Tehnikavaldkonna suurimas rakenduskõrgkoolis Tallinna tehnikakõrgkoolis (TTK) alustab algaval õppeaastal õpinguid 705 esmakursuslast, neist 444 päevaõppes.

Vastavatud elektritehnika õppekaval, mille vastuvõtt toimus suvel esimest korda, asub õppima 33 üliõpilast, teatas Tallinna tehnikakõrgkooli pressiesindaja BNS-ile.

Päevaõppe uutele üliõpilastele algab koolitee 3. septembril avaaktustega, millel kõrgkooli juhtkond annab esmakursuslastele kaasa head soovid edukateks õpinguteks nelja aasta vältel.

Kõrgkooli sissesaanud kaugõppijad tutvusid oma teaduskondade ja laboritega juba teadmiste päeval 1. septembril.

Viies teaduskonnas oli valida kolmeteistkümne õppekava vahel vastavalt igaühe huvidele, eeldustele ja soovidele. Juba aastaid on toimunud vastuvõtt ehitus-, transpