Viimastel aastatel on üha rohkem loomasõpru hakanud oma lemmikloomi kindlustama, et looma haigestumise korral tulla toime suurte ravikuludega, selgub IF Kindlustuse statistikast.

If Kindlustuses on kindlustatud üle 1000 koera ja kassi ning viimase kahe aastaga on see arv kasvanud 77 protsenti. Augustis teatati If Kindlustusele 35 koera ja kassi kindlustusega seotud kahjust. Enamustel juhtudel oli põhjuseks looma haigusega seotud ravikulud, kuid teatati ka kolme neljajalgse hukkumisest.

Kõige sagedasemad ravi vajavad haigused on erinevad liigeseprobleemid. Samas on esinenud ka keerulisemaid haigusjuhtumeid, mille diagnoosimine aeganõudev ja ravimid raskesti kättesaadavad ning kallid. Mõned loomad satuvad arsti juurde lausa kaks-kolm korda aastas.

If Kindlustuse vanemtootejuhi Merko Kimsto sõnul on lemmiklooma ravi üsnagi kallis ning sellega on seletatav ka üha kasvav huvi loomade kindlustamise vastu.

President Ilves, kes viibib töövisiidil USA-s, mille keskmes on ÜRO Peaassamblee istungjärk, kinnitas kohtumisel ÜRO peasekretäri Ban Ki-Moon’iga Eesti jätkuvat valmisolekut pakkuda teistele riikidele tuge e-valitsemise ja riiklike e-teenuste arendamisel, edastas presidendikantselei avalike suhete osakond.

"E-tervise süsteem, e-valitsus, e-maksuamet, internetipõhine valimine ja mitmed teised taolised lahendused tõstavad efektiivsust, vähendavad kulusid ja korruptsiooni . Eesti on jätkuvalt valmis oma kogemust globaalsel tasandil jagama," sõnas president Ilves.

President Ilves meenutas kohtumisel, et Eesti on IT-lahenduse osas aidanud juba selliseid riike nagu Palestiina ja Moldova ning nüüd ka Tuneesiat.

Eesti riigipea rõhutas vajadust tagada globaalne internetivabadus.

"Internetivabadus ja demokraatia käivad käsikäes. Internet suurendab ideede ja informatsiooni vaba liikumist ja seda ei tohiks piirata. See on teema, millega tuleb riikide üleselt tegeleda," ütles president Ilves.

President Ilvese sõnul on rahvusvahelisel tasandil märgata murettekitavaid arenguid internetivabaduse tagamises ja see ei puuduta sugugi ainult Põhja-Aafrikat, Kesk-Aasiat ja Lähis-Ida.

"Liiga paljud riigid räägivad internetivabadusest kui ohust julgeolekule. Küberjulgeolek on vajalik kriminaalse tegevuse takistamiseks, mitte selleks, et piirata kodanike mõtte- ja infovahetust või virtuaalset kogunemist," lisas president Ilves.

ÜRO peasekretär tänas Eestit IT-alase kogemuse jagamise eest ning kinnitas, et Eesti panus on jätkuvalt hinnatud ja oodatud.

President Ilves rääkis kohtumisel Ban Ki-Moon’iga ka Eesti eesmärgist saada ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeks ning ÜRO peasekretäri võimalikust visiidist Eestisse.

Ban Ki-Moon kinnitas soovi Eestit lähiajal külastada.

Lähima paari aasta jooksul kaob Eestis 50 gümnaasiumi, vähemalt teist sama palju on otseses sulgemisohus, selgus, kui Postimees helistas läbi peaaegu kõik need vallad ja linnad, kes peavad praegu gümnaasiume.

Selgus, et osad omavalitsused on asunud juba koolielu reformima ehk õppeasutusi liidetakse või tehakse kellegi teise filiaaliks. Näiteks selle aasta septembrist on Viljandis kolme gümnaasiumi asemel üks, riigile kuuluv Viljandi gümnaasium. Tartu linn on samuti juba vastu võtnud otsuse, mille tulemusena hakkab linnas olem seitse gümnaasiumi vähem kui praegu. Sama kehtib ka Haapsalu, Jõgeva, Kohtla-Järve ja paljude teiste linnade ja valdade kohta.

Postimehe andmetel on osad otsused siiski veel poolikud. Näiteks praegu kahe gümnaasiumiga Mustvee linna meer Pavel Kostromin ütles, et nende esimene eelistus on, et Mustveesse tekiks tulevase Jõgevamaa riigigümnaasiumi õppekoht. Kui see variant läbi ei lähe ja tundub, et keskvalitsuse poolt suurt vaimustust selle järgi pole, siis Mustvee teine valik oleks kaks gümnaasiumit ühendada.

Nende valdade ja linnade kõrval, kes juba konkreetsemalt või vähem konkreetsemalt oma gümnaasiumivõrku muudavad, on ka terve rida neid, kes teatavad, et ei sulge koole mitte mingil juhul, kirjutab Postimees.

Näiteks Valgamaal Puka vallavanem Heiki Kadaja ütleb, et nemad oma kooli gümnaasiumiosa kinni ei pane. Sama lubab Lääne-Virumaal Rakke vallavanem Andrus Blok, kuid ta möönab siiski, et sealkandis on siiski juba arutatud ka uue kogu Pandivere piirkonda hõlmava gümnaasiumi teket. Ida-Virumaal asuva Iisaku valla vallavanem Avo Kiir ütleb aga, et neil on praegu kasulikum gümnaasiumile peale maksta kui sulgeda.

«Kui meie lapsed lähevad teise valla kooli, siis tuleb meil ju teisele vallale maksta laste pearaha, maksta sõidutoetust,» räägib Kiir missuguseid kalkulatsioone on nad teinud «Kui aga olukord muutub, siis otsustame ümber.»

Tänavu kevadel otsustas riik hakata maksma noortele arstidele kuni 15 000 eurot toetust, et nad läheksid kohalikesse haiglatesse tööle, kuid siiani pole ükski meedik seda toetust soovinud, kirjutab Postimees.

«Loodame, et uus niinimetatud stardiraha maksmine aitab motiveerida alustavaid eriarste, sealhulgas ka perearste, jääma tööle Eestisse ja konkreetsemalt just nendesse piirkondadesse, kus arstide leidmine on keerulisemaks osutunud,» teatas sotsiaalminister Hanno Pevkur mai lõpus.

Kokku oli riik valmis tänavu noortele arstidele maksma 150 000 eurot toetust. Nüüd ei jäänud sotsiaalministeeriumil muud üle, kui teha ettepanek pikendada taotluste esitamise tähtaega, kirjutab Postimees.

«Määruse muutmisega pikendatakse 2012. aastal lähtetoetuse taotluse esitamise tähtaega ligi ühe kuu võrra ehk senise 1. oktoobri asemel 31. oktoobrini, kuna sotsiaalministeeriumile teadaolevalt toimub veel septembris Harju maakonnas kaks perearsti nimistu konkurssi, mille lõpptähtaeg on 11. oktoober,» rääkis sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõunik Pille Saar.

Eesti nooremarstide ühenduse esindaja Kadri Lillemäe sõnul on üks selle toetuse mittetaotlemise põhjustest asjaolu, et noored arstid ei planeeri oma tulevikku üleöö. «Residentuuri jooksul kujuneb noorel arstil arusaam Eesti tervishoiust ja selle korraldusest ning soovid ja lootused oma tulevase töökoha suhtes,» selgitas ta.

Kevadel vastuvõetud resolutsioon ei pane Lillemäe sõnul noori arste oma plaane päevapealt muutma. «Ka noortel arstidel on vastutustunne ja kui on juba kord otsus tehtud mingi haigla kasuks, siis läheb selle muutmiseks vaja palju rohkemat kui riigi lähtetoetus, mille tingimused on suhteliselt ebasoodsad,» märkis ta.

«Tööle tuleb asuda täiskohaga, töötama peab vähemalt viis aastat ning kui vahepeal ümber otsustada, tuleb summa tagasi maksta. Lisaks ei ole ette teada, mis summast täpselt juttu on, sest see sõltub taotlejate arvust,» loetles Lillemäe tingimusi, mis noortele arstidele ei sobi.

Tema sõnul on erialati toetuse taotlemine piiratud, samas kui mõnel erialal ei saagi maapiirkonnas täiskoormusega töötada.