Eestis nähakse poliitikat vertikaalina

Vabaühenduste Liidu esindaja Tarmo Jüristo ütles riigikogus kodanikuühiskonna teemalisel arutelul, et Eestis on levinud poliitika kujutamine vertikaalsena, kus vabakond otsuseid langetada ei saa ega suuda.

Riigikogus toimus neljapäeval olulise tähtsusega riikliku küsimusena Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni rakendamise ja osalusdemokraatia arutelu.

Vabaühenduste Liidu esindaja Tarmo Jüristo ütles, et avalikus debatis ei arutleta enam mitte ainult konkreetsete isikute või erakondade pädevuse ja populaarsuse üle, vaid tõstatatakse küsimusi poliitilise korra legitiimsuse ja väljavaadete osas.

„Viimastel kuudel on mitmed inimesed – nii poliitikud, akadeemikud kui ka ajakirjanikud – juhtinud tähelepanu, et usalduse kahanemine erakondade ning avaliku võimu institutsioonide suhtes on ohtlik tendents, et see ei ole pelk ebameeldivus praegustele võimuerakondadele, vaid võib olla ohuks millelegi palju laiemale,“ ütles Jüristo.

Ta juhtis tähelepanu, et tänases Eestis on väga sügavalt juurdunud kitsas arusaam poliitikast. „See arusaam näeb poliitikat kui võimuvertikaali või -püramiidi, mille alumises otsas on kodanikkond ning ülemises peaminister ja president,“ selgitas Jüristo. „Selliselt nähtuna on vabakond justkui poliitika lasteaed, mis paremal juhul on sisendiks päris poliitikale, mis aga ise kogu ühiskonda puudutavaid otsuseid langetada ei suuda ega saa. Selline nägemus vaesestab mitte ainult vabakonna mõistet, vaid poliitikat tervikuna.“

Vertikaalselt nähtud poliitika on ülespoole ahenev ning mida kõrgemale liikuda, seda vähem eri arvamusi see Jüristo arvates võimaldab, seda vähem on seal ruumi horisontaalsele dimensioonile.

„Kuid demokraatia ei ole teadmiste valitsus, see on arvamuste valitsus. Eestis on kodanikuühiskonna ja avaliku võimu suhetes paljud asjad üsna hästi ja seda mitte ainult rahvusvahelises võrdluses, kus me selles osas sageli kiita saame,“ ütles ta.