Vene president Vladimir Putin mõistis pühapäeval hukka Euroopa Liidu algatatud monopolivastase uurimise Vene energiahiiu Gazpromi vastu ning ütles, et see ei tule kasuks kahepoolsetele suhetele.

"Meie usume, et see lähenemine ei ole konstruktiivne," ütles Putin ajakirjanikele Vladivostikis, kus käib Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö (APEC) tippkohtumise viimane päev. Ta ütles, et peab kahetsusväärseks Euroopa Komisjoni otsust uurida Gazpromi seoses võimalusega, et see pidurdab konkurentsi Kesk- ja Ida-Euroopa gaasiturgudel.

"Me loodame, et tuleme sellest olukorrast välja, ilma et kumbki pool kaotusi kannaks, asjaliku ja heatahtliku dialoogi abil," ütles Putin.

Ta andis mõista, et uurimise eesmärk on sundida Moskvat Euroopa Liitu majanduskriisist välja aitama.

"Euroopa Liit tahab säilitada mõningast poliitilist mõju ja tahab, et meie selle eest maksaksime."

Putin tuletas meelde, et nõukogude ajal tegi Moskva kommunistliku bloki satelliitriikidele tohutult subsideeritud energiatarneid, kuid kinnitas, et tänapäeva Venemaa tarnib ainult turuhindadega.

Euroopa Komisjon teatas sel nädalal, et algatas uurimist Gazpromi vastu seoses murega, et see takistab konkurentsi Bulgaarias, Tšehhis, Eestis, Ungaris, Lätis, Leedus, Poolas ja Slovakkias.

Komisjon soovib välja selgitada, kas Vene gaasihiid on takistanud gaasi vaba liikumist üle kogu Euroopa Liidu, takistanud gaasitarnete mitmekesistamist ning kehtestanud oma klientidele ebaõiglased hinnad, sidudes gaasi hinna nafta hinnaga.

Euroopa Liit impordib 80 protsenti oma gaasivajadusest, sellest kolmandik tuleb Venemaalt.

Kaitseminister Urmas Reinsalu sõnul jätkab Eesti ka tuleval aastal Afganistani operatsioonis osalemist samal tasemel ehk kuni 170 kaitseväelasega.

Afganistanis kolmepäevasel visiidil viibiv Reinsalu kohtus laupäeval Kabulis rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude (ISAF) ülema asetäitja kindralmajor Adrian Bradshaw ning USA suursaadikuga Afganistanis James Cunninghamiga, teatas kaitseministeerium BNS-ile.

Kohtumisel kindralmajor Bradshaw’ga oli kõne all ISAF-i väejuhatuse kavad järgmiseks aastaks ning Eesti ja Ühendkuninriigi vahelise sõjalise koostöö tulevik.

„Nõustun kindralmajor Bradshaw hinnanguga, et julgeolekuvastutuse afgaanidele täielikult üle andmiseks peavad liitlased olema esmalt valmis jätkuvaks sõjaliseks panuseks. Me tulime Afganistani koos oma strateegiliste liitlastega ning ka lahkume siit koos nendega. Seetõttu on vajalik jätkata 2013. aastal Afganistani panustamist senisel tasemel ehk kuni 170 kaitseväelasega,“ ütles Reinsalu.

Suursaadik Cunningham andis kohtumisel ülevaate poliitilisest olukorrast Afganistanis ja võimalikest arengutest lähiaastatel. Samuti räägiti liitlasvägede võimalikust sõjalisest panusest pärast 2014. aastat, mis tuleb arutlesele NATO kaitseministrite järgmisel kohtumisel oktoobris.

Kaitseminister andis lõunasöögi Kabulis töötavatele eestlastest kaitseväelastele ja tsiviilametnikele.

Harju maakohus karistas tingimisi vangistusega noorukit, kes süüdistuse järgi ajas pika aja vältel kümne väikese tüdrukuga interneti suhtlusportaalides siivuituid seksijutte.

Kohus mõistis 18-aastase Ennu südi lapseealiste ehk alla 14-aastaste laste korduvas seksuaalses ahvatlemises ning määras talle lühimenetluse korras üheaastase tingimisi vangistuse kaheaastase katseajaga. Ühtlasi keelas kohus noormehel katseajal suhtlemise alla 14-aastaste lastega, välja arvatud tema lähisugulased, samuti peab ta osalema kriminaalhooldaja määratavates sotsiaalprogrammides.

Sundrahaks ja kaitsjatasu katteks tuleb ennul tasuda kokku ligi 550 eurot.

Süüdistuse järgi tegeles tollal alaealine Enn 2010. aastast kuni 2011. aasta augustini internetis 11–13-aastaste laste seksuaalse ahvatlemisega. Enn vestles kokku kümne tüdrukuga MSN-i, Skype’i ja Rate’i vahendusel seksist, keelitas lapsi talle oma alastifotosid saatma ning ennast talle veebikaamera vahendusel alasti näitama.

Politsei sai noormehe tegevuse jälile, kui üks tüdruk pöördus politsei poole.

Enn on varem kriminaalkorras karistamata.

Eestisse patriarh Aleksiusele mälestusmärgi püstitamine on sobimatu, ütles noorteühingu "Avatud Vabariik" esimees Jevgeni Krištafovitš BNS-ile antud usutluses.

Krištafovitš sõnas, et püstitada monument, mille avamine tekitab ühiskonnas vastukäivaid reaktsioone, on eelkõige lugupidamatu mälestatava inimese suhtes. Ta nimetas laupäeval avatud patriarh Aleksius II büsti Eesti oludesse sobimatuks.

Krištafovitš tõi näiteks, et tsaar Nikolai II rahastas Toomapeal asuva Aleksandr Nevski katedraali ehitamist, kusjuures keiser on kanoniseeritud. Ometi ei ole tsaarile Eestis mälestusmärki püstitatud, tema osalust katedraali avamisel tähistab vaid väike tahvel. „Loomulikult oli Aleksius II Eestiga seotud rohkem kui keiser, ent see ei ole piisav põhjus mälestusmärgi püsitamiseks,“ ütles ta. Krištafovitši hinnangul piisanuks patriarhi mälestuse jäädvustamiseks tagasihoidlikust ja maitsekast mälestustahvlist.

Ka sõnas Krištafovitš, et tema hinnangul on patriarhile mälestusmärgi püstitamine poliitiline samm ning osa Keskerakonna valmiskampaaniast.

Krištafovitši sõnul on kiriku kiskumine poliitikasse „halvamaitseline“. „Ma olen ristitud õigeusu kirikus ja mulle see ei meeldi, see riivab minu tundeid,“ ütles ta.

Tallinnas avati Lasnamäele kerkiva õigeusukiriku juures laupäeval patriarh Aleksius II büst.

Monumendi avasid Tallinna linnapea Edgar Savisaar ning Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Kornelius.