Tallinna vanglas ründasid vangid eelmisel nädalal valvureid kahel korral, ühes rünnakus sai valvur vigastada.

Tallinna vangla eraldatud lukustatud kambris paiknev vang takistas reedel valvuril kambrit jälgida ja tõukas üht neist. Valvurid kasutasid vangi vastu jõudu ja panid talle käerauad. Üks ametnik sai vangi rünnakus kerge seljavigastuse. Valvurid eemaldasid kambrist jälgimist takistavad esemed.

Teine eelmise nädala tõsisem intsident juhtus samuti Tallinna vanglas, kus jalutuskäigule minev vang rikkus reedel korda, ähvardas ametnikku vägivallaga, ei täitnud korraldusi ning püüdis rünnata teda kambrisse juhtivaid ametnikke. Valvurid paigutasid vangi talle määratud kambrisse. Intsidendis ei saanud keegi vigastada, selgub justiitsministeeriumi vanglate nädala ülevaatest.

Rohkem tõsiseid intsidente eelmisel nädalal Eesti vanglates ei olnud.

Välisministeerium soovitab Indoneesiasse sõitvatel Eesti kodanikel olla ettevaatlik, kuna riigis võib hakata purskama vulkaan.

Indoneesia võimud soovitavad turistidel ja kaluritel Anak Krakatau saarest eemale hoida, kuna 1330 meetri kõrgune vulkaan Sunda väinas võib purskama hakata. Hoiatus puudutab raadiust ühe kilomeetri ulatuses saarest, märkis välisministeerium kolmapäeval edastatud reisihoiatuses.

Indoneesias on kõrge terrorirünnakute oht. Välisministeerium soovitab säilitada Indoneesias reisides ülima ettevaatlikkuse, eelkõige tasub vältida suuri rahvakogunemisi ning valvsust tuleks säilitada ka turistide poolt sageli külastatavate vaatamisväärsuste läheduses, ööklubides, turgudel ja ühistranspordis.

Indoneesias reisides tuleks vältida reisimist Acehi piirkonda, Sulawesi piirkonnas Palusse, Pososse ja Tentenasesse, Maluku priirkonnas Amboni ja samuti Paapuasse, kuna seal on esinenud vägivalda.

Justiitsministeerium kutsub taas inimesi üles esitama kodanikujulguse aumärgi kandidaadiks tublisid inimesi, kes on aidanud ära hoida kuriteo, pidanud kinni kurjategija või toetanud kuriteo ohvrit.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul jõuab sügise algusega kätte ka aeg, mil traditsionaalselt üle anda justiitsministeeriumi kodanikujulguse aumärgid. „Eelmised aastad on näidanud, et Eestis jagub julgeid inimesi, kes oma otsustavuse ja julge tegutsemisega on hoidnud ära kuriteo, peatanud või aidanud avastada kurjategija ning aidanud tänuväärselt kuriteo ohvriks langenut. Selliseid inimesi tunnustame kodanikujulguse aumärgiga ka sel aastal,“ lausus minister

Michali sõnul on turvatunne kõigi jaoks oluline ning kindlasti suurendab seda tunnet teadmine, et elanike ümber on julgeid ja aktiivseid inimesi, kes ei pea paljuks kuriteo korral appi tulla. "Kodanikujulgus algab sellest, kui teatame kuriteo toime panemisest või teise inimese hädas olemisest. Meie seas on neidki, kes abi kutsumisele lisaks sekkuvad ise kriitilistesse olukordadesse ja muudavad elukeskkonna teiste jaoks turvalisemaks. Kahtlemata väärib teiste inimese kaitseks sekkumine suurt austust ning seetõttu kutsungi üles esitama kodanikujulguse aumärgi kandidaadiks tublisid kaaskodanikke, kes on käitunud keerulises olukorras julgelt ja väärikalt,“ lisas Michal.

Eelmisel aastal autasustas riik kodanikujulguse aumärgiga kümmet inimest, kes ei pidanud paljuks minna appi hädasolijatele. Aumärgi saajate seas oli väga erinevaid inimesi alates põhikoolis käivast koolitüdrukust, kuni pensionil oleva vanaproua Elena Lukinani, kes sai 2011. aasta märtsis telefonikõne libapolitseinikult. "Libapolitseinik küsis naiselt altkäemaksuks 18 000 eurot, et vaikida maha Elena Lukina poja väidetav inimkannatanutega lõppenud autoavarii. Elena sai aru, et tegemist on valega ning olles meediast kuulnud „libapolitseinike“ kuritegudest, hoidis meest telefoniliinil ja helistas ise samal ajal mobiiltelefonilt politseile. Tänu tema tegevusele peeti kurjategija kinni,“ sõnas justiitsminister.

Autasu sai eelmisel aastal ka Vallo Viitmann ja Arnold Laasu, kes sattusid peale kaupluseröövile, mille käigus röövel pussitas müüjannat. Vallo Viitmaa teatas röövist politseisse ning pidas seejärel kurjategija kinni ning hoidis teda paigal kuni politsei saabumiseni. Arnold Laasu aitas samal ajal kannatanut ning hoolitses tema eest kuni esmaabi saabumiseni.

Samuti sai kodanikujulguse autasu 14 aastane Sten Taklaja, kes jälitas ja aitas kinni pidada vargad ning Ain Soone, kes pidas kinni roolijoodiku ja hoidis tema autovõtmeid enda käes kuni politsei saabumiseni. Kodanikujulguse auhinna vääriliste tegude eest tunnustati eelmisel aastal Elina Jelisejevat, Leonid Tsvetkovi, Aita Arengut, Andrus Pilnikut ja Hannes Õuna.

Kodanikujulguse aumärke, millega riik väärtustab kodanike julgust kuritegude ärahoidmisel ja kuriteoohvrite abistamisel, annab justiitsminister välja alates 2004. aastast. Aumärgiga tunnustatakse inimesi, kes on ära hoidnud kuriteo või takistanud selle toimepanemist, aidanud kinni pidada kurjategijat, abistanud kuriteoohvrit või aidanud muul moel suurendada kaaskodanike turvatunnet.

Ettepanekuid kodanikujulguse aumärkide kandidaatide kohta ootab justiitsministeerium posti teel märksõnaga „Kodanikujulguse aumärk“ hiljemalt 5. oktoobriks.

Saaremaa ettevõtjad tegid avaliku pöördumise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile seoses parvlaevade sõidugraafikute varase üleminemisega talveajale, kirjutab Saarte Hääl.

Ettevõtjad märgivad oma pöördumises, et parvlaevateenus on viimasel kahel aastal teinud läbi suurepärase arenguhüppe ja nüüd on ääretult oluline seda saavutatud taset hoida. Pöördumise autorid nendivad, et isegi lühiajaline järjekordade taastekkimine sadamates muudab tehtud töö sisuliselt hoobilt olematuks.

Üks pöördumisele alla kirjutanutest, SA Saaremaa Turism juhatuse esimees Angela Nairis rääkis teisipäeval Kadi raadio “Keskpäevatunnis”, et kui seni on näiteks turisminduses kinnitatud saare külastajatele, et laevajärjekordi enam ei ole ja kõik pääsevad saarele kiiresti, siis nüüd tekivad riigi tõttu ühtäkki järjekorrad uuesti.

Ettevõtjate hinnangul ei taga järsk üleminek talvegraafikule juba suve lõpul nõudluse rahuldamist senisel teenindustasemel. “Kui vaadata hetkeilma, siis lund väga ei paista,” tõdes Nairis.

Ta lisas, et küsimus ei ole seejuures kindlasti ainult saare külastajates või ettevõtjates, vaid ka saare elanikes, kes tegelikult samuti ei saa hõredama laevagraafiku tõttu normaalselt üle väina. “Oleme siin ühiseid avaldusi teinud lennuliikluse probleemi kohta ja oleme ikka mõelnud, et praamiliikluses on kõik korras, aga kui me nüüd teeme seal taandarengu, siis see tegelikult ei ole normaalne,” rääkis Angela Nairis.

Seni on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium vastanud, et vähemalt selle aastanumbri sees ei ole neil lisaraha, mille abil saaks võimaldada kas või ajutise üleminekuajagraafiku, mis oleks veidigi tihedam talvegraafikust. Kas pärast avalikku pöördumist võiks ministeeriumilt ühtäkki positiivne vastus tulla, Nairis arvata ei osanud. Samas möönis ta, et kui ei proovi, siis ei saagi teada. “Igas küsimuses on oluline ka see, et valitsus lihtsalt teaks kohaliku kogukonna arvamust, ehk jõutakse siis lõppkokkuvõttes mingile kompromissile,” sõnas Nairis.

Just seepärast tegidki Saaremaa ettevõtjad ja kohalikud omavalitsused minister Juhan Partsile ettepaneku, et parvlaevaliiklus jätkuks tihedama sõidugraafikuga vähemalt kuni Saaremaa rallini oktoobri keskel. Võimaluse korral ka aastaringselt vähemalt nädalavahetustel.

Ettevõtjad leiavad, et vedaja OÜ Väinamere Liinid on praegu oma murega üksi jäetud, sest teenuse taseme hoidmiseks vajaliku graafikutiheduse tagab vedaja kommertsreisidega. “Me ei pea sellist vastutuse jaotust õigeks, sest riik peab suutma tagada oma regioonide ühtse arengu. Seda tööd ei saa ära teha üksikud ettevõtjad endale suurte äririskide võtmise kaudu,” seisab pöördumises.

Suvine sõidugraafik, mille järgi laevad väljusid kummastki sadamast iga 35 minuti järel, lõppes Kuivastu–Virtsu liinil 20. augustil.

Pöördumisele on alla kirjutanud sihtasutus Saaremaa Turism, Saaremaa ettevõtjate liit, Saaremaa turundusühing ja Saaremaa omavalitsuste liit.