Prokuratuur lükkab ümber meedias ilmunud väite, nagu oleks uurijad Narva koolitüdruku tapja jälil ning kinnitab, et kuriteos kahtlustatavat ei ole.

Ajaleht Postimees kirjutas kolmapäeval, et Narva koolitüdruku Varvara tapmise lahendamine on osutunud juriidiliselt ülimalt keeruliseks. "Oleme olukorras, kus uurijad tegelikult teavad, kes on selle võika veretöö taga ja mis on selle juhtumi taust," kirjutas leht.

"Prokuratuur lükkab meedias ilmunud väite ümber ja kinnitab, et selles kuriteos praegu kahtlustatavat ei ole," ütles BNS-ile riigiprokuratuuri pressiesindaja kommenteerides Postimehes ilmunud artikli väidet, nagu oleks uurijad tapjal jälil.

"Uurimine on jätkuvalt aktiivses faasis. Kinnitan, et juhtumiga tegeletakse iga päev. Uut infot koguneb uurijatele kogu aeg – iga saadud infokild võib uurimise üldpilti kardinaalselt muuta," ütles Viru ringkonnaprokurör Anneli Pärt.

Üheksa-aastase Varvara alasti surnukeha leiti 23. märtsil Narvas 26. Juuli tänaval asuva jäähalli lähedalt. Kohast, kus last teadaolevalt viimati elusana nähti, ei olnud surnukeha kaugel. Politsei oli sama kohta ka juba varem kontrollinud, kuid kuna surnukeha lebas lume all, siis tüdrukut kohe ei leitud.

Varvara jäi kadunuks 18. märtsil Narvas. Hiljem otsisid lisaks arvukatele politseinikele last ka kümned vabatahtlikud.

Eesti Arengufond kavandab koolitusprogrammi, mille eesmärk on korraldada seitsme aasta jooksul koolitusi 100 000 inimesele ettevõtlusega alustamiseks.

Koolitatavatest 50 000 võiks tulla abiturientide, üliõpilaste ja ajateenijate hulgast, kirjutab ajaleht Äripäev kolmapäeval. Programmiga on kavas pakkuda baaskoolitust ja äritreenereid.

Kolmandaks on kavas muuta ühiskonna suhtumist ettevõtlusse. "Seda, kuidas meil ettevõtlusest räägitakse, kuidas ettevõtlust koolis õpetatakse või ettevõtjatest kodus räägitakse," ütles arengufondi juht Tõnis Arro ajalehele.

Arro hinnangul võiks Eestis olla rohkem ettevõtjaid. "Kui Euroopa Liidus keskmiselt on üheksa protsenti ettevõtjaid ja meil ligikaudu neli kuni viis protsenti, siis me peame kümnendikku koolitama selleks, et saada need ülejäänud kätte, kelle sees ettevõtlusseeme peidus on," ütles Arro.

Fond soovib Arro sõnul seda, et ettevõtlikke inimesi hakataks väärtustama. "Seda suhtumist ei saa päevapealt muuta," ütles Arro. "Mõjutab see, et ettevõtlusharidus on puudulik. Samuti see, et ettevõtjate ja ettevõtluse maine on kehv. Ma ei ütle, et see asi oleks drastiliselt halb või läinud halvemaks, aga ta võiks olla palju parem."

Arro rääkis Gruusias Thbilisi ülikooli juures mullu tehtud pilootprojektist, millesse pakuti koolitust algul sajale inimesele. "Siis valisime neist 25, kes tahtsid oma äriplaani esitada, töötasime nendega paar korda. Kolmandal korral oli meil lõppvõistlus, kus meil oli ka mõni Eesti investor kaasas," selgitas Arro.

"Ja tulemus oli see, et meil sündis viis ettevõtet. Päris ettevõtet, mida muidu ei oleks sündinud," ütles Arro. Ettevõtted töötavad Arro sõnul siiani ja neist üks, õigusteaduse tudengite asutatud ettevõte, on oma nišis turuliider.

"Kõik need Gruusia näited olid sellised, kus me oma konsultatsioonide ja arutelude käigus veensime inimesi, et teil ei ole üldse raha vaja, et ettevõtet alustada," ütles Arro. "Saad oma esimese raha kliendi käest."

Politoloog Karmo Tüür leiab, et Eesti ja Venemaa vahelise piirileppe küsimuse lahendamine on muutunud Venemaale oluliseks teemaks.

Venemaa parlamendi väliskomisjoni visiidi edasilükkamise võimalikke põhjusi võib välja tuua kaks, üks on diplomaatiline ja teine küüniline, ütles Tüür teisipäeval BNS-ile.

„ Diplomaatiline seletus kõlab nii - tegemist on järjekordse signaaliga, mis peaks Eesti poolt kehutama kiiremale tegutsemisele piirileppe teemal. See tähendab, et Eesti peaks taganema oma praegusest seisukohast, mille järgi "meil pole millestki uuesti läbi rääkida, kuna kõik on juba kokku lepitud,","rääkis Tüür .

„ Küünilise seletuse ütles välja aga täna mul juhuslikult külas olnud Venemaa politoloog, kelle sõnade kohaselt ei luba lihtsalt Venemaa välisministeerium Duumasaadikutel Eestisse tulla, kartuses et nood võivad mingi jama kokku keerata (loe = midagi liigset lubada või rääkida),“ lisas politoloog.

„Nii ehk teisiti on selge, et piirileppe küsimuse lahendamine on muutunud Venemaa poolele oluliseks, sellel teemal laekub üha uusi signaale ja signaalikesi. Peale eelmise ratifitseerimisprotsessi kohmakat katkestamist püüab Venemaa Föderatsioon olukorrast nägu säilitades välja tulla,“ märkis Tüür.

Ta meenutas, et välispoliitika on Venemaal presidendi prerogatiiv ja seetõttu on Vene välisministeerium ja ka parlament veidral moel „pigem instrumendi kui iseseisva otsustaja rollis“.

„ President Putin on andnud käsu välispiirid korrastada ning sestap täidesaatjad pingutavadki,“ ütles Tüür.

Vene riigiduuma saadikute visiit Tallinnasse lükkub edasi seoses Venemaa ja Eesti vahelise üksteisemõistmise puudumisega piirilepingu küsimuses, ütles teisipäeval duuma väliskomisjoni esimees Aleksei Puškov.

"Meie komisjon pidas otstarbekaks novembrisse kavandatud sõidu edasilükkamist hilisemale ajale, kui pooled naasevad üksteisemõistmise juurde piirilepingu küsimuses," vahendas uudisteagentuur Interfax Puškovi sõnu.

Vene seadusandja lisas, et sooviks tuua selgust Venemaa ja Eesti seadusandjate vaheliste edasiste kontaktide küsimuses. "See on hädavajalik, kuna viimasel ajal on Balti ajakirjandusse ilmunud sellekohane tõele mittevastav info," teatas ta.

Puškov osutas, et hiljutises usutluses Läti meediale rääkis Eesti välisminister Urmas Paet vajadusest, et pooled reageeriksid adekvaatselt ajalooliste faktide moonutamisele. "Sellega seoses tahaksin pöörata tähelepanu sellele, et neis väljaütlemistes sisaldub kaks valeväidet," ütles Vene seadusandja.

Tema sõnul ei vasta tõele info selle kohta, et ta oli sel kevadel külas Eesti parlamendil. "Tegelikult kohtusin maikuus Eesti parlamendi väliskomisjoni esimehe härra [Marko] Mihkelsoniga viimase algatusel, ent see ei toimunud Tallinnas, vaid riigiduuma hoones," selgitas Puškov.

"Teiseks rääkisime härra Mihkelsoniga tõepoolest meie komisjonide ühisistungi korraldamise võimalusest, et arutada süvendatult Vene-Eesti suhete erinevaid aspekte. Ent info selle kohta, et meie duumakomisjoni delegatsioon suundub Eestisse septembris, nagu kinnitab oma usutluses härra Paet, ei vasta tegelikkusele, kuna sellise kohtumise aega pole veel määratletud," lisas Puškov.

"Riigikogu väliskomisjon on jätkuvalt avatud dialoogiks oma vene kolleegidega, sest ainult läbi otsese suhtlemise on võimalik leida ülevalolevatele küsimustele lahendusi," ütles Puškovi avalduse kommentaariks Marko Mihkelson.

Mihkelson ütles BNS-ile, et riigikog väliskomisjon ei ole saanud riigiduuma väliskomisjonilt ametlikku teadet visiidi edasilükkamise kohta. Riigikogu väliskomisjon sai sellest teada läbi meedia.

Tänavu aprillis saatis Mihkelson Puškovile kirja, milles kutsus riigiduuma väliskomisjoni visiidile Eestisse. Aprilli keskel saabus Puškovilt kiri, milles viimane teatas, et võtab küllakutse vastu.

Mihkelson ja Puškov kohtusid Moskvas mai keskel. Mihkelson ütles pärast toonast kohtumist BNS-ile, et kohtumisel lepiti kokku, et riigiduuma väliskomisjoni delegatsioon tuleb sügisel Eestisse visiidile. "Vene pool nõustus algatama uuesti dialoogi parlamentide ja parlamentide väliskomisjonide vahel," ütles Mihkelson toona. Tema sõnul lepiti kokku, et visiit leiab aset orienteeruvalt selle aasta oktoobris või novembris.

Eesti ja Vene parlamentide väliskomisjonid kohtusid viimati 2006. aasta mais Pihkvas. Riigiduuma väliskomisjoni delegatsioon külastas Tallinna viimati 2005. aasta veebruaris. 2006. aastal leppisid komisjonid kokku, et järgmine kohtumine toimub sama aasta sügisel, kuid siiani ei ole uut kohtumist aset leidnud. Kahe riigi väliskomisjonid on Eesti iseseisvuse taastamise järel kohtunud kokku viis korda.

Tänavu juulis kohtusid Pihkvas riigikogu ning Vene föderatsiooninõukogu väliskomisjonide esinduste Pihkvas, kohtumisel olid kõne all all kahepoolsed parlamentaarsed suhted, piiriülese koostöö väljavaated ning päevakajalised rahvusvahelised küsimused.

Mihkelson on BNS-ile öelnud, et ilma parlamentide väliskomisjonide dialoogi taastamiseta on mõttetu rääkida ka edasiminekust näiteks piirileppe vallas.

Eesti välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa piirileppe 18. mail 2005 Moskvas.

Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepingu 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega.

Viie fraktsiooni ettepanekul lisati sisepoliitilistel põhjustel seadusele preambul, mille kohaselt pidas riigikogu lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.

2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirileppelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirileppele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi. Eesti on seda väidet korduvalt tõrjunud.

Kaitsepolitsei (kapo) leidis Võrumaalt Reedapalo metsast viie inimese skeletid, kelle ilmselt hukkas NSV Liidu repressiivorgan NKVD pärast Teist maailmasõda, vahendas rahvusringhäälingu uudistesaade "Aktuaalne kaamera".

Kapo asjatundjate arvates on tegemist ilmselt ilmasõja järel hukatud inimestega, kes maeti metsa kõhuli hauda.

"Lohu järgi võis arvata, et üksik haud, aga siia on kaks inimest sisse visatud ja just visatud, nad on näoli, kõhuli hauda pandud," rääkis sõjahaudade uurija Arnold Unt.

Kui Saksa okupatsiooni aegsed kuriteod said nõukogude võimu poolt laialt tiražeeritud ning propagandamasina ette rakendatud, siis seda, milliseid punavõimu koledusi peidab see Võrumaa mustikamets, tuleb alles välja uurida.

"Täna töö käigus tuli kõrvalt veel välja üks üksikhaud, mida ma sügisel tähele ei pannud. Selle koha peal läks varras pikemalt sisse ja siin ta nüüd on. Siia on ka veel üks inimene maetud," nentis Unt.

Võru lähistelt Valga maantee äärest avastati ka möödunud aasta augustis ilmselt Teise maailmasõja järgsel perioodil tegutsenud vastupanuvõitlejate ühishaud, kuhu oli maetud arvatavasti 1950ndatel aastatel NKVD poolt tapetud 10 inimest. Ühishaud oli üks suurimaid selletaolisi leide Eestis.Kaitsepolitsei kinnitas tollal, et varem uuritud arhiividokumentidest on teada, et alates 1946. aastast olid toonase Nõukogude Liidu julgeolekuorganite kohalikel üksustel instruktsioonid peita või hävitada tapetute laibad nii, et oleks välistatud nende leidmine, ümbermatmine või haudade tähistamine.

Inimsusevastaste kuritegude paragrahvi järgi alustas kaitsepolitsei menetlust pärast eelmise aasta massihaua avastamist ning teisipäeval päevavalgele tulnu täiendab sama kriminaalasja.

"Nagu eelmine aasta, nii ka kogu see olustik ja selle aasta jooksul kogutud täiendavad tõendid näitavad, et tegemist on nõukogude julgeolekuorganite toime pandud tapmistega. 1946. aastast oli neil selline instruktsioon, et kõik tapetute laibad tuleb hävitada või ära peita, et neid üles ei leitaks," selgitas kaitsepolitseiameti Lõuna osakonna direktor Janek Järva.

Leitud tähistamata matmiskohad asuvad metsas üpris väikesel maa-alal, üksteise kõrval. See, et sedavõrd rohkete inimeste matmispaik rahva mälukildude järgi õnnestus kindlaks teha ning leida, on üpris erakordne.  

"Sellist kohta nüüd pärast Eesti vabariigi taastamist ei ole küll keegi leidnud," märkis sõjahaudade uurija Unt.

Olgugi, et matmiskohad on umbes 60 aastat vanad, keskenduvad uurijad ohvrite isikute tuvastamise kõrval ka nende hirmutegude toimepanijate kindlakstegemisele. Seega ootab kaitsepolitsei ka võimalike toonaste sündmuste tunnistajate abi. Praeguseks on uurijatel kogutud haudadest juba hulk DNA proove, millest osad võivad pärineda ka veretöö toimepanijatelt.