EESTI UUDISED BNS

Eesti Keele Instituut lõi nutitelefonidele rakenduse, mis loeb sünteeshäälega ette uudiseid.

Rakendus loeb eesti keeles ette värskeid uudiseid. Kasutajal on võimalik valida kolme sünteeshääle ja kolme erineva lugemiskiiruse vahel. Rakendus on mõeldud juhuks, kui inimene soovib ülevaadet uudistest, aga tal pole võimalik telefoniekraani jälgida, teatas Eesti Keele Instituut BNS-ile.

Uudiste loetelus on võimalik ettelugemiseks valida üksikuid uudiseid või lasta neid ette lugeda järjest. Rakendus vajab tööks internetti.

Praegu on uudistelugeja rakendus tasuta väljas Android-rakenduste poes.

Mobiilirakendus värskete uudiste kuulamiseks

President Toomas Hendrik Ilves jättis oma esmaspäevase otsusega rahuldamata kõik talle saadetud 17 armuandmistaotlust, teiste hulgas peavad karistust edasi kandma ka kaasüürilise tapnud Ervin Aavik ning kahe taksojuhi röövimises osalenud Timofei Stanovoi.

Riigipealt ei saanud armu 20-aastane Evin Aavik, keda Harju maakohus karistas tänavu veebruaris kaheksa-aastase vangistusega. Ühtlasi mõistis kohus Aavikult välja kriminaalmenetluse kulud 7012 euro ulatuses, samuti tuleb tal tasuda esimese astme kuriteo sooritamise eest riigi tuludesse 725 eurot sundraha.

Politsei sai veretööst teate mullu 22. augustil, kui Tallinnas Ristiku tänaval asuvast korterist leiti surnuks pussitatud 1990. aastal sündinud noormees. Politsei tuvastas kiiresti, et tapmiskahtlus langeb ohvri kaasüürilisele, varem kriminaalkorras karistamata 20-aastasele Ervin Aavikule. Kohtueelsel uurimisel selgus, et Aavik oli oma sõbraga tülli läinud ning pussitas teda 20. või 21. augustil mitu korda ülakeha ja pea piirkonda. Politsei pidas Aaviku kuriteos kahtlustatavana kinni 22. augustil ja kohus võttis ta kaks päeva hiljem vahi alla.

Hiljem tunnistas Aavik, et oli sõbra ründamise ajal väga purjus.

Armu ei saanud ka kaht taksojuhti rünnanud Timofei Stanovoi (23), kelle Viru maakohus mõistis mullu aprillis süüdi kahes röövimises ning võõra auto omavolilises kasutamises ning määras talle liitkaristuseks kümneaastase vangistuse. Mõrvasüüdistuses mõistis kohus mehe õigeks, kuna prokurör loobus sellest. Tartu ringkonnakohus kergendas mullu detsembris Stanovoi karistust kahe aasta võrra ja mõistis talle kaheksa aasta pikkuse vangistuse.

Koos Stanovoiga oli kohtu ees ka Juri Murdasov (35), kellele Viru maakohus mõistus kahe röövimise, võõra auto ebaseadusliku kasutamise ning ettevaatamatusest surma põhjustamise eest 12-aastase vangistuse.

Politsei uurimisandmetel pani Stanovoi esimese kuriteo toime 2008. aasta detsembri alguses, kui ründas Rakveres Lembitu tänaval kõndinud 40-aastast naist ning röövis temalt käekoti.

2009. aasta jaanuari lõpus pani Stanovoi toime uue kuriteo, kui varastas Rakveres Viru tänaval asuvast korterist kaks mobiiltelefoni. Sama aasta 3. veebruaril proovis noormees aga Rakveres Lembitu tänaval röövida 53-aastaselt naiselt käekotti, kuid kuna kannatanu hakkas karjuma, siis Stanovoi ja tema tuvastamata kaaslane põgenesid.

Samal õhtul pärast nurjunud röövi võttis Stanovoi koos Murdasoviga Rakveres turuplatsilt takso ning mehed tellisid sõidu Tapale. Kadrina vallas asuva bussipeatuse lähedal käskisid nad 47-aastasel taksojuhil takso kinni pidada ning Murdasov andis juhile korralduse sõiduki pagasiruumi ronida.

Seejärel istus takso rooli purjus Murdasov, kelle juhtimisel sõitsid mehed veidi ringi ning tagasiteel Tapalt lubati taksojuhil tagasi salongi istuda. Röövlid sõidutasid taksojuhi koju ning jätkasid seejärel tema autoga ringi sõitmist. Veidi hiljem jäi Murdasov võõra auto roolis olles politseile vahele ning kannatanu sai korrakaitsjate käest oma takso tagasi.

