Harjumaal Tallinna-Pärnu maanteel sõitis liinibuss laupäeva õhtul otsa peatuvale politseibussile, õnnetuses said vigastada politseinik ja abipolitseinik.

46-aastane Tiit sõitis kell 21.35 Tallinna-Pärnu-Ikla maantee 32. kilomeetril Volvo Carruse liinibussiga tagant otsa seisma jäänud Ford Transiti politseibussile, mida juhtis 38-aastane Maksim, teatas siseministeerium BNS-ile.

Politseibuss paiskus saadud löögist teelt välja.

Õnnetuses said vigastada Ford Transiti roolis olnud politseinik Maksim ja kõrvalistmel olnud 30-aastane abipolitseinik Niilo, kiirabi toimetas nad Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Tuuli Annama ütles BNS-ile, et nii politseiniku kui ka abipolitseiniku vigastused olid kerged ja arstid lubasid nad pärast tervisekontrolli haiglast koju.

Õnnetuse asjaolud on selgitamisel. Praegustel andmetel hakkas politseibuss pidurdama, et tee servas peatuda, kui taga sõitnud liinibuss politseisõidukile tagant otsa sõitis. Kokkupõrke hetkel ei olnud politseibuss veel täielikult peatunud. Õnnetus juhtus kaherajalisel kahesuunalisel teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h.

Tänavu kaheksa kuuga on tulekahjudes hukkunud 37 inimest, mis on väikseim tulesurmade arv sellel perioodil alates Eesti iseseisvuse taastamisest.

Viimane tulesurm juhtus Eestis selle nädala esmaspäeval Võrumaal Võru vallas Loosu külas, kus kahekorruselises elumajas puhkenud tulekahjus hukkus mees. Selle tulekahju puhul on alust kahtlustada süütamist ning politsei alustas juhtunu asjaolude uurimiseks kriminaalmenetlust. Enesetapud ja kuriteod arvatakse tulesurmade statistikast välja. Kui peaks selguma, et Loosu küla tulekahju puhul oli tegemist kuriteoga, väheneb kaheksa kuuga tulekahjudes hukkunute arv ametlikus statistikas 36-le.

Enne Võrumaa tulekahju oli Eestis viimati tulesurm 2. juunil Harjumaal Rae vallas, kus elumaja põlengus hukkus naine.

Juuni algusest Harjumaal toimunud tulekahju ja selle nädala esmaspäeval Võrumaal toimunud hukkunuga tulekahju vahel oli 85 päeva ning see on pikim periood alates Eesti iseseisvuse taastamisest, kui tulekahjudes ei hukkunud ühegi inimest, ütles päästeameti pressiesindaja BNS-ile.

Tänavu on tulekahjudes kõige rohkem inimesi hukkunud veebruaris, kui elu kaotas 11 inimest. Aprillis hukkus tulekahjudes 10, märtsis seitse, jaanuaris neli ja mais kolm inimest. Nii juunis kui ka augustis hukkus tulekahjudes üks inimene. Juulis ei kaotanud tulekahjudes elu ühtki inimest.

Mullu hukkus Eestis kaheksa kuuga tulekahjudes 48 inimest ning terve aasta jooksul 73 inimest.

Seni on iseseisvumise taastamise järgselt olnud tulesurmade arvestuses kõige ohvritevaesem aasta 2009, kui tulekahjudes hukkus kaheksa kuuga 38 ja terve aasta jooksul 63 inimest.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov ründas laupäeval taas Eestit ja Lätit kodakondsuspoliitika pärast, nimetades olukorda "häbiväärseks", vahendas Interfax.

"Kodakondsusetuse probleem on jätkuvalt üks meie põhilisi probleeme suhetes Euroopa riikidega. See on häbiväärne Euroopa Liidu ja ka NATO jaoks, kes positsioneerib ennast mitte niivõrd sõjalise bloki kui "demokraatia koolina"," ütles Lavrov laupäeval Moskvas rahvusvaheliste suhete instituudi tudengitele esinedes.

Vene välisministri sõnul on Eestile ja Lätile esitanud määratlemata kodakondsuseta isikute teemal soovitusi ja ettepanekuid Euroopa Nõukogu, Euroopa Julgeoleku- ja Koostöörorganisatsioon OSCE kui ka ÜRO, kuid "need riigid on ettepanekuid eiranud".

Lavrov kutsus Eestit ja Lätit andma kodakondsus automaatselt määratlemata kodakondsusega inimestele sündivatele lastele ja vanematele inimestele, kellele on eesti või läti keele õppimine liiga keeruline.

Eestis on määratlemata kodakondsusega inimeste arv pärast iseseisvuse taastamist kordades vähenenud. Kui 1991. aastal moodustas määratlemata kodakondsusega inimeste osakaal rahvastikust üle 30 protsendi, siis praegu on see alla seitsme protsendi.

Eestis on määratlemata kodakondsusega inimestel võimalik oma lastele taotleda kodakondsust lihtsustatud korras.

Rahva ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel on loendatud 1 294 236 Eesti püsielanikust 1 101 761 Eesti kodanikud. Võrreldes eelmise rahvaloendusega on Eesti kodanike osatähtsus elanikkonnas suurenenud 80 protsendilt 85 protsendile, selgus statistikaameti augusti keskel avalikustatud andmetest. Rahva ja eluruumide loendusel loendati esialgsetel andmetel 1 101 761 püsivalt Eestis elavat Eesti kodanikku, mis on 6018 võrra rohkem kui 2000. aasta rahvaloendusel, kui kodanikke oli 1 095 743. Kodanikest olid 597 652 naised ja 504 109 mehed.

Eesti kodanikuna määratles end 85,1 protsenti, välisriigi kodanikuna 8,1 protsenti, määratlemata kodakondsusega oli 6,5 protsenti loendatud püsielanikest. Kodakondsuse jättis märkimata 3116 isikut. Võrreldes eelmise loendusega on vähenenud määratlemata kodakondsusega isikute osatähtsus 12,4 protsendilt 6,5 protsendini ja kasvanud välisriigi kodanike osatähtsus 6,9 protsendilt 8,1 protsendile.

Eestis langes mullu kevadel määratemata kodakondsusega inimeste arv alla 100 000. Politsei- ja piirivalveameti andmetel elas tänavu juuni lõpu seisuga Eestis määratlemate kodakondsusega inimesi 96 030.

Terviseameti andmetel oli reedel lõppenud suplushooaja vältel kogu Eestis suplusvee kvaliteet hea ning probleeme esines vaid üksikutes supluskohtades.

Eesti randades kestis ametlik suplushooaeg 1. juunist 31. augustini ning terviseamet tegi kolme kuu jooksul suplusvee seiret kokku 82 supluskohas, neist 50 olid avalikud rannad ja 32 sellised veekogud, mida ametlikult ei avatud, kuid mis on kujunenud ujujate meelispaikadeks.

Probleeme oli veekvaliteediga üksikutes kohtades. Näiteks oli juunis lühikesel perioodil mittesoovitav ujuda Peipsi ääres Kauksi rannas ja Tartus Emajõe Linnaujulas, juulis Pärnu Mai rannas, Tallinnas Stroomi rannas ja Valgas Pedeli rannas. Augustis ei vastanud enam Tartu Anne kanali vesi suplusvee normidele. Anne kanali suplusvee mittevastavuse põhjuste väljaselgitamisega alles käib, sellega tegeleb supluskoha valdaja.

Sinivetikate põhjustatud õitsenguid randades sel suvel ei olnud. Tõenäoliselt võib põhjuseks pidada tavalisest jahedamat suve. Järvamaal kerkis juulikuus kahtlus, et Paide ja Türi järves võib olla sinivetikaõitseng. Võetud proovid näitasid, et sinivetikate kogus vees oli liiga väike selleks, et see võiks mõjutada suplejate tervist.

Terviseamet koostab supluskohtade seirekalendri supluskohtadele enne ametliku suplushooaja algust. Selle alusel võetakse üks proov enne suplushooaega ja vähemalt kolm proovi suplushooaja jooksul, kusjuures proovide võtmise vaheline aeg ei tohi olla pikem kui neli nädalat. Enamus supluskohtades toimus suplusvee seire nõuete kohaselt. Sageli võtsid ametnikud proove rohkemgi kui määruses nõutud, suuremates supluskohtades isegi igal nädalal ning mitmest erinevast seirepunktist.

Pärast suplushooaja lõppu vaatab terviseamet üle ka supluskohtade suplusvee klassid. Uuendatud klassid arvutatakse viimase nelja hooaja suplusvee analüüsi tulemuste põhjal ja avalikustatakse hiljemalt aasta lõpuks terviseameti kodulehel.