Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kohtus esmaspäeval Pekingis Hiina Rahvavabariigi transpordiministri Yang Chuantangiga.

Kohtumisel räägiti kahe riigi transpordikoostöö praktilistest võimalustest, teatas ministeerium. Hiina on huvitatud leidma lahendusi oma kaupade viimiseks Euroopasse.

Yang Chuantang tutvustas kohtumisel oma valitsuse 12-punktilist kava majanduskoostööks Euroopaga ning selgitas Hiina investeerimispankade plaane 10 miljardi dollari eraldamisel investeeringuteks Euroopasse.

Parts ütles kohtumisel, et Eesti pakub häid ja ökonoomseid lahendusi Hiina kaupade transpordiks. Eesti logistikaklaster peab tema sõnul jätkuvalt aktuaalseks Hiina kaupade suure jaotuskeskuse rajamist Eestisse, mis teenindaks Skandinaavia, Ida-Euroopa, Venemaa, SRÜ, Kesk-Aasia 300 miljoni tarbijaga turupiirkonda.

"Me soovime näha rohkem konkreetseid Hiina erainvesteeringuid Eestisse," ütles Parts.

Kohtumisel oli jutuks ka tehing, millega Eesti Raudtee ostab Hiina ettevõttelt vedureid. Samuti räägiti Hiina vajadusest suurendada otselendude arvu Euroopasse ja soovist tõhustada merenduskoostööd kahe riigi vahel.

Esmaspäeval kohtus Parts ka logistika- ja investeerimiskontserni HNA nõukogu esimehe Adam Taniga. HNA grupp annab tööd 120 000 inimesele ja teenindab aastas 39 miljonit reisijat, selle aastakäive küünib 16 miljardi dollarini. HNA grupile kuulub 14 lennukompaniid, 15 lennujaama, 55 turismiettevõtet, 60 hotelli, 56 laeva ja 400 kaubanduskeskust.

Teisipäeval viibib Parts Tianjinis, kus ta osaleb maailma majandusfoorumi töösessioonides ja teeb ettekande linnade vastutusest maailma majanduse arendamisel.

Peaminister Andrus Ansip ütles esmaspäevasel riigikogu istungil, et täiendavalt tuleks analüüsida finantstehingute maksu mõju Euroopa Liidu majanduse ja finantssektori konkurentsivõimele, sealhulgas seda, mis on selle mõju majanduse finantseerimisele ja selle struktuurile, samuti pikaajalistele investeeringutele.

Ansip märkis riigikogu liikmete Inara Luigase, Rainer Vakra, Deniss Boroditši, Lembit Kaljuvee ja Kalle Laaneti poolt esitatud arupärimisele vastates, et kuigi valitsus põhimõtteliselt toetab ühtse finantstehingu maksu kehtestamise eelnõu eesmärke tagada liikmesriikide rahanduslik jätkusuutlikkus, suurendada Euroopa Liidu finantssüsteemi stabiilsust ning vältida konkurentsimoonutusi erinevate majandussektorite vahel, jääb eelnõus ebaselgeks, kuidas neid eesmärke saavutada.

Peaministri sõnul tuleks kaaluda finantstehingute maksu kohaldamisala piiramist selliste väärtpaberitehingutega, mis on kõige riskantsema iseloomuga ja on seega kõige suuremaks ohuks finantsstabiilsusele. "Finantstehingute maksu kohaldamisalast tuleb välistada tehingud investeerimistoodetega, mis on suunatud pikaajalisele säästmisele ja rahvastiku vananemisest tulenevate demograafiliste riskide maandamisele."

Ansip lisas, et konkurentsimoonutuste vältimiseks liikmesriikide vahel on oluline, et finantstehingute maks kehtestataks kõikides Euroopa Liidu 27 liikmesriigis ning eesmärgiks peaks olema selle rakendamine ka globaalsel tasandil, vähemalt kõigis G20 riikides.

Euroopa rahandusministrid on finantstehingute maksu kehtestamise võimalusi korduvalt arutanud. Tänavu 22. juunil jõudis Ecofini nõukogu järelduseni, et komisjoni esitatud finantstehingute maksu ettepanek ei leia liikmesriikide ühehäälset toetust, mis maksuküsimustes on Euroopa Liidus nõutav. Selget vastuseisu finantstehingute maksule on väljendanud näiteks Ühendkuningriik ja Rootsi.

Siiski on Euroopa Liidu leppe ja Euroopa Liidu toimimise leppe alusel võimalik edasi minna tõhustatud koostööga, märkis Ansip. Kui vähemalt üheksa liikmesriiki on valmis finantstehingute maksu vallas tõhustatud koostööd kaaluma, esitab komisjon arutamiseks uue ettepaneku. "Kuna hetkel ainus realistlik stsenaarium ehk finantstehingute maksu rakendamine vaid osades liikmesriikides ei ole täielikult kooskõlas meie senise positsiooniga, siis arutab valitsus finantstehingute maksu teemat lähiajal uuesti," selgitas peaminister.

Kui finantstehingumaksuga loodetakse saada Euroopa Liidus tervikuna 57 miljardit eurot lisatulu, siis esialgsed arvutused pakkusid Ansipi sõnul ühtse finantstehingute maksu kehtestamise korral Eesti maksutuluks ligi 10 miljonit eurot. Eestis tehtavate finantstehingute hulk on teiste liikmesriikidega võrreldes väga väike ja võimalik maksutulu ei pruugi tähendada ka lisalaekumist Eesti riigieelarvele. Komisjoni algne ettepanek nägi ette finantstehingute maksu kasutamist Euroopa Liidu eelarve omavahenditena ja kõne alla võib tulla ka finantstehingute maksu kasutamine finantssüsteemi tugevdamiseks, rääkis peaminister.

Ansip rõhutas, et komisjoni algse ettepaneku järgne finantstehingute maksu ühine süsteem ei rakendu ning võimaliku tõhustatud koostöö raames kehtestatava finantstehingute maksu ettepaneku detailid on aga veel väljatöötamisel.

Kuigi peagi möödub Narva koolitüdruku Varvara tapmisest pool aastat ning kahtlustatavat pole õnnestunud seni tabada, kinnitab prokuratuur, et juhtunu uurimisega tegeletakse iga päev.

Viru ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Anneli Pärdi sõnul võib uurimise hetkeseisu vaadates öelda, et juhtum ei seisa niiöelda kapinurgas, ega oodata ka pikisilmi vastuseid ekspertidelt. "Samal ajal tegelevad sellega nii politseiuurijad kui ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) inimesed ja muud asjatundjad, kes on kaasatud. Seega on menetlus endiselt sisuliselt aktiivne, juhtumiga tegeletakse iga päev," ütles Pärt BNS-ile.

Tema sõnul on prognoosimine, millal kurjategija tuvastatakse ja kätte saadakse, tänamatu tegevus, sest uut infot koguneb uurijatele kogu aeg. "Iga saadud infokild võib uurimise üldpilti kardinaalselt muuta. Seetõttu me ei saa spekuleerida tähtaegadega kurjategija tabamisel ega ka sellel teemal, millal me saame midagi sisulist juhtumi kohta välja öelda. Kui midagi on võimalik või vajalik rohkem detailsemalt avaldada, siis me teeme seda," põhjedas Pärt politsei ja prokuratuuri senist kidakeelsust.

Üheksa-aastase Varvara alasti surnukeha leiti 23. märtsil Narvas 26. Juuli tänaval asuva jäähalli lähedalt. Kohast, kus last teadaolevalt viimati elusana nähti, ei olnud surnukeha kaugel. Politsei oli sama kohta ka juba varem kontrollinud, kuid kuna surnukeha lebas lume all, siis tüdrukut kohe ei leitud.

Varvara jäi kadunuks 18. märtsil Narvas. Hiljem otsisid lisaks arvukatele politseinikele last ka kümned vabatahtlikud.

President Toomas Hendrik Ilves avaldas esmaspäeval riigikogu sügisistungjärgu avakõnes muret poliitika ja raha seoste läbipaistmatuse pärast.

Ilves lausus, et mistahes mäng usaldusega nõrgestab, õõnestab ja kahjustab Eestit ning lõpuks võib ka hävitada kõikide ühise riigi. Ta nentis, et selleks pole rahvas kellelegi oma võimu delegeerinud.

"Ja seetõttu olen ma ka väga mures, kui poliitika ja raha seosed ei ole laitmatult selged ja läbipaistvad. Olen mures, kui valijad ja rahvas hakkavad kahtlustama, et parteid ja nende esindajad riigivõimu asutustes elavad mingite oma, vaid neile endile teada olevate ja kehtivate reeglite järele. See ei ole enam meie unistuste Eesti, kus arvatakse, et võim on mingi suletud kast, klann või kartell," lausus riigipea.

Presidendi sõnul ei saa võimukohad olla vabas ühiskonnas suletud. "Vastupidi: alati peab säilima terve konkurents, aus kriitika, selge vastutus. Erakondade rahastamise süsteem, valimiskorraldus ja parlamendi töökord on hakanud konkurentsi piirama, valimisolukorras on tekkinud koguni kõlvatu konkurents. See ei meeldi Eesti inimestele. Ja õigusega ei meeldi. Umbusku ja pettumust on lubamatult palju, liiga palju just sel aastal. Sellega käib kaasas viha. Jälgin murega seda tooni ja emotsiooni, mis kannab meedia ja valitsuse vahelist arvamustevahetust," sõnas Ilves.

Tema sõnul tundub vahel, et meedia ja valitsuse vahelise arvamustevahetuse eesmärgiks enam mitte riigi arengu ees seisvate valikute selgitamine, vaid püütakse teineteisele meelega võimalikult palju haiget teha.

"Olen viimasel ajal lugenud päris palju, kuidas presidendivalimisteks valmistuvas USA-s on nii meedia ja poliitikute ning poliitikute omavaheline kurjustamise, mõnitamise ja solvamise eskaleerimine hävitanud võimaluse leida kompromisse, hädavajalikke kompromisse, et seda riiki ja rahvast raskustest välja aidata.Seal võetakse kontekstist välja lauseid ja tümitatakse üksteist ning omavaheline rääkimine muutub võimatuks. Keegi ei kuula enam sisulisi argumente, arutelu asemel on ärapanemise võistlus. Hea riigikogu, hea Eesti rahvas, kas me mitte ei liigu samas suunas?" küsis president.

Ta hoiatas, et ühel hetkel saab sellest allakäiguspiraal. "Ja koos sellega tekib põlgus meie poliitilise süsteemi, demokraatia ja Eesti riigi vastu. Tekib see, mille kohta oleme lugenud ajalooraamatuist ning mida näeme juhtumas paljudes riikides, mis – ja mitte juhuslikult – vajuvad üha sügavamale majanduskriisi sohu. Sest kui riik ei ole enam oma ja usaldusväärne, siis kaotavad ka kodanikud soovi selle riigiga tegemist teha, sellega ausalt suhelda. Siis muutub kangelaseks see, kes suudab seda riiki ning riiki esindavaid poliitikuid ja ametnikke kõige kavalamalt alt tõmmata," nentis Ilves,

Riigipea märkis, et nii nagu Eesti on oma, on kogu Euroopa oma murede ja rõõmudega oma, ja sellesse tuleb ka nii suhtuda. Ta sõnas, et vastutades oma sõnade ja tegude eest, hoiavad inimesed oma vabadusi ja demokraatliku riigi hüvesid.

"Muu hulgas hoiame oma vabadust arvustada vahel sõnu valimata poliitikuid ja riigivõimu, kartmata, et meid selle eest karistataks. Aga hoidkem need etteheited puhkudeks, kui poliitikud ja riigivõim selleks tõesti põhjust annavad. Näiteks siis, kui me valitud rahvaesindajad - võimu mistahes tasemel - suhtuvad lugupidamatusega kodanikesse, ei võta kuulda nende õigustatud või isegi õigustamata kaebusi, ega seleta oma otsuseid. Siis on irdumine riigist ja rahulolematus võimuga paratamatu," lausus ta.

Presidendi sõnul kurdavad poliitikud sageli, et neile tehakse liiga ja sageli seda tehaksegi. "Ent see on varasema suhtumise tulemus, kumulatiivne vastumeelsus, mis lõpuks väljendub ülepingutatud reaktsioonides. Ent ebaadekvaatne võib see ehk tõesti olla üksikjuhtumi korral, ent laiemas ja eelnevat konteksti arvestades paraku täiesti ootuspärane," sõnas Ilves.

Ta tõdes, et kui riik kodanikega ei arvesta, siis on demokraatlikus riigis süü alati kahepoolne.

"Kui kodanikud, vabakond, vabad kodanikud ise midagi ette ei võta, end vabandades ja vastutusest vabanedes öeldes, et "ah, mina küll poliitikaga ei tegele", või et kui ma oma elukeskkonna paremaks muutmisega muutun ise, hoidku Jumal selle eest - poliitikuks, siis jääbki meie eest otsustajate tegevus ainuõigeks. Meile jääb kodanikena, vabade inimestena õigus olla pettunud ja olla kriitiline. Aga me ei pööra selga Eestile, oma riigile. Ja siin meie, vaid meie ise otsustame, missugust poliitilist kultuuri ja riigielu õhustikku me tahame," lausus president.