Kõige raskema kuriteoni viinud sündmused said alguse 2009. aasta 18. veebruari õhtul, kui Stanovoi tellis Rakveres Parkali tänavale takso. 61-aastasel taksojuhil paluti sõita Tapale, kuid Kadrina vallas kästi taksojuhil sõita põlluvaheteele ja auto kinni pidada. Pärast auto peatumist ähvardas Murdasov taksojuhti noaga ning puhkenud rüseluse käigus sai taksojuht vigastada. Seejärel talutasid mehed kannatanu sõiduki pagasiruumi, kus ta saadud vigastustesse suri.

Murdasov ja Stanovoi sõitsid röövitud taksoga Tapa suunas, jätsid auto Moe külas asuval tühermaal maha ning läksid jalgsi edasi Tapale tuttavale külla. Takso koos juhi surnukehaga leiti alles järgmisel päeval.

Politsei tabas Stanovoi ja Murdasovi samal päeval ja kohus võttis nad prokuröri taotlusel vahi alla.

Presidendilt ei saanud armu ka erinevate kuritegude eest karistust kandvad Rein Gromann, Roman Fedortšenko-Jung, Allar Häidberg, Jaanus Laurits, Lenel Lepmaa, Marko Lepik, Ljudmilla Pulman, Markus Pasi Pönka, Nikolai Savimägi, Kristen Truija, Gennadi Tsvetkov, Jüri Tuul, Kaio Tölp, Sven Vaarmets ja Ott Varik.

Kabulis laupäeval toimunud suitsiidirünnak paiskas sassi Afganistanis visiidil viibinud kaitseminister Urmas Reinsalu kohtumiste kava, kirjutab Eesti Päevaleht.

Teismeline poiss õhkis end üliturvatud koalitsioonivägede peakorteri lähistel, kus oli visiidil ka Eesti kaitseminister. Kuna koalitsioonivägede ISAF-i peakorter on pealinnas Kabulis erakordselt tugevasti turvatud, pääses Reinsalu ja kogu peakorteri alal viibinud seltskond vaid ehmatusega. Rünnakus aga hukkus kuus inimest.

Kohe pärast suitsiidirünnakut pandi ISAF-i peakorter nii-öelda lukku, mis tähendab, et keegi ei liikunud turvaalast välja ega saanud ka sisse. Ministri visiidi jaoks tähendas see aga halba, sest turvanõuete tõttu jäid ära varem kokkulepitud kõrgetasemelised kohtumised näiteks ISAF-i ülema ja Afganistani kaitseministri kohusetäitjaga. Nii nagu ministri delegatsiooni ei lubatud peakorteri alalt välja, ei lubatud ka näiteks tsiviilmissioonil osalevaid Eesti politseiohvitsere sinna sisse.

Reinsalu oli umbes kolmveerand tundi varem rünnakukohast mööda sõitnud.

Politsei jagab maapiirkondades jalakäijatele ja jalgratturitele enese pimedal ajal paremini nähtavaks tegemiseks üle 4000 helkurvesti.

Politsei jagab liiklusjärelevalve käigus helkurveste kergliiklejatele, kelle puhul on kas liiklemise ajast või kohast tulenev suurem risk õnnetusse sattuda, teatas politsei- ja piirivalveameti (PPA) pressiesindaja BNS-ie.

PPA korrakaitsepolitseiosakonna komissar Riho Tänaku sõnul on kergliiklejale kohustuslik helkur pimedal ajal paraku ainult ohutuse miinimumprogramm. „Asulavälistel teedel on sõidukite kiirused suuremad ning autoga kokkupõrke tagajärjed jalgsi või rattaga liiklejale äärmiselt traagilised. Seetõttu on pimedal ajal vähese valgustusega asulates või maateel liiklemisel enese võimalikult hästi nähtavaks tegemine ülitähtis,“ ütles Tänak.

Helkurvestid andise politseile ERGO kindlustus. "Soovime ERGO-s aidata kaasa maapiirkondades asulavälistel teedel liiklejate turvalisuse suurendamisele. Pimedatel teedel jala liikudes või jalgrattaga sõites võib vaid helkurist jääda väheks, soovitame kindlasti ka helkurvesti kasutada," lisas ERGO juhatuse liige Maarika Liivamägi.

Lisaks liiklusjärelvalve käigus jagatavatele vestidele antakse paarkümmend vesti ka Kuusalu vallas asuvale Valkla hooldekodule, kus territooriumilt väljas käivad patsiendid liiguvad väga suure tõenäosusega ka valgustamata teel.

Jalakäijaõnnetuste osas on kõige traagilisemad kuud oktoober, november ja detsember kui palju on pimedat aega ning üldjuhul pole ka valgust juurde andvat lund. Eelmisel aastal hukkus liikluses 26 jalakäijat ning vigastada sai 398 inimest. Kõige õnnetusterohkem oli jalakäijatele detsember, kui vigastada sai 70 ning hukkus kuus jalakäijat. Asulasisestel teedel hukkus aasta jooksul 15 ning asulavälistel 11 jalakäijat. Hukkunutest 13 liikusid pimeda ajal ega kasutanud helkurit.