Kriminaalkorras varguste ja narkootikumide eest karistatud Reeno Mätlik pettis oma autot müünud inimestelt nende sõiduki välja eraisiku antud järelmaksu abil, vahendas ETV saade „Pealtnägija“.

Põhja prokuratuuri menetletav kriminaalasi puudutab 14 auto välja petmist, kuid tegelik ohvrite arv ligineb 20-le, sest kõik kannatanud pole politseisse pöördunud.

Mätlik otsis kuulutustest odavamaid autosid, küsis müüjatelt järelmaksu võimalust ning kirjutas kõigile nende soovitud lisagarantiidele alla, et masin kiiresti kätte saada. Kui auto käes, mees ülejäänud raha ei maksnud. Autoregistrikeskusesse minnes selgus, et kannatanu auto polnud enam tema nimel.

Lühikese aja jooksul pärast seda, kui Mätlik oli sõiduki oma valdusesse saanud, müüs ta selle edasi järgmisele isikule, kuna sõidukit saab edasi müüa ka müügilepingu alusel ning omanikuvahetuse kanne ARK-is pole vajalik.

„Pealtnägijas“ rääkinud kannatanud leidsid oma autod üles, kuid prokuratuur langetas kõigi nende puhul otsuse, et auto tuleb uutele omanikele tagastada, sest nad on heausksed ostjad hoolimata sellest, et algupärane omanik polnud raha saanud. Juriidiliselt on määrav see, et ohvrid olid masina algul vabatahtlikult Mätliku kätte andnud.

Prokuratuur väidab, et mehe otsimisega tegeletakse aktiivselt. Viimastel andmetel nähti teda Soomes. Politsei ootab infot Mätliku asukoha kohta või informatsiooni, mis võiks viia tema tabamiseni. Samuti oodatakse, et võtaksid ühendust kõik ohvrid. vahendas ETV saade "Pealtnägija".

Välisminister Urmas Paet kinnitas kolmapäeval Tbilisis kohtumisel Gruusia välisministri Gregori Vašadzega Eesti toetust Gruusia püüdlustele NATOga liitumiseks ning sidemete tugevdamisele Euroopa Liiduga.

„Toetame NATO laienemise arutelu järgmisel NATO välisministrite kohtumisel käesoleva aasta detsembris ning selle raames NATO-Gruusia nõukogu toimumist,“ ütles Paet välisministeeriumi teatel.

Eesti välisministri sõnul kulgevad Euroopa Liidu idapartnerluse raames läbirääkimised Gruusiaga hästi. „Loodetavasti jõutakse assotsiatsioonilepingu läbirääkimistega lõpule järgmisel aastal ning viisalihtsustuse tegevuskava võetakse vastu juba sel aastal,“ ütles Paet. „EL ja Gruusia vahelise laiaulatusliku vabakaubanduslepingu läbirääkimised on edukalt käivitunud. Selle sõlmimine tagab Gruusia ettevõtetele paremad võimalused Euroopa Liidu turul ja vastupidi.“

Välisministrid rääkisid ka 1. oktoobril Gruusias toimuvatest parlamendivalimistest. „Loomulikult peavad valimised olema vabad ning kõik poliitilised jõud peavad aktsepteerima ka vabade valimiste tulemusi,“ märkis Paet.

Välisministrid Paet ja Vašadze allkirjastasid kohtumisel ka Eesti ja Gruusia vahelise illegaalselt riigis viibivate isikute tagasivõtulepingu rakendusprotokolli, mis käsitleb migratsioonialast koostööd. „Loodame, et Gruusia okupeeritud alade elanike spetsiaalse reisidokumendi (Status Neutral Travel Documen - SNTD) tunnustamine aitab parandada nende liikumisvabadust,“ märkis Paet. Tema sõnul sooviks Eesti lähiajal Gruusiaga sõlmida ka rahvusvahelise maanteetranspordi kokkuleppe, pensionikindlustuskokkuleppe ja turismialase koostöö kokkuleppe.

Paet väljendas kohtumisel heameelt, et Gruusia esindajad on aktiivselt kasutanud Tallinnas tegutseva Idapartnerluskeskuse võimalusi ning kinnitas, et Eesti jätkab arengukoostöö raames Gruusia toetamist reformide elluviimisel ja kodanikuühiskonna tugevdamisel. „Oleme koostanud Gruusia strateegia aastateks 2012-2015, et muuta koostöö Gruusiaga planeeritumaks, määrata valdkondlikud prioriteedid ning pikemaajalised eesmärgid,“ ütles Eesti välisminister.

Eesti peab väga oluliseks ka Euroopa Liidu vaatlusmissiooni EUMM tegevuse jätkumist vähemalt senises mahus.

Välisministrid kõnelesid kohtumisel ka koostööst OSCE-s, Euroopa Nõukogus ja ÜRO-s. Samuti räägiti Eesti kandidatuurist ÜRO inimõiguste nõukogu liikmeks aastatel 2013-2015.

Välisminister Paet asetas kolmapäeva hommikul ka pärja Gruusia ühtsuse nimel hukkunute mälestusmärgile.

Paetil on Tbilisis kavas kohtumised ka Gruusia presidendi Mikheil Saakašvili, parlamendi esimehe David Bakradze ja peaministri Ivane Merabišviliga. Samuti on välisministril kavas kohtumine Gruusia opositsiooni esindajatega.

Euroopa Komisjoni kolmapäeval avaldatud haridusalasest aastaaruandest selgub, et nii nagu kogu Eestis, on vananev õpetajaskond probleemiks ka kogu Euroopa Liidus (EL).

Eestis on rohkem kui 40 protsenti keskkooliõpetajatest 50-aastased või vanemad, teatas Euroopa Komisjoni Eesti esindus BNS-ile.

Teine põhiprobleem hariduses on õppijate sooline ebavõrdsus. EL-is asub kõrgharidust omandama naisi ligikaudu kolmandiku võrra rohkem kui mehi ning Eestis on see suhtarv enam-vähem sama.

Aruandest selgub ka, et kolmanda taseme hariduse rahaline tulusus suureneb pidevalt ning riigi pikaajaline kasu kõrgharidusest maksutulude lisandumise ja muude säästude näol ületab haridusele tehtavad kulutused peaaegu kolm korda.

Samuti näitab aruanne, et 86 protsenti EL-i riikide noortest omandab eeldatavasti keskhariduse ning et Euroopa on endiselt eelistatuim sihtkoht väljaspool kodumaad õppijatele.

Aruanne käsitleb ka selliseid teemasid nagu väikelaste haridussüsteemid, põlvkondade vaheline liikuvus kõrghariduses, haridusele tehtavaid kulutusi mõjutavad tegurid, 15-aastaste karjääriootused, õpetajaskonna koosseis ning eksamite mõju kesk- ja kõrgkooli pääsemisele.

Aruande koostas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ning see sisaldab andmeid 34 riigi, sealhulgas 21 EL-i liikmesriigi hariduse kohta.

Riigikohus ei võtnud kolmapäeval menetlusse ohvri torutangidega mõrvanud mehe kaebust, mis tähendab, et tema lootused karistuse kergendamisele luhtusid lõplikult.

Tartu maakohus karistas tänavu veebruaris 45-aastast Valdek Lubjat mõrva eest 14-aastase vangistusega, millele liitis eelneva kuriteo eest mõistetud, kuid osaliselt kandmata karistusosa. Nii tuleb Lubjal kokku trellide taga veeta 15 aastat ja kaks kuud. Kohus luges karistusaja alguseks mullu 19. mai, kui politsei ta kinni pidas.

Oma süüd tunnistanud Lubja pidas karistust liialt karmiks ja esitas apellatsioonkaebuse Tartu ringkonnakohtusse, kuid teise astme kohus jättis maakohtu lahendi täies ulatuses jõusse. Seepeale pöördus Lubja riigikohtusse, mis ei võtnud aga tema kaebust kolmapäeval menetlusse. See tähendab varasemate kohtuotsuste lõplikku jõustumist.

Süüdistuse järgi pani ka varem tapmise sooritanud Lubja raske kuritöö toime mullu 10. mail Võrumaal Misso vallas Määsi külas, kus lõi korteris voodis lamanud 43-aastasele mehele korduvalt torutangidega vastu pead ja pea kaitseks tõstetud käsi. Ohver sai üliraskelt vigastada ja suri sündmuskohal.

Politsei pidas Lubja vahetult pärast veretööd kinni ning kohtueelse uurimise lõppedes sai ta süüdistuse mõrvas isiku poolt, kes on ka varem sooritanud tapmise.