Peaminister Andrus Ansip ütles oma vastupanuvõitluse päeva puhul tehtud pöördumises, et usuta iseseisvusesse ja vabadusse ei ole loodud ega üles ehitatud ühtegi vaba riiki.

"On küll õige, et oleme julgeolekupoliitiliselt lõimunuim riik Põhjalas ning koos sellega on meie riikliku turvalisuse raam kindlam kui kunagi varem ajaloos," ütles Ansip valitsuse pressiesindaja vahendusel. "Ometi teame oma kogemustest, et vabadus on habras aare, mille väärtust ja kindlustamise kohustust peame endale alati üle kinnitama, et see käest ei pudeneks. Meelekindluseta, usuta iseseisvusesse ja vabadusse ei ole loodud ega üles ehitatud ühtki vaba riiki," lisa Ansip. Tema sõnul on see teadmine asjakohane ka praegu, kui julgeolekuolukord maailmas muutub kiiresti ning ohud ei pruugi jätta puudutamata kedagi.

"Vastupanuvõitluse päeval mäletame neid Eesti riigimehi, kes 68 aastat tagasi kõigi okupatsioonijõudude kiuste siin maalapil seadusliku Eesti riigivõimu taaskehtestasid. Näiliselt lootuseta olukorras, praegu kujuteldamatu sõjaaegse surutise tingimustes tuli kokku Otto Tiefi juhitud valitsus," ütles Ansip. "See oli puhas, kaugelenägelik riigiõiguslik akt, mis süstis rahvasse meelekindlust ja aitas vabaduseaadet kanda ka järgnevatel aastakümnetel kuni iseseisvuse taastamiseni," lisas Ansip.

"Visa vastupanuvaim, püüe vabaduse ja õigluse poole on kohustus, mille äratundmine ei piirdu vaid Eesti riigimeeste ja "Pitka poiste" tegudega 1944. aasta septembris. See arusaam on meile omane olnud veel ennegi, kui võitlesime Vabadussõjas kätte oma riigi, ja on ka tänapäeval," ütles peaminister. "Oleme tänu oma visadusele vaba rahvas vabal maal. Kõikidele rahvastele ei ole seda antud. Meist igaühe kohus on oma riiki ja vabadust hoida ja seda ähvardavatele ohtudele vaimus ja teos vastu seista," ütles Ansip.

Eestis tähistatakse laupäeval vastupanuvõitluse päeva muu hulgas mälestusmärgi avamise, jumalateenistusega ja kontserdiga, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Peaminister Andrus Ansip ütles, et vastupanuvõitluse päev aitab meil meeles hoida väärtusi, mida meie rahvas on pidanud kalliks rasketel aegadel, kuid mis on olulised ka tänapäeval.

"Näiliselt lootuseta olukorras, praegu kujuteldamatu sõjaaegse surutise tingimustes tuli kokku Otto Tiefi juhitud valitsus. See oli puhas, kaugelenägelik riigiõiguslik akt, mis süstis rahvasse meelekindlust ja aitas vabaduseaadet kanda ka järgnevatel aastakümnetel kuni iseseisvuse taastamiseni," meenutas Ansip.

Valitsusjuhi sõnul oleme tänu oma visadusele vaba rahvas vabal maal.

"Meist igaühe kohus on oma riiki ja vabadust hoida ja seda ähvardavatele ohtudele vaimus ja teos vastu seista," sõnas peaminister.

Hommikul kell 09.00 asetatakse Vabadussõja Võidusamba jalamile pärjad Eesti rahvalt ja akadeemilistelt üliõpilasorganisatsioonidelt.

Tallinna Metsakalmistul avatakse kell 12.00 mälestusmärk "Otto Tiefi valitsuse liikmed ja kõrgemad riigiametnikud nimeta haudades". Kenotaafi pühitseb EELK peapiiskop Andres Põder.

Kell 13.00 toimub Tallinna Vabaduse väljakul Memento kõnekoosolek, kus kõnega astub üles kaitseminister Urmas Reinsalu.

Viljandis Jaani kirikus toimub kell 16.00 Eesti riigivanemate mälestusteenistus. Teenivad EELK peapiiskop Andres Põder ja Viljandi Jaani koguduse õpetaja Marko Tiitus.

Kell 12.00 toimub Tartus KGB kongide muuseumis ettekandepäev, kus vestlevad vastupanuvõitluse teemadel endine metsavend Arnold Ojaste, koolinoorte vastupanus osalenud Udo Josia ja vabadusvõitleja Mart Niklus.

Vastupanuvõitluse päev kulmineerub kell 19.00 Vabadussõja Võidusamba juures Eesti Korporatsioonide Liidu korraldatava piduliku üritusega, kus esineb Lenna, lauldakse tudengilaule ning moodustatakse Vabaduse väljakule vabaduse sümbol.

22. septembrit peetakse riikliku tähtpäevana vastupanuvõitluse ja Otto Tiefi valitsuse päevana Riigikogu otsusel viiendat aastat.

1944. aasta septembri lõpus taganesid Saksa okupatsiooniväed Tallinnast. 19. septembril 1944 nimetas peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots põhiseaduse kohaselt ametisse Eesti Vabariigi seadusliku valitsuse eesotsas Otto Tiefiga. Pika Hermanni tornitipus lehvis 22. septembril sini-must-valge. Eesti rahva vastupanuvaimu ei murdnud ka järgnenud uus okupatsioon.

Lätis kontrollturniiril viibiv Tartu Ülikool/Rock mängis reedel ühe turniirivälise mängu peagi ka Eestisse saabuva ameerika meeskonnaga, keda võideti koguni 145:65, teatas klubi võrgukülg.

Ivan Neljubov kogus 36 ja Timo Eichfuss 33 silma. Silver Leppik tegi kolmikduubli 15 punkti, 13 söödu ja 10 lauapalliga.

Tõsisest mängust oli asi kaugel, sest ameeriklaste meeskonnast, mida juhendab kümmekond aastat tagasi Tallinna Kalevis mänginud Larry Daniels, olid mõned mängijad jäänud lennukist maha ja seetõttu oli nende koosseis vägagi hõre. Lisaks tulid nad mängule otse lennukilt ja pigem oli TÜ/Rocki jaoks tegemist mänguga, kus kõik said käe soojaks visata. Lisaks said päeva mänguvabaks Egidijus Dimša, Vallo Allingu ja Justin Ingram.

TÜ/Rocki punktitoojad Ivan Neljubov 36, Timo Eichfuss 33, Tanel Kurbas 18, Silve Leppik ja Kristo Saage 15, Joosep Toome 10, Brett Nõmm 10, Valmo Kriisa 8. Leppik sai hakkama kolmikduubliga andes ka 13 söötu ja võttes 10 lauda.

Majandusministeerium loodab, et kui Euroopa Komisjoni algatatud uurimise tagajärjel peab Gazprom eri riikidele müüdava gaasi hinna ühtlustama, võiks hind Eesti jaoks alaneda.

Euroopa Komisjon uurib Gazpromi võimalikku domineeriva turuseisundi ärakasutamist kaheksas Euroopa Liidu riigis, sealhulgas Eestis. Väidetavalt on Gazprom takistanud seal teiste gaasitarnijate turuletulekut ja gaasihangete mitmekesistamist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eesti saab oma gaasi praegu täies ulatuses Venemaalt ja lähemas tulevikus see olukord ilmselt ei muutu.

"Täna oleme ühendatud torudega Venemaaga ja selleks, et Eestisse tuua gaasi mujalt tuleks kõigepealt valmis ehitada Leedu-Poola ühendus, suurendada Leedu ja Läti torude läbilaskevõimet Eesti suunal või siis ehitada valmis LNG terminal. Need oleksid tulevikus alternatiivid," rääkis Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov.

Majandusministeerium loodab, et kui Euroopa Komisjon sunnib Gazpromi oma erinevatele Euroopa Liidu maadele müüdava gaasi hinda ühtlustama ja siis võib see Eesti ostetava gaasi odavamaks teha.

"Nii et selles valguses, juhul kui jõutakse tulemuseni, et selline õli või alternatiivkütustega seotud gaasi hind osades liikmesriikides ja teistes turupõhine hind ei ole aluslepingu sätetega kooskõlas, siis meie puhul võib see tähendada seda, et hinna turupõhisemaks muutmine võib ka olla hinda alandava mõjuga," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ando Leppimann.

Välispoliitika instituudi energiapoliitika analüütikul Andres Mäel sellesse suurt usku ei ole. "Eesti tarbijaid see niipea ei mõjuta, ja kas üldse mõjutab, seda ei tea. Eesti tarbijat mõjutab hoopis rohkem see, kui kiiresti suudetakse käiku anda üks kahest kavandatud veeldatud maagaasi terminalist," rääkis Mäe.

Mäe sõnul on Venemaa teinud kaks sammu EL-i mõju leevendamiseks: esiteks presidendi ukaas, millega kaitstakse Venemaa strateegiliste energiafirmade huve välismaal, ja teiseks Gazpromi eilne otsus lahutada firma tegevus Euroopas kaheks. Müük ja turundus koondatakse ühe ning tarned ja hoiustamine teise tütarettevõtte kätte, kusjuures mõlemad ettevõtted kuuluvad sajaprotsendiliselt Gazpromile.

"See tähendab seda, et need mõlemad tütarfirmad registreeritakse Šveitsi pinnal, ja see tähendab, et kui tulevikus peaks Euroopa Komisjon tahtma Gazpromi tegevust kuidagi ohjeldada, siis mingit dokumentide äravõtmist teostada ei saa - see kuulub kõik Šveitsi jurisdiktsiooni alla ja EL-i mõju on seal teatavasti null," ütles Mäe.