Eestis hukkus tänavu kaheksa kuuga liiklusõnnetustes 66 inimest, mida on kuuendiku võrra enam kui mullu samal ajal, samas on ligi kümnendiku võrra vähenenud liiklusõnnetustes vigastatute arv.

Politsei- ja piirivalveameti andmetel hukkus 2011. aastal jaanuarist augusti lõpuni liiklusõnnetustes 55 inimest.

Kaheksa kuuga sai liiklusõnnetustes vigastada 1102 inimest, mullu samal ajal oli liiklusõnnetustes vigastada saanud juba 1224 inimest. Vähenenud on ka inimkannatanutega liiklusõnnetuste hulk, tänavu kaheksa kuuga juhtus Eestis 887 inimkannatanutega liiklusõnnetust, mullu oli selliseid õnnetusi samal ajal 919.

Kui tänavu augustis hukkus liiklusõnnetustes üheksa, siis mullu samal kuus seitse inimest.

Samas oli tänavu august võrreldes mullu sama kuuga parem nii inimkannatanutega liiklusõnnetuste kui ka vigastatute arvult. Tänavu augustis juhtus Eestis 118 inimkannatanutega liiklusõnnetust, mullu augustis agga 164. Vigastada sai augustis liikluses 146 inimest, mullu samal kuul aga 223 inimest.

Mullu juhtus Eestis kokku 1475 inimvigastatutega liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1875 ja hukkus 101 inimest. 2010. aastal oli Eestis 1349 inimvigastatutega liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1742 ja hukkus 79 inimest. 2009. aastal juhtus 1501 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1931 ja hukkus 100 inimest.

2010. aasta oli esimene ja seni ainus aasta rohkem kui poole sajandi järel, mil liiklusõnnetustes hukkunute arv jäi alla saja. Liikluses hukkunute aastane arv tõusis Eestis üle saja 1947. aastal.

2008. aastal hukkus Eestis toimunud 1868 liiklusõnnetuses 132 ja sai vigastada 2398 inimest. Viimase poole sajandi kõige traagilisem aasta oli 1991, kui Eestis hukkus liikluses 491 ja sai vigastada 2175 inimest.

Eesti Arstide Liidu volikogu otsustas korraldada koos Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliiduga tervishoiutöötajate streigi, tööseisak on kavas korraldada oktoobris.

Arstide liidu volikogu moodustas streigi korralduskomitee, tööseisakut planeeritakse alustada oktoobris, peatades esmalt plaanilise ambulatoorse töö Tallinna ja Tartu haiglates, teatas kutseliit. Kiirabi, erakorralise meditsiini ja intensiivravi osakonnad töötavad täies mahus, samuti ei peatata tööd sünnitusabis, rasedate, laste ja onkoloogiliste haigete ravis. Streigi ulatus ja täpne algus teatatakse vastavalt seadusele kaks nädalat ette.

Arstide Liidu teatel on streigi peaeesmärk arstide ja õdede Eestist lahkumise pidurdamine ja tervishoiusüsteemi lagunemise peatamine.

Volikogu võttis eesmärgiks kollektiivlepingu sõlmimise arstide, õdede ja hooldajate töötasu alammäärade tõstmiseks ja töötingimuste parandamiseks, eriarstide ja õendus- ja hooldustöötajate töökoormuse standardite kehtestamise ja muudatuste algatamise tervishoiusüsteemis, millega suurendatakse rahastamist, parandatakse arstiabi kättesaadavust ja määratletakse, kes vastutab Eestis tervishoiusüsteemi toimimise eest.

Arstide liidu president Andres Kork ütles, et sotsiaalminister ja haiglate liit on keeldunud sisulistest kollektiivlepingu läbirääkimistest ja lepitusmenetlus lõppes eriarvamuste protokolliga. "Terve kevade püüdsime siiski rahulikul teel kokkuleppeid saavutada, kuid kõik meie ettepanekud lükati tagasi või nendega tegelemine määramata ajaks edasi. Seega oleme muud võimalused ära kasutanud ja üle jääb ainult streik," ütles Kork.

Meditsiinitöötajad kavandasid valdkonnastreiki viimati 2006. aastal, kuid siis jäi streik ära. Meditsiinitöötajad osalesid tänavu kevadel ka toetusstreigis õpetajate palganõudmise toetuseks. Tervishoiuasutustes oli streikijaid üle 4000.

Kirjutav meedia mainis augustis riigijuhtidest ja poliitikutest enim president Toomas Hendrik Ilvest, keda nimetati 840 uudises ja artiklis.

BNS Gruppi kuuluva ETA Monitooringu andmetel järgnes Ilvesele reformierakondlasest rahandusminister Jürgen Ligi, kellest meedia kirjutas augustis 705 korral. Kolmandale kohale jäi peaminister ja Reformierakonna esimees Andrus Ansip, kellest ilmus kuu jooksul Eesti trükiajakirjanduses ja võrguväljaannetes 697 uudist või artiklit.

Reformierakonda kuuluv ja mais partei rahastamisskandaali keskmesse sattunud justiitsminister Kristen Michal ületas augustis uudisekünnise 509 korral ning Isamaa ja Res Publica liidu (IRL) esimees ja kaitseminister Urmas Reinsalu 386 korral.

370 korda jõudis augustis uudistesse Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar, 354 korda IRL-i kuuluv haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, 244 korda IRL-i kuuluv majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning 224 korda Reformierkonda kuuluv sotsiaalminister Hanno Pevkur.

Reformierakondlasest keskkonnaminister Keit Pentus leidis augustis uudistes mainimist 200 korral, reformierakondlasest välisminister Urmas Paet 183 korral, IRL-i fraktsiooni kuuluv parteitu riigikogu liige Juku-Kalle Raid 157 korral ning IRL-i kuuluv riigikogu liige Sven Sester 155 korral.

Reformerakonna rahastasmisskandaaliga seotud riigikogu liige Kalev Lillo ületas augustis uudisekünnise 148 korda, IRL-i kuuluv siseminister Ken-Marti Vaher 143 korda, Reformierakonda kuuluv kultuuriminister Rein Lang 142 korda ja IRL-i kuuluv regionaalminister Siim Kiisler 141 korda.

Üle saja korra jõudsid poliitikutest augustis uudistesse veel IRL-i kuuluv põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder 131 korraga, IRL-i kuuluv riigikogu esimees Ene Ergma 129 korraga ja reformierakondlasest riigikogu liige Igor Gräzin 108 korraga.

Ülejäänud poliitikuid mainis meedia augustis vähem kui sajal korral.

ETA Monitooringu ülevaade kajastab eesti- ja venekeelses trükimeedias, uudisteagentuuris BNS ja suuremates võrguväljaannetes ilmunud uudiseid, arvestatud ei ole linna-, linnaosa- ja vallalehtedes ilmunud artikleid. Samuti ei kajasta ülevaade poliitikute mainimist televisioonis ja raadios.

Tänavu kaheksa kuuga on Eestis HIV-i nakatunud 226 inimest, augustis lisandus 27 nakatunut.

Aidsi on terviseameti andmetel tänavu diagnoostud 24 korral, neist 13 korral Tallinnas, viiel korral Ida-Virumaal ning kolmel korral Narvas ja Harjumaal.

Tänavu registeeritud HIV-nakatanutest elab Tallinnas 111, Ida-Virumaal 87, Tartumaal 15, Harjumaal kaheksa, Lääne-Virumaal kolm, Viljandimaal kaks ning Pärnumaal ja Valgamaal üks. Augustis on lisandunud 27 HIV-nakatunut.

Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 8290 inimesel, sealhulgas aids 378 inimesel.

2011. aastal diagnoosisid arstid Eestis 369 HIV-nakatunud inimest. Kõige enam diagnoositi terviseameti andmetel mullu HIV-i nakatunuid Tallinnas - 205 inimest. Ida-Virumaal registreeriti 135 nakatunut, Tartumaal 20, Lääne-Virumaal kuus ja Pärnumaal kolm. Aids diagnoositi eelmisel aastal 39 inimesel, neist 15 Narvas, 10 Tallinnas, kuus Ida-Virumaal, neli Harjumaal, kolm Pärnus ja üks Lääne-Virumaal.

HI-viirusesse nakatumine on Eestis viimastel aastatel vähenenud. Terviseameti andmetel diagnoosisid arstid 2010. aastal Eestis 372, 2009. aastal 411, 2008. aastal 545 ja 2007. aastal 633 uut nakkusjuhtu.

HI-viirusesse nakatumine kasvas Eestis plahvatuslikult eelmise kümnendi alguses. Kui 2000. aastal tuvastasid arstid uusi HIV-positiivseid 390, siis 2001. aastal tõusis nende arv 1474-ni. 2002. aastal oli uusi nakatunuid 899, 2003. aastal 840, 2004. aastal 743, 2005. aastal 621 ja 2006. aastal 668.