vaja Eestil ka siseriiklikult ära fikseerida. "Valitsus peaks lähipäevadel selle eelnõuna ära fikseerima ja tooma selle ka riigikogu ette," ütles ta.

Teine positsioon, mille Eesti peab parlamendis ära fikseerima, on seotud ESM-i tehtavate maksetega. Sester selgitas, et möödunud aastal lepiti tänavust riigieelarvet menetledes kokku, et üks makse summas 30 miljonit eurot on täna juba riigieelarves sees. "Samas oleme me jõudnud varasemalt ka kokkuleppele Euroopa kõikide riikide osas, kes ESM-iga on ühinenud, et selle aasta jooksul teostatakse kaks makset," märkis ta.

Seoses sellega tuleb valitsus Sesteri sõnul lähiajal ka parlamendi ette sooviga lisada teine täiendav makse eelarvesse sisse. "See tähendab ka selle aasta eelarve muutmist," sõnas ta. Teise makse suurus on Sesteri selgitusel teine viiendik kogu sissemakstavast kapitalist ehk ligi 30 miljonit eurot. "See tuleb meie reaalmaksetest, mis on 148,8 miljonit jagatuna viide ossa."

2013. aasta riigieelarve seletuskirjast nähtub, et sel ja kahel järgneval aastal on oodata haigekassas eelarvepuudujäägi tekkimist, prognoosi kohaselt ületavad haigekassa tulud kulude mahtu jälle 2015. ja 2016. aastal.

Eelmisel aastal jäi haigekassa eelarve tänu sotsiaalmaksu paremale laekumisele ja prognoositust väiksemale kulude mahule ligi 13 miljoni eurosesse ülejääki.

Maksimaalselt võib haigekassa puudujääk olla 30 protsenti akumuleeritud kasumist, mis ei ületa seitset protsenti jooksva aasta tervishoiuteenuste kuludest.

Sarnaselt 2010. aastaga lõpetas töötukassa ka möödunud aasta ülejäägiga, mis tulenes nii töötuskindlustuse maksemäärade tõstmisest 2009. aasta keskel kui ka hüvitise saajate vähenemisest, selgub riigieelarve seletuskirjast.

Selle aasta töötukassa eelarvepositsiooni mõjutab positiivselt jätkuv hüvitiste mahu vähenemine ning kasvav töötuskindlustusmakse laekumine, mille tulemusena on oodatav eelarveülejääk ligi 114 miljonit eurot.

Alates 2013. aastast on eeldatud töötuskindlustuse maksemäärade langust kahe ja ühe protsendi tasemele, mille tulemusena väheneb oluliselt ka töötukassa eelarveülejääk. Järgmisel aastal on see prognoosi kohaselt 75 miljonit eurot.

Sotsiaalkindlustusfondide sektorisse kuuluvad haigekassa ja töötukassa. Vaadeldes koos sotsiaalkindlustusfondide tasandiga ka keskvalitsuse alla kuuluvat riikliku pensionikindlustuse süsteemi, kujuneb nende eelarvepuudujäägiks 2013. aastal 306 miljonit eurot ehk 1,7 sisemajanduse koguproduktist.

Mitmed ametiühingud kaaluvad 1. oktoobril algavatervishoiuvaldkonna töötajate streigi toetamist, oma toetusest on juba teatanud Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liit (ROTAL), Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO ja Raudteelaste Ametiühing.

Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) liikmetest korraldab streiki Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, kelle juhi Iivi Luige andmetel on streigi toetamise vastu huvi väljendanud päästjad ja õpetajad. Toetusaktsioone kavandavad EAKL-i andmetel ka Eesti Õdede Liit ja Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liit, kes ise ei saa streiki korraldada, kuna neil on olemas kehtiv kollektiivleping.

Toetusavalduse tervishoiutöötajate nõudmistele ja streigile on teinud Narva energeetikud. Toetusaktsioonide korraldamist arutavad samuti transpordi- ja teetöötajate ametiühing ning raudteelaste ametiühing, Meremeeste Sõltumatu Ametiühing soovis täiendavat infot streigi korralduse kohta, et teha asjakohane otsus.

"Ametiühingute Keskliit ei õhuta pingeid ühiskonnas ega kihuta töötajaid igal võimalusel või iga hinna eest streigile," kinnitas EAKL-i esimees Harri Taliga BNS-ile. "Oleme veendunud, et töötajad saavutavad inimväärse palga ja paremad töötingimused kollektiivlepingutega, mille eest tuleb ka võidelda. Kuid konkreetse palgatõusu eest peavad võitlema ja selleks tõhusaimad vahendid valima eelkõige vastava sektori töötajad, ilma et nende valikutesse sekkuks keskliit või keegi kolmas. Nii ju kodanikuühiskond toimibki - ka mujal maailmas."

ROTAL-i esimene Kalle Liivamägi sõnul toetab ROTAL Eesti Arstide Liidu ja Tervishoiutöötajate Kutseliidu streiki selleks, et osapoolte vahel sõlmitaks kollektiivleping.

TALO juhatus otsustas kolmapäevasel istungil toetada arstide, meditsiiniõdede ja hooldustöötajate nõudmisi tervishoiusüsteemi korrastamiseks, töötingimuste parandamiseks ja palgaalammäärade tõstmiseks.

Teisipäeval kogunenud Raudteelaste Ametiühingu juhatus otsustas samuti toetada aktsioonidega tervishoiutöötajate streiki. Ametiühingul on plaanis kutsuda kokku ka streigikomitee, et langetada otsus võimaliku toetusstreigi kohta.

Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit teatasid möödunud esmaspäeval valitsusele, sotsiaalministeeriumile ja haiglate liidule, et 1. oktoobril algab tervishoiuvaldkonna töötajate streik.

Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse kohaselt tuleb toetusstreigist teatada vähemalt kolm päeva ette. Toetusstreik on seaduslik, kui toimub põhistreik.

Juuni alguses Pere leivatehasest koondatud töötajad pole saanud siiani kätte viimase kuu palka, puhkuseraha ja seadusega määratud koondamistasu, üle saja leivatehase töötaja on pöördunud töövaidluskomisjoni, kirjutab Tartu Postimees.

Mitu leivatehase endist töötajat ütles ajalehele, et nad said koos koondamisteatega firma juhatuselt kinnituse, et neile makstakse lõpparve hulgas nii väljateenitud puhkusetasu kui ka koondamishüvitis, kuid raha pole nad saanud.

Tartumaa tööinspektsiooni andmetel on aprilli lõpust alates Pere töötajatest pöördunud töövaidluskomisjoni poole 111 inimest. Tööinspektsiooni jurist Egon Raim ütles lehele, et Pere firmaga toimunu on praegu menetluses, kuid päris täpselt pole nemadki veel aru saanud, mida omanikud on teinud.

"Ka tööinspektsioon ei saa veel väga hästi aru, mis seal on. Me ei tea kõiki neid võlaõiguslikke lepinguid, mida Pere ja teised asjaosalised on omavahel kokku leppinud. Meile on veel segane, kes on omanik ja kes on kes," lausus Raim.

Raimi sõnul on töötajate ainuke lootus maksmata jäänud raha saada pankrotimenetluse kaudu. "Kust midagi võtta ei ole, sealt ei võta surm ka, aga kui ettevõte läheb pankrotti ja tal puuduvad varad võlanõuete täitmiseks, hüvitab riik töötajale vabariigi keskmise töötasu kuni viie kuu ulatuses," selgitas Raim.

Pere ajutiseks pankrotihalduriks määratud Indrek Lepsoo ütles ajalehele, et ta on Pere juhatusega saanud kontakti ning tema teabenõudega tegeletakse. "Esmaspäevaks on mulle lubatud andmeid ja siis saab midagi juba öelda," rääkis Lepsoo, kelle sõnul on temaga ühendust võtnud juba ka mitmed endised leivatehase töötajad.

Tartu Postimehe küsimustele jättis Pere ehk uue nimega Lõuna Toiduainetetööstuse AS-i juhatuse liige Meelis Virro vastamata, põhjendades oma kirjas, et ei pea kommentaaride andmist võimalikuks seoses ajutise halduri määramisega.

Tartu maakohus algatas möödunud reedel ettevõtja Rein Kilgi osalusega toiduainetööstuse kontserni Pere AS-i pankrotimenetluse, määrates ajutiseks pankrotihalduriks Lepsoo. Pankrotihalduri sõnul taotlesid Pere võlausaldajad Unicredit AG ja Silvealteks Grupp OÜ ka Pere varade müüki.

Möödunud nädalast kannab Pere kontsern nime Lõuna Toiduainetetööstus ja leivatehas OÜ Pere Pagar nime LT Pagar OÜ.