EESTI UUDISED BNS

Neljapäeval kontrollis politsei kogu Eestis suurendatud jõududega turvavarustuse kasutamist, kokku avastati 299 lahtise turvavööga sõitjat.

Turvavööta sõitjatest 218 olid autojuhid ning 43 reisijad, teatas politsei- ja päästeameti (PPA) pressiesindaja BNS-ile. 38 inimesele oli see juba korduv sarnane eksimus. Lisaks avastati ka 13 juhtumit, kus turvavarustusega olid nõuetekohaselt kinnitamata lapsed. 31 juhul eksisid turvavöö nõude vastu veokijuhid.

PPA korrakaitsepolitseiosakonna komissar Riho Tänaku sõnul oli kinnitamata turvavööga juhte selgelt liiga palju. „Arvestades, et teavitasime neljapäevasest tugevdatud kontrollist ka ette, on tulemused eriti mõtlemapanevad. Kurb on ka see, et päris mitmel juhul olid turvavarustusega kinnitamata lapsed,“ ütles Tänak.

Tänaku sõnul tunnistavad ka reeglite vastu eksinud turvavöö vajalikkust, ent reaalses sõiduolukorras kiputakse ikkagi selle olulisust alahindama.

Võru politsei palub abi teadmata kadunud 47aastase Arvo leidmisel, kes läks eile keskpäeval arvatavasti metsa seenele, ent pole senini koju naasnud.

Täna hommikul teatati politseile, et eile keskpäeval Võrumaal Obinitsa külas arvatavasti metsa seenele läinud Arvo pole koju naasnud. Politsei alustas mehe leidmiseks maastikuotsingut, kuhu kaasati ka piirivalve teenistuskoerad. Esialgsed otsingud tulemusi ei andnud, mistõttu kaasati mehe leidmiseks otsingutele täiendavalt ka kopter. Otsingud jätkuvad.

Arvo on 182cm pikk, kodust lahkudes kandis ta seljas valget värvi T-särki, jalas tumedaid pükse ning peas tumedat värvi Coca-Cola logoga nokamütsi.

Kõigil, kes on eilse või tänase vältel antud piirkonnas kirjeldusele vastavat isikut näinud või omavad muud infot, mis võiks viia mehe leidmiseni, palutakse ühendust võtta Võru politseiga telefonidel 7868210, 7868211 või politsei lühinumbril 110.

Eesti kohal tegi reedel avatud taeva lepingu raames vaatluslennu Venemaa lennuk.

Venemaa ja Valgevene ühine vaatluslend sooritati rahvusvaheliselt sertifitseeritud lennukiga An-30B, mis on varustatud vertikaalse optilise panoraamfotokaameraga, teatas kaitseväe peastaap BNS-ile. Lennu ajal pildistatud film ilmutatakse Eesti esindaja juuresolekul Venemaal ja Eesti saab filmist koopia.

Lennuki meeskonnas oli koos vaatlejatega 18 isikut ja lisaks kuus Eesti kaitseväelast, kes jälgisid vaatlejate tegevust ning marsruudist kinnipidamist. Kokku läbis lennuk 800-kilomeetrise marsruudi, mis on rahvusvaheliste nõuete kohaselt lubatud.

Venemaa on sooritanud Eesti õhuruumis vaatluslende igal aastal alates 2005. aastast. Avatud taeva leping (Open Skies Treaty) on üks osa Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsiooni OSCE riikide julgeoleku- ja usaldusmeetmetest. Lepingu eesmärgiks on avatuse, julgeoleku ja usalduse arendamine riikide vahel, selle kitsam eesmärk on informatsiooni kogumine sõjalistest jõududest ning sõjalisest tegevusest.

Leping sätestab vaatluslendude läbiviimise leppega liitunud maade kohal ning informatsiooni kogumise õhust vaatlemise teel. Avatud taeva lepingus on määratletud protseduurid ning nii vastuvõtva kui ka inspekteeriva riigi õigused ja kohustused lendude sooritamisel.

Leping kirjutati alla 1992. aastal Helsingis ning see jõustus aastal 2002. Avatud taeva lepinguga on ühinenud 33 OSCE riiki, nende hulgas kõik NATO riigid. Eesti ühines avatud taeva lepinguga 2005. aastal. Lepinguga ühinemisel võttis Eesti endale kohustuse vastu võtta kuni neli teiste lepinguosaliste riikide vaatluslendu oma territooriumi kohal aastas.

Veterinaar- ja toiduamet alustab järgmisel nädalal sügisest marutaudivastase vaktsiini külvamist Läti ja Vene piiriga külgnevatel aladel.

Amet alustab vaktsiinide külvamist järgmise nädala esmaspäeval, külvamist alustatakse Ida-Virumaast, jätkatakse Eesti-Vene maismaapiiril Kagu -ja Lõuna-Eestis ning seejärel liigutakse edasi piki Eesti-Läti piiri suunaga idast läände kuni Pärnu laheni, ütles ameti pressiesindaja BNS-ile. Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötade külvatakse õhust väikelennukitelt. vaktsiini ei külvata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal.

Alates eelmisest aastast ei külvata vaktsiini kogu riigis, vaid 20-40 kilomeetri ulatuses Läti piirist, 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest.

Metsloomade suukaudne vaktsineerimine kestab orienteeruvalt 30. septembrini. Tänu vaktsineerimisprogrammile on viimase nelja aasta jooksul marutaudi Eestimaa pinnal diagnoositud vaid üksikutel juhtudel. Selleks, et nakatunud riikidest pärinevate rebaste ja kährikute vahendusel marutaud uuesti riiki ei tungiks, jätkatakse vaktsineerimist puhvertsoonis, mille laiuseks on20-50 kilomeetrit riigipiirist.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga.