Eesti edu internetivabaduste vallas on taganud internetile piiranguteta ligipääsu kindlustamine kogu riigis, ütles president Toomas Hendrik Ilves.

"Uhke tunne on olla riigina kolmandat aastat järjest esimesel kohal," ütles Ilves kommenteerides Eesti esimest kohta USA inimõigusorganisatsiooni Freedom House’i aruandes, teatas presidendi kantselei BNS-ile.

"Eestis peetakse väljendusvabadust küberruumi inimõiguseks. Küberruumis peavad fundamentaalsed õigused olema kaitstud samasuguse pühendumisega nagu mujal," sõnas Ilves Washingtonis korraldatud internetivabaduse aruande esitlusel Google’i New Yorgi kontorist videosilla vahendusel otseülekandes.

Ilvese hinnangul on Eesti edu seletatav sellega, et piiranguteta ligipääs internetile oli taasiseseisvumisest alates riiklik prioriteet. „Meile oli oluline tagada juurdepääs internetile kogu riigis, sealhulgas koolides. See oli esimene samm. Sealt edasi panime rõhku läbipaistvusele ja avatusele, millel põhinevad ka meie riiklikud e-teenused,” sõnas ta.

Ilves nimetas murettekitavaks asjaolu, et aruande kohaselt on eelmise perioodiga võrreldes paljudes riikides piirangute seadmine internetivabadusele laienenud. "Liiga paljud riigid räägivad internetivabadusest kui ohust julgeolekule. Küberjulgeolek on vajalik kriminaalse tegevuse takistamiseks, mitte kodanike mõtte- ja infovahetuse või virtuaalse kogunemise piiramiseks. Vaatamata sellele, et Eestil on viie aasta tagune küberrünnaku kogemus, ei toeta me internetivabaduse reguleerimist ega tsenseerimist. Igasugune kindlustunne, ka küberjulgeolekualane, ei saa tulla põhiliste vabaduste arvelt, sealhulgas internetivabaduse arvelt ," ütles riigipea.

Washingtonis Google’i kontoris toimunud üritusel avalikustas Freedom House kolmanda internetivabaduse aruande, mis hindab internetile juurdepääsu, tsensuuri ja kasutajaõigusi 47 riigis üle maailma vahemikus ning peamisi suundi digitaalmeedias.

Eesti saavutas kolmandat aastat järjest internetivabaduse aruandes esikoha, teisel kohal oli Ameerika Ühendriigid ja kolmandal Saksamaa. Uuringu esikolmikule järgnesid Austraalia, Ungari ja Itaalia. Kõige halvem olukord internetivabadusega valitseb Iraanis, Kuubal ja Hiinas.

"Suure interneti kasutajate arvu, laialt levinud e-kaubanduse ning inimeste ja organisatsioonide igapäevase elu osaks muutunud e-valitsuse teenustega on Eesti eeskujuks, kuidas vaba internet muutub ühiskonna arengu mootoriks," kirjutatakse aruandes.

Positiivse näitena kodanikuühiskonna toimimisest Eestis ja inimeste kasvanud teadlikkusest internetivabaduse suhtes tuuakse raportis tänavu veebruaris toimunud riikidevahelise võltsimisvastase kaubanduslepingu ACTA vastased meeleavaldused ja ühiskonnas käivitunud debatt, mis sundis valitsust võtma ACTA suhtes varasemast ettevaatlikuma hoiaku.

Raportis vaadeldud 47-st riigist 11 liigitas Freedom House ilma igasuguse internetivabaduseta riikide hulka, nende seas näiteks Valgevene, Saudi Araabia, Usbekistani ja Tai. Kõige hullem on olukord internetivabadusega aruande kohaselt Iraanis, Kuubal ja Hiinas.

Freedom House uuris internetivabaduse olukorda 47 riigis. Organisatsioon võttis tähelepanu alla juurdepääsu internetile, internetipiirangud ning internetikasutajate õiguste rikkumised.

Möödunud ööpäeva jooksul hukkus erinevates liiklusõnnetustest üks inimene ning seitse sai viga.

Põlvamaal Mooste vallas sai esmaspäeva õhtul aset leidnud liiklusõnnetuses surma maanteel lebanud mees, teatas politsei.

Politseinike täpsustuse kohaselt juhtus liiklusõnnetus kell 21.12 Tartu-Räpina-Värska maantee 42. kilomeetril, kus sõiduauto Škoda Fabia, mida juhtis 55-aastane Oleg sõitis otsa sõiduteel lamanud alkoholi tarvitamise tunnustega 55-aastasele Üllarile.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ohutusjuurdluskeskus kvalifitseeris tankeri madalikulesõitmise kui väga raske laevaõnnetuse.

Ohutusjuurdluskeskuse eksperdi Jens Haugi sõnul on praeguse info põhjal Baham lipu all sõitva tankeri Kyeema Spirit madalikulesõitmine Aegna saare lähedal kuni asjaolude täpsustamiseni kvalifitseeritud kui väga raske laevaõnnetus, teatas ministeerium BNS-ile. Hinnang võib muutuda uurimise käigus ja uue info lisandumisel.

Aegna saare juures madalikule jooksnud tankeri pardale saabus esmaspäeva õhtul laeva omanikfirma esindaja koos ekspertidega, kes hindavad kujunenud olukorda ja määravad edasised tegevused. Esmaspäeva õhtuks polnud nad otsustanud, kas vaatavad tankeri seisu üle öösel või teisipäeva hommikul. Laeva peab üle vaatama ka kindlustusfirma esindaja.

Tankeri karilesõit pälvis esmaspäeval meediakajastust ka Soome ja Rootsi agentuurides ja online-kanalites.

Ministeeriumi teatel võisid õnnetusele kaasa aidata ebasoodsad ilmaolud. Nii oli tuule suund õnnetuse hetkel 355 kraadi ning tugevus oli 16-18 m/s. "Veeteede ameti laevaliikluse korraldamise keskus jälgis olukorda ja laeva manöövreid ning hoiatas laeva meeskonda enne õnnetust neljal korral ohu eest sattuda madalikule," teatas ministeerium.

Ministeeriumi teatel ei ole keskusel praeguse seisuga teavet tehniliste rikete kohta, kuid neid põhjuseid ei saa välistada. Seetõttu on praeguse seisuga võimalikeks versioonideks nii inimlik eksitus, tehniline rike või mõlemad korraga. Objektiivset teavet nii laeva tehnilise seisukorra, manöövrite kui side kohta annab laeva "musta kasti" andmete analüüs.

Ministeeriumi teatel on õnnetuse juhtivuurijaks on määratud ohutusjuurdluskeskuse spetsialist Elerin Urbalu. Keskus tegeleb õnnetuse põhjuste selgitamisega, mitte süü ega vastutusega küsimustega.

Õnnetuse põhjuste uurimine aega võtta neli nädalat, sõltuvalt asjaoludest aga isegi kuni 6-12 kuud.

Bahama lipu all sõitev tanker Kyeema Spirit sõitis madalikule Aegna saarest idas kell 6.55. Laeva pardal on 24 inimest, tankerist lekib pilsivett kuid ohtu inimeludele ning reostusohtu praegu ei ole.

Tanker jääb oma praegusele kohale seni, kuni tuukrid on laevakere üle vaadanud.

Politsei- ja piirivalveameti merevalvekeskuse spetsialisti Ivar Treffneri sõnul oli just tankeri kapteni soov, et enne laeva madalikult lahti tõmbama hakkamist peaksid tuukrid laevakere üle vaatama. "Millal see juhtuda saab, pole teada. Praegu kipub ilm tuukritöödeks liialt tuuline olema, aga eks see ole laevaomanike ja tuukrifirma otsustada," selgitas Treffner BNS-ile.

Piirivalvealeva Kindral Kurvits meeskond jälgib õnnetuskohal olukorda. Kui ilm võimaldab, lähevad politsei- ja piirivalveameti ametnikud ka tankerile, et teostada vajalikuid menetlustoimingud. Tankeri juures on ka laeva omaniku kohale tellitud puksiiralused, et vajadusel alustada tankeri madalikult lahti tõmbamist.

Veeteede ameti pressiesindaja Malle Lõhmuse sõnul juhtus õnnetus piirkonnas, kus lootsimine pole vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) määrusele kohustuslik.

Kui laev on madalikult lahti tõmmatud, lähevad veeteede ameti inspektorid laeva kontrollima ja otsustatakse edasine tegevus.

Eesti suurim opositsioonipartei Keskerakond viib eelmisel nädalal Gruusias lahvatanud vangalvägivalla skandaali riigikogu saali ja küsib välisminister Urmas Paeti hinnangut sellele juhtumile.

Keskerakond soovib välisministrilt hinnangut inimõiguste olukorrale Gruusias ja Eesti käitumist selle juhtumi taustal. Veel küsib opositsioonipartei Paetilt, missugust nõu peaks Eesti kujunenud olukorras andma Gruusia kodanikele.

Esmaspäeval arupärimise esitanud Keskfraktsiooni liige ja parlamendi väliskomisjoni aseesimees Enn Eesmaa ütles, et „vangide alandamine nii võikal viisil riigis, kus Eesti on olnud nõndanimetatud „vanema venna“ rollis, on väga häbiväärne ning alandav.“

„ Nii president Ilves kui ka endine kaitseminister Mart Laar on korduvalt tunnustanud riigi arenguid ja rõhutanud, et Eesti toetab Gruusiat,“ märkis Eesmaa. „Praegu on aga ilmnenud kohutav juhtum, kus üks õigusriigi alustalasid, inimõiguste austamine, on puudulik.“

18. septembril avalikustas Gruusia kohalik opositsiooniline telekanal TV9 video, kus vangivalvurid peksavad alasti kistud vange ja vägistavad neid kumminuiadega. Video lekkis väidetavalt ühe endise vangivalvuri kaudu, kelle sõnul piinati vange kogunisti siseministeeriumi käsul.

Möödunud nädala neljapäeval astus massiliste vanglapiinamiste ilmsikstuleku tõttu tagasi Gruusia siseminister Bahho Ahalaja, päev varem lahkus ametist vanglateminister Hatuna Kalmahhelidze.

Vanglaskandaali valla päästnud endine vanglaametnik Vladimir Bedukadze palus eelmise nädala neljapäeval Belgialt poliitilist varjupaika. Asüülitaotluse esitamist kinnitas Bedukadze ise meediale antud usutluses.

Kaadrid on vähem kui kaks nädalat enne Gruusia parlamendivalimisi tekitanud laialdast meelepaha ja kutsunud esile rahvusvahelise hukkamõistu. Thbilisis, Batumis ja Rustavis avaldasid eelmisel nädalal meelt mitu tuhat inimest, pealinnas marssisid protestijad presidendipalee ja riigiprokuratuuri juurde.

President Mihhail Saakašvili on kinnitanud oma kavatsust süüdlasi karistada ning Gruusia prokuratuur on võtnud vahi alla 11 vanglaametnikku.

Saakašvili võimuerakond seisab 1. oktoobri parlamendivalimistel silmitsi tugevaima väljakutsega alates võimuletulekust 2003. aasta roosirevolutsiooni järel. Opositsioonile on elujõu sisse puhunud miljardärist ärimees Bidzina Ivanišvili, kelle telekanal videod ka avaldas.

Saakašvili on tunnistanud videote ehtsust, kuid öelnud, et see on osa tema vastaste rahastatud valimiskampaaniast.

Enne skandaali vallandumist sel nädalal osutas enamik arvamusküsitlusi, et Saakašvili Ühtne Rahvuslik Liitumine võidab Ivanišvili Gruusia Unistuse nimelist valimisliitu, ning pole selge, kas avalik pahameel võib ohustada võimupartei oodatavat võitu. Järgmisel kuul toimuvad parlamendivalimised on Gruusia tuleviku jaoks otsustava tähtsusega, sest kui Saakašvili volitused teisel ja viimasel ametiajal 2013. aastal lõppevad, vähendavad põhiseadusemuudatused presidendi volitusi ning annavad enam võimu parlamendile.