Maksu- ja tolliameti (MTA) töötajad pidasid augustis kinni üle 23 000 liitri kütust ja üle 420 000 sigareti.

MTA töötajad pidasid augustis kinni 420 616 sigaretti, 23 230 liitrit kütust ning absoluutarvestuses alkoholi 239,6 liitrit, teatas ameti pressiesindaja BNS-ile. Lisaks avastasid ameti töötajad 1976 ühikut intellektuaalset omandit rikkuvat kaupa ning 5,9 grammi narkootilisi aineid.

Augustikuu suurima koguse salasigarette leidsid MTA töötajad 14. augustil kontrollides väärteoasja raames Kohtla-Järvel asuvat elukohta. Sealt avastati 29 780 Venemaa ja Valgevene maksumärkidega sigaretti, ligi kaheksa liitrit absoluutalkoholi ja ligi 16 liitrit alkoholilõhnalist vedelikku.

Narva tollipunkti töötajad leidsid 22. augustil Venemaalt Eestisse saabunud juhuveobussist WC-poti all asuvast kogumispaagist 24 800 Venemaa maksumärkidega sigaretti.

14. augustil leidsid Tallinnas asuvat keldriboksi kontrollinud tollitöötajad 123 plokki ehk 24 600 sigaretti. Sigaretid olid maksumärkideta ja kandsid inglise- ja araabiakeelseid kirju.

23. augustil pidasid tolliametnikud Tallinna-Narva maanteel kontrollimiseks kinni veoki, mille pagasiruumist avastati 20 000 Venemaa maksumärkidega sigaretti ja neli kanistrit ca 120 liitri alkoholilõhnalise vedelikuga. Veoki omaniku kodust leiti lisaks 2400 Venemaa maksumärkidega sigaretti.

Tallinnas paiknevat osaühingut kontrollides leidsid tollitöötajad sealt 160 tarbijapakendit karu sappi sisaldavaid tooteid. Karu sapp kuulub rahvusvahelise looma- ja taimeliikidega kauplemise konventsiooni kaitse alla.

Ukraina võimud süüdistavad Eesti perekonnale last kandva asendusema väikelapse müügis, vangistatud naine eitab süüd, kirjutab Eesti Päevaleht.

Ajaleht kirjutab, et teadlastest Eesti paar, kel aastate jooksul ei õnnnestunud last saada, valisid asendusemaks Ukrainas Donetskis elava Svetlanana, kes on koos 19-aastase tütre ja nelja-aastase pojaga elav üksikema.

Svetlana on sünnitanud teistele inimestele kaks last. "Eestlased tegidki otsuse Svetlana kasuks, sest ta tundus neile vastutustundlik ja mõistlik ning oli ka nõus nendega ametliku lepingu sõlmima," ütles Eesti Päevalehele kohaliku ajalehe Komsomolskaja Pravda ajakirjanik. Tema sõnul korraldas naine ka heategevusfondi vähekindlustatud perede laste abistamiseks.

Ajalehe andmetel leppis Eesti perekond Svetlanaga kokku, et asendus­ema tasu on 15 000 dollarit pluss 400 dollarit iga raseduskuu eest. Ka kõik ravimite ja meditsiiniliste protseduuride arved laekusid eestlastele.Kaks nädalat pärast protseduuri näitas analüüs, et 50-protsendise tõenäosusega on Svetlana lapseootel.

Ootamatult pandi aga Svetlana vangi. Süüdistuse järgi olevat Svetlana võtnud ühest halvasti toimetulevast perekonnast kolmekuuse lapse ja viinu ta teise, paremini toimetulevasse perre, kes nõustus lapse eest hoolitsema. Prokuratuuri väitel olevat naine saanud selle eest saanud ka tasu. Paragrahv, mille alusel Svetlanat kahtlustatakse, näeb süüdimõistmise korral ette 8–15-aastase vangistuse.

Svetlana tütar ütles ajalehele, et tema ema peale on alusetult kaevatud ning seda tegi tollesama väikelapse ema. Neiu sõnul ei prokuratuur esitanud ka süüdistust.

Ajalehe andmetel on Ukraina ametivõimud seadnud kahtluse alla ka Svetlane raseduse.

Tütre sõnul on emal käimas neljas raseduskuu. Neiu sõnul loodavad nad, et otsus kriminaalasja kohta tuleb septembri lõpuks.

Eestlastest paar teatas ajalehele saadetud avalduses, et olukord on tekkinud tänu Eesti vananenud seadusele, mis keelab surrogaatemaduse.

Patsientide Nõukoda teatas pühapäeval, et toetab arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu nõudmisi algatada tervishoius muudatusi arstiabi kättesaadavuse tagamiseks ja tervishoiutöötajate töötingimuste parandamiseks, sealhulgas ka streigi ideed.

Arstiabi kättesadavus patsientidele ei ole Eestis viimastel aastatel mitte paranenud, vaid oluliselt halvenenud, teatas Patsientide Nõukoda BNS-ile.

2011. aasta sügisel läbi viidud üleriigilise elanikkonnaküsitluse tulemustest selgus, et rahulolematus arstiabi kättesaadavusega on suurenenud 42-lt protsendilt 46-le. „Tervise halvenemist esines igal kolmandal soovitud vastuvõtuajata jäänud patsientidest,“ tõdes nõukoda.

„Tervishoiusüsteem ei saa toimida ilma arstide, õdede ja hooldajateta. Nende vähesust tunnetavad patsiendid iga päevaga üha enam,“ nentis nõukoda ja toetab seetõttu patsientide nõukoda arstide liidu ja tervishoiutöötajate kutseliidu nõudmisi algatada tervishoius muudatusi arstiabi kättesaadavuse tagamiseks ja tervishoiutöötajate töötingimuste parandamiseks.

„Pooldame ka streigi ideed, kuna see aitab juhtida avalikkuse ja poliitikute tähelepanu lisaks arstide ja õdede ebaproportsionaalselt suurele töökoormusele ka süsteemi muudele olulistele puudustele ning ühiskonna ootustele tervishoiuvaldkonna arengu suhtes tervikuna,“ teatas organisatsioon.

Nõukoda leiab, et arstide vastandamine patsientidele ajakirjanike ning poliitikute poolt ükskõik missuguses vormis ei asenda ravijärjekordades seisvatele inimestele nende kaotatud elu või tervist.

„Samuti ei lahenda see arstide äraminekut põhjustavaid probleeme. Pigem on selline käitumine omane totalitaarsete riigikordadega riikidele, keda needsamad poliitikud nii sõnas kui teos kritiseerivad ja taunivad,“ teatas nõukoda. „Haigekassa kasumi ja reservide piisavas mahus kasutamata jätmine selleks seadusega ettenähtud eesmärkide täitmiseks on käsitletav pigem tulekahju bensiiniga kustutamisena, kui järjest pikenevatele ravijärjekordadele ning patsiendi olukorda halvendavatele tervishoiuprobleemidele reaalsete lahenduste otsimisega.“

Kui Eesti üleminek eurole 2011. aasta alguses tõi kaasa võltsraha kasutamise juhtumite tõusu, siis viimasel aastal on selliseid süütegusid tuvastatud üha vähem.

Politsei tuvastas tänavu esimese kaheksa kuuga võltsitud maksevahendi ja väärtpaberi käitlemisi 261 korral, mida on 93 juhtumi ehk 26 protsendi võrra vähem kui aasta tagasi sama ajaga. Enamik võltsitud maksevahendi käitlemistest registreeritakse Tallinnas, selgub justiitsministeeriumi statistikast.

Kõige enam võltsitakse Euroopa Keskpanga teatel endiselt 20- ja 50-euroseid pangatähti, kusjuures viimasel ajal on võltsitud 20-euroste pangatähtede osatähtsus vähenenud ja võltsitud 50-euroste pangatähtede osatähtsus mõnevõrra suurenenud. Kaks kõige enam võltsitud nimiväärtust kokku moodustasid 2012. aasta esimesel poolel 77 protsenti kõigist võltsingutest.

Kolmandaks enim võltsitud nimiväärtuseks oli 100-eurone pangatäht. Teisi nimiväärtusi ehk 5-, 10-, 200- ja 500-euroseid pangatähti võltsitakse väga vähe.

2012. aasta esimeses pooles oli ringluses keskmiselt 14,6 miljardit ehtsat europangatähte. Ehtsate europangatähtede arvuga võrreldes on võltsingute osatähtsus jätkuvalt väga väike, märkis keskpank.