Tartu ülikooli majandusteadlaste koostatud uuringu kohaselt on nii naiste palk kui palgaootus keskmiselt 30 protsenti madalam kui meestel.

"Haridustase palgaerinevust ei seleta, sest Eestis on naiste keskmine haridustase kõrgem kui meestel. Mõneti tuleneb sooline erinevus palkades erinevusest ametikohtade valikutes ja naiste sagedasemas tööturult eemalolekus," selgitas uuringu üks läbiviija ja projektijuht Pille Mõtsmees.

Siiski on selliste tunnuste panus palgalõhe seletamisel Mõtsmehe sõnul väga väike ning valdav enamus erinevusest palgaootustes tuleneb kas uuringust välja jäänud tunnustest nagu isiksuseomadused ja väljaspool haridussüsteemi omandatud oskused või naiste ratsionaalsest ootusest.

"Naiste ja meeste palkade erinevus Eestis võib tuleneda suuresti naiste enda tagasihoidlikkusest. Naised kipuvad küsima oma panuse eest vähem raha ja tööandjad ei pruugi siis ka rohkem pakkuda," lisas ta.

Uurimisprojektis käsitleti Tartu ülikooli teatel töökohtade vahetamist soodustavaid ja takistavaid tegureid ning tööalase liikumise tagajärgi. Selgitati ka ametialase mobiilsuse seoseid majandustsükliga ja töötajate liikumisega kaasnevaid mõjusid ettevõtetele. Muu hulgas leidsid teadlased, et innovaatilisemates ettevõtetes tuleb uute inimeste palkamist ja töötajate liikumist rohkem ette.

"Selgus ka, et töötaja välismaine töökogemus võib olla töö leidmisel nii pluss kui ka miinus," märkis Mõtsmees. "See näitab töötaja kvalifikatsiooni, kuid tekitab tööandjas ka ebakindlust: ühelt poolt on sellisel töötajal kõrgem palgasoov, teisalt ei saa tööandja olla kindel, kas ta oma töötajast ilma ei jää, kui välismaalt peaks parem pakkumine tulema."

Uuringust tuli välja, et kui varem oli inimese töötustaatus uue töö leidmisel takistuseks, siis nüüd, pärast majanduskriisi, see enam nii pole.

"Me kõik tunneme kedagi, kes on viimaste aastate jooksul tööst ilma jäänud – see võib tabada nii töölisi kui ka tippspetsialiste," märkis Mõtsmees. "Ka tööandjad on oma hoiakuid muutnud, nüüd on töötul ja lihtsalt töökohta vahetaval inimesel kandideerides võrdsemad võimalused."  

Koostöös CV Keskusega uurisid Tartu ülikooli majandusteadlased, mis mõjutab Eesti inimeste ametialast mobiilsust nii Eestis kui ka välismaal. Fookuses olid ka välismaise töökogemuse ja karjääri seosed ning erinevused naiste ja meeste palgaootustes. Uuringu tulemusi tutvustatakse esmaspäeval Tartu ülikooli Tallinna esinduses.

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks riigi 10 943 000 kasutamata saastekvoodi (AAU) müügi Austria riigile, mille eest saavad seitse linna uued energiasäästlikud valgustussüsteemid.

Kokku suunatakse tänavavalgustuse uuendamisse Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) teatel kümneid miljoneid eurosid.

Ühtlasi tehakse soojustorustiku rekonstrueerimistööd 13. kaugküttepiirkonnas ja rekonstrueeritakse 11 katlamaja, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Vastavalt riikidevahelisele lepingule on kokkuleppe maksumus konfidentsiaalne.

Austriaga kokkulepitud tingimuste kohaselt saavad linnade tänavavalgustuse programmis võimaluse osaleda seitse keskmise suurusega linna, mille elanike arv jääb vahemikku 8000–15 000. Nendeks linnadeks on Kuressaare, Valga, Võru, Jõhvi, Haapsalu, Keila ja Paide.

Programmis osalemisel tuleb linnadel katta omafinantseering kümne protsendi ulatuses ning projekti käibemaksu osa. Juhul kui mõni linnadest omafinantseeringu kohustust täita ei suuda või ei täida muid finantseerimisega seotud nõudeid, valitakse programmi ostjaga kokkuleppel uus linn.

Linnade tänavavalgustusprogrammi eesmärgiks on valitsuse teatel luua linnadele tänapäeva parimaid tehnoloogilisi võimalusi kasutades võimalikult kvaliteetne ja säästlik valgustuslahendus. Energiatarve peaks vähenema selle tehtava programmi tulemusel linnades keskmisel 66 protsenti.

Toetusprogrammi kujundamisel prognoosis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, et programmi elluviimisel saavutatakse elektrienergia kokkuhoid ligikaudu viis gigavatt-tundi aastas, mis praeguseid elektrienergia hindu arvestades vastaks säästule umbes mahus pool miljonit eurot aastas.

Investeeringutega viiakse biokütusele üle 11 väikekatlamaja ning rekonstrueeritakse ligi 35 kilomeetrit soojustorustikke. Selle tulemusena suureneb taastuvatest allikate osakaal soojuse tootmisel ning vähenevad soojuse kaod ülekandevõrgustikes ligikaudu 20 gigavatt-tundi aastas.

KIK-i struktuuritoetuste üksuse juhtivkoordinaatori Siim Umbleja sõnul on mõlema programmi laiem eesmärk vähendada fossiilsete kütuste tarbimisest tulenevat süsinikdioksiidi heitmete hulka. Arvutuste kohaselt on kokkuhoid vähemalt 24 000 tonni CO2 aastas.

Eesti on koos antud tehinguga kokku sõlminud 21 kasutamata saastekvoodi kauplemistehingut kogusummas ligi 400 miljonit eurot, mille piires renoveeritakse 480 riigi ja kohaliku omavalitsuse hoonet, sadu korterelamuid ning eramaju, püstitatakse kolm tuuleparki ja kuus koostootmisjaama, renoveeritakse 15 katlamaja ning ligi paarsada kilomeetrit kaugküttetrasse ning antakse sotsiaaltöötajate ja teiste avaliku teenuse osutajate kasutusse 507 elektriautot.

Ühtlasi rajatakse kogu riiki kattev elektriautode laadimisvõrgustik ja toetusskeem elektriautode ostuks, soetatakse maakonnaliinidele 120 keskkonnasäästliku bussi, Tallinna linnale neljanda trammiliini tarvis uued trammid ning teatritele uued lavavalgustussüsteemid ja teatribussid.

Viking Lotto kolmapäevasel loosimisel võitis Eesti lotomängija osa Viking Lotto jackpotist, võidusummaks 298 085,88 eurot ehk üle 4,6 miljoni Eesti krooni, edastas Eesti Loto.

Viking Lotto jackpot summas 894 257,64 eurot ehk üle 13,9 Eesti krooni läks jagamisele ühe Eesti, ühe Soome ja ühe Norra lotomängija vahel.

Eestisse võidu toonud pilet osteti Põlva Selverist.

Suurim Eestis Viking Lottoga võidetud summa on 773 813 eurot ehk ligi 11,5 miljonit Eesti krooni. Kokku on Eestis nüüd 133 inimest, kelle lotoga võidetud summa on olnud suurem kui miljon krooni Eesti kroonide arvestuses.

2012. aasta seitsme kuuga maksis Eesti Loto riigile hasartmängumaksuna spordi, kultuuri, teaduse, hariduse, meditsiini ja muude valdkondade toetuseks üle 4,5 miljoni euro ehk üle 71,4 miljoni Eesti krooni. Võitudena maksis Eesti Loto seitsmekuuga välja ligi 15 miljonit eurot ehk üle 234 miljoni Eesti krooni.

Kui Venemaal presidendivastase ülesastumise eest kaheks aastaks vangi mõistetud punkbändi Pussy Riot etteaste oleks toimunud mõnes Tallinna pühakojas, pääsenuks ansambli liikmed väärteomenetlusega, leiab noorteühingu Avatud Vabariik juhatuse esimees Jevgeni Krištafovitš.

"Eestis pole spetsiaalset kuriteokoosseisu, mis kvalifitseeriks kirikus toime pandud huligaansuse raskendava asjaoluna või ühiskonna jaoks ohtlikuma süüteo. Meil sellist praktikat pole, on teistes riikides, näiteks Saksamaal. See aktsioon Kölni katedraalis, mida praegu Venemaal arutatakse, lõpeb umbes 90 tunni ühiskondlike töödega, see on täiesti selge," märkis juristiharidusega Krištafovitš.

Ta osutas, et Kremli-meelne meedia tõlgendab kõiki neid Euroopa seadusi valesti, kuna Euroopas on raskendavad asjaolud seotud usuvihast ajendatud kuritegudega.

"Seda on tehtud selleks, et paljude konfessioonidega riikides ei oleks usulist sallimatust. Aga oma tegevuse ja selle signaaliga, mille ta saadab oma ühiskonnale ja kogu maailmale, seab Venemaa end ühele pulgale mitte Saksamaa, vaid Saudi Araabiaga, kus on olemas usupolitsei ning kus usu solvamise eest tuuakse igal reedel mošee juurde inimesi ja lüüakse neil pea maha," märkis ta.

"Venemaal pole selleni veel jõutud, ent punkbändi liikmetele määratud kaheaastane vangistus ning otsekoheselt poliitiliselt ajendatud kohtuotsus on samm selles suunas, mitte valgustatud Euroopa suunas. Kui selline aktsioon oleks toimunud Eestis, oleks kõik lõppenud sellega, et selle liikmed oleks lihtsalt kirikust välja juhatatud, ning tõenäoliselt poleks algatatud ka kriminaalasja. Maksimum oleks olnud väärtegu. Arvan, et lõpptulemusena oleks isegi kirik hoidunud avaldust tegemast," selgitas Krištafovitš.

Samas osutas ta, et talle isiklikult ei meeldi, "kui oma seadustega ronitakse võõrasse kloostrisse ning kui ususümboleid kasutatakse ära mingi poliitilise sõnumi edastamiseks".

"Inimesed tulevad kirikusse, et otsida hingerahu, ning tuleb austada nende soovi leida seal just nimelt seda. Idee muuta kirik poliitilise diskussiooni platvormiks on vastuolus minu arusaamaga heast ja kurjast. Ja pole tähtis, millisest religioonist jutt käib," osutas ta.

"Ma olen vastu miitingutele nii mošeede, sünagoogide kui ka kristlike kirikute juures. Need [pühakojad] ei ole ju selle jaoks. Ma kutsun ühiskonda ja selle esindajaid üles, et nad otsiksid muid viise oma seisukohtade esitamiseks kui ülesastumised pühakodades," lisas Krištafovitš.