Eestis tähistatakse laupäeval vastupanuvõitluse päeva muu hulgas mälestusmärgi avamise, jumalateenistusega ja kontserdiga, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Peaminister Andrus Ansip ütles, et vastupanuvõitluse päev aitab meil meeles hoida väärtusi, mida meie rahvas on pidanud kalliks rasketel aegadel, kuid mis on olulised ka tänapäeval.

"Näiliselt lootuseta olukorras, praegu kujuteldamatu sõjaaegse surutise tingimustes tuli kokku Otto Tiefi juhitud valitsus. See oli puhas, kaugelenägelik riigiõiguslik akt, mis süstis rahvasse meelekindlust ja aitas vabaduseaadet kanda ka järgnevatel aastakümnetel kuni iseseisvuse taastamiseni," meenutas Ansip.

Valitsusjuhi sõnul oleme tänu oma visadusele vaba rahvas vabal maal.

"Meist igaühe kohus on oma riiki ja vabadust hoida ja seda ähvardavatele ohtudele vaimus ja teos vastu seista," sõnas peaminister.

Hommikul kell 09.00 asetatakse Vabadussõja Võidusamba jalamile pärjad Eesti rahvalt ja akadeemilistelt üliõpilasorganisatsioonidelt.

Tallinna Metsakalmistul avatakse kell 12.00 mälestusmärk "Otto Tiefi valitsuse liikmed ja kõrgemad riigiametnikud nimeta haudades". Kenotaafi pühitseb EELK peapiiskop Andres Põder.

Kell 13.00 toimub Tallinna Vabaduse väljakul Memento kõnekoosolek, kus kõnega astub üles kaitseminister Urmas Reinsalu.

Viljandis Jaani kirikus toimub kell 16.00 Eesti riigivanemate mälestusteenistus. Teenivad EELK peapiiskop Andres Põder ja Viljandi Jaani koguduse õpetaja Marko Tiitus.

Kell 12.00 toimub Tartus KGB kongide muuseumis ettekandepäev, kus vestlevad vastupanuvõitluse teemadel endine metsavend Arnold Ojaste, koolinoorte vastupanus osalenud Udo Josia ja vabadusvõitleja Mart Niklus.

Vastupanuvõitluse päev kulmineerub kell 19.00 Vabadussõja Võidusamba juures Eesti Korporatsioonide Liidu korraldatava piduliku üritusega, kus esineb Lenna, lauldakse tudengilaule ning moodustatakse Vabaduse väljakule vabaduse sümbol.

22. septembrit peetakse riikliku tähtpäevana vastupanuvõitluse ja Otto Tiefi valitsuse päevana Riigikogu otsusel viiendat aastat.

1944. aasta septembri lõpus taganesid Saksa okupatsiooniväed Tallinnast. 19. septembril 1944 nimetas peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots põhiseaduse kohaselt ametisse Eesti Vabariigi seadusliku valitsuse eesotsas Otto Tiefiga. Pika Hermanni tornitipus lehvis 22. septembril sini-must-valge. Eesti rahva vastupanuvaimu ei murdnud ka järgnenud uus okupatsioon.

Lätis kontrollturniiril viibiv Tartu Ülikool/Rock mängis reedel ühe turniirivälise mängu peagi ka Eestisse saabuva ameerika meeskonnaga, keda võideti koguni 145:65, teatas klubi võrgukülg.

Ivan Neljubov kogus 36 ja Timo Eichfuss 33 silma. Silver Leppik tegi kolmikduubli 15 punkti, 13 söödu ja 10 lauapalliga.

Tõsisest mängust oli asi kaugel, sest ameeriklaste meeskonnast, mida juhendab kümmekond aastat tagasi Tallinna Kalevis mänginud Larry Daniels, olid mõned mängijad jäänud lennukist maha ja seetõttu oli nende koosseis vägagi hõre. Lisaks tulid nad mängule otse lennukilt ja pigem oli TÜ/Rocki jaoks tegemist mänguga, kus kõik said käe soojaks visata. Lisaks said päeva mänguvabaks Egidijus Dimša, Vallo Allingu ja Justin Ingram.

TÜ/Rocki punktitoojad Ivan Neljubov 36, Timo Eichfuss 33, Tanel Kurbas 18, Silve Leppik ja Kristo Saage 15, Joosep Toome 10, Brett Nõmm 10, Valmo Kriisa 8. Leppik sai hakkama kolmikduubliga andes ka 13 söötu ja võttes 10 lauda.

Majandusministeerium loodab, et kui Euroopa Komisjoni algatatud uurimise tagajärjel peab Gazprom eri riikidele müüdava gaasi hinna ühtlustama, võiks hind Eesti jaoks alaneda.

Euroopa Komisjon uurib Gazpromi võimalikku domineeriva turuseisundi ärakasutamist kaheksas Euroopa Liidu riigis, sealhulgas Eestis. Väidetavalt on Gazprom takistanud seal teiste gaasitarnijate turuletulekut ja gaasihangete mitmekesistamist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eesti saab oma gaasi praegu täies ulatuses Venemaalt ja lähemas tulevikus see olukord ilmselt ei muutu.

"Täna oleme ühendatud torudega Venemaaga ja selleks, et Eestisse tuua gaasi mujalt tuleks kõigepealt valmis ehitada Leedu-Poola ühendus, suurendada Leedu ja Läti torude läbilaskevõimet Eesti suunal või siis ehitada valmis LNG terminal. Need oleksid tulevikus alternatiivid," rääkis Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov.

Majandusministeerium loodab, et kui Euroopa Komisjon sunnib Gazpromi oma erinevatele Euroopa Liidu maadele müüdava gaasi hinda ühtlustama ja siis võib see Eesti ostetava gaasi odavamaks teha.

"Nii et selles valguses, juhul kui jõutakse tulemuseni, et selline õli või alternatiivkütustega seotud gaasi hind osades liikmesriikides ja teistes turupõhine hind ei ole aluslepingu sätetega kooskõlas, siis meie puhul võib see tähendada seda, et hinna turupõhisemaks muutmine võib ka olla hinda alandava mõjuga," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ando Leppimann.

Välispoliitika instituudi energiapoliitika analüütikul Andres Mäel sellesse suurt usku ei ole. "Eesti tarbijaid see niipea ei mõjuta, ja kas üldse mõjutab, seda ei tea. Eesti tarbijat mõjutab hoopis rohkem see, kui kiiresti suudetakse käiku anda üks kahest kavandatud veeldatud maagaasi terminalist," rääkis Mäe.

Mäe sõnul on Venemaa teinud kaks sammu EL-i mõju leevendamiseks: esiteks presidendi ukaas, millega kaitstakse Venemaa strateegiliste energiafirmade huve välismaal, ja teiseks Gazpromi eilne otsus lahutada firma tegevus Euroopas kaheks. Müük ja turundus koondatakse ühe ning tarned ja hoiustamine teise tütarettevõtte kätte, kusjuures mõlemad ettevõtted kuuluvad sajaprotsendiliselt Gazpromile.

"See tähendab seda, et need mõlemad tütarfirmad registreeritakse Šveitsi pinnal, ja see tähendab, et kui tulevikus peaks Euroopa Komisjon tahtma Gazpromi tegevust kuidagi ohjeldada, siis mingit dokumentide äravõtmist teostada ei saa - see kuulub kõik Šveitsi jurisdiktsiooni alla ja EL-i mõju on seal teatavasti null," ütles Mäe.

Valitsus jõudis reede õhtul kabinetinõupidamisel põhimõttelisele kokkuleppele 2013. aasta eelarves.

Koos 2013. aastal lisanduvate kohalike omavalitsuste tulumaksu osa ja töötuskindlustusmaksega on riigieelarve kulu kokku 7,6 ja tulu 7,3 miljardit eurot, teatas valitsuse pressiesindaja.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on riigi järgmise aasta kulutused planeeritud vastutustundlikult ja arvestades pikaajaliste mõjudega. „Eesti majanduse seis on mõõdukalt optimistlik, samas sunnib ebakindlus maailmamajanduses olema kulude suurendamisel ettevaatlik,“ ütles Ligi pärast kabinetinõupidamise lõppu.

"Lõpp oli kõige keerulisem ja eks selle seedimine võtab aega," kommenteeris rahandusminister eelarveläbirääkimisi pärast kabinetinõupidamist ajakirjanikele. "Kõige olulisem minu arust on see, et eelarve on nii struktuurselt kui nominaalselt tasakaalule lähedal."

Ligi sõnul on tegemist "väga väikeste kõrvalekaldumistega" ja seejuures on suudetud katta väga olulisi uusi kulusid, nagu lastetoetuste tõstmine.

Ligi ütles, et tuleva aasta riigieelarve maht suurenes reedeste läbirääkimiste tulemusena 1,4 protsenti.

Valitsus otsustas tõsta valitsemisalade palgafondi 4,4 protsenti, mida ministrid saavad kasutada vastavalt vajadusele ehk palgad tõusevad pressiesindaja teatel "seal, kus seda on enam vaja".

"Kui siin sisemistest reservidest võetu ja ka töötuskindlustusmakse alandamine juurde lisada, siis võime viiest protsendist [palgafondi tõusust] rääkida keskeltläbi üsna julgelt,"kommenteeris rahandusminister ajakirjanikele.

Ligi sõnul ei saa praegu täpselt öelda, kui suur tuleb näiteks õpetajate, päästjate ja politseinike palgatõus, kuna valitsus võttis palgatõusu osas hoiaku, et ministrid teevad oma haldusala sees ümbertõstmisi. "Ma ei saa öelda lõplikku numbrit, kui palju näiteks haridusministeerium teeb ümbertõstmisi palkadele."

Maksutulude ülelaekumiste ja oodatust kiirema majanduskasvu tõttu oli riigil Ligi sõnul mõningane lisaraha ja suuresti sellest sai ka palgafondi suurendada.

"See on üle hulga aja üks selline aasta, kus kõik palgalised saavad selgelt loota palgatõusule, ja teine aasta, kus tõuseb pension," märkis Ligi. Pension tõuseb tuleval aastal viis protsenti.

"Raske ta oli, aga ära tegime," kommenteeris eelarveläbirääkimisi ajakirjanikele kaitseminister Urmas Reinsalu. Ta tõi samuti välja, et valitsus suutis läbirääkimistel saavutada läbiva personali palgafondi kasvu. Ta märkis, et töötuskindlustusmakse määra alandamine mõjutab 0,69 protsenti reaalset palgatulu.

Reinsalu tõi välja, et 2013. aasta riigieelarves on täies mahus rahastatud kõrgharidusreform, samuti on rahaliselt tagatud vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi rakendamine. Ta märkis ka, et riigi kaitsekulud jäävad kahe protsendi tasemele sisemajanduse koguproduktist ning et eelarveläbirääkimiste tulemusena jätkuvad põllumeeste otsetoetused selle aastaga samas mahus, olles alla 25 miljoni euro.

"Isamaa ja Res Publica Liidu poolt vaadatuna see oli intensiivne läbirääkimiste hetk, aga tunnustus partneritele," lausus Reinsalu. "Ma arvan, et see on mõistlik eelarve. Eelarvetasakaalu mõttes säilitasime selle joone, mis koalitsioonilepingus ja valitsuse tegevuskavas on fikseeritud, nii et me liigume eelarvetasakaalu suunas."

Sotsiaalminister Hanno Pevkur tõi olulise muudatusena sotsiaalsfääris välja, et tuleval aastal taastub tasuline 10-päevane isapuhkus, milleks on riigieelarves ette nähtud neli miljonit eurot.

Teise olulise muudatusena tõuseb töötutoetus Pevkuri sõnul järgmisel aastal pooleni miinimumpalgast ehk praeguselt 65 eurolt kuus 145 eurole. "See tõus on pea 2,5-kordne," ütles ta ajakirjanikele.

"Samuti suudame praeguste arvutuste kohaselt tagada järgmisel aastal rehabilitatsiooni ja erihoolde järjekordade vähenemise," lisas sotsiaalminister.

"Esimene sõnum on see, et meie põhilised eesmärgid – pensionitõus, lastetoetuste tõus ja sotsiaalse turvalisuse suurendamine nii töötutoetuse kui muude meetmete näol, on seal eelarves kirjas," rääkis Pevkur. "Sotsiaalne turvatunne järgmise aasta eelarve raamides saab olema üks olulisemaid märksõnu."

Pevkur märkis, et sotsiaalministeeriumi eelarve maht kasvab suurusjärgus seitse protsenti, seal sees on ka pensionide kasv. "Eelarvetaotlustega saime lisaraha juurde kõige kriitilisematele kohtadele."

Viieprotsendine pensionitõus tähendab sotsiaalministri sõnul keskeltläbi juurde 16–17 eurot igale vanaduspensionärile.

Aasta võrra lükkas valitsus edasi kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse jõustumise. Ministrite palgatase jääb 2008. aasta tasemele. Poole aasta võrra lükkub edasi kohtunike palgatõus, kuni muudetakse eripensionite süsteemi.

Kokkuleppe kohaselt tõstetakse suhtelises vaesuses elavate ühe lapsega perede lastetoetused senistelt 19,18 eurolt kahekordseks 38,36 euroni ja kahe lapsega peredel 76,72 euroni kuus.

Lisaks tõuseb kõigi kolme ja enama lapsega perede kolmanda ja enama lapse toetus seniselt 57,54-lt 95,9 euroni. Eelarve ei arvesta ka lisanduvaid lastetoetusi toimetulekutoetuste arvestamisel. Kolmikute sünnitoetus tõstetakse seniselt rohkem kui kolmekordseks ehk 3000 euroni. Olemasolevaid peretoetusi kelleltki ära ei võeta ega vähendata, märkis pressiesindaja.

Reform käivitub järgmisest aasta 1. juulist ning rakendub täismahus 2015. aastast.

Kaitse-eelarve püsib järgmisel aastal kahe protsendi tasemel sisemajanduse kogutoodangust ning kaitseväe personalikuludes taastatakse majanduslanguse-eelne tase, et peatada kriitiliseks muutunud personalivoolavus.

Põllumeestele on järgmise aasta eelarvega tagatud üleminek uuele otsetoetuste süsteemile. Valitsus leppis kokku, et toetustasemete hoidmiseks on 2013. aastal riiklike üleminekutoetuste maksmiseks ette nähtud 24,3 miljonit eurot.

Maksukoormust mõjutab 2013. aastal töötuskindlustusmakse määrade vähendamine, lisaks tõuseb lähtudes valitsuse kevadisest otsusest alkoholiaktsiis viis protsenti.

Tuleva aasta valitsussektori eelarve täpne number selgub teisipäevaks.

Valitsus on seisukohal, et majanduskasvu toetamiseks tuleb viia eelarve püsivasse ülejääki 2014. aastal, et alustada ka reservide mahu kasvatamisega. Struktuurselt on eelarvepositsioon tasakaalus juba järgmisel aastal. Struktuurne ülejääk näitab, et jätkusuutlikkuse probleeme eelarves ei ole ning nominaalne puudujääk lähiaastatel on põhjustatud ajutistest teguritest.

Valitsus kinnitab 2013. aasta riigi eelarve tuleva nädala teisipäeval erakorralisel istungil. Peaminister annab riigieelarve eelnõu parlamendile üle kolmapäeval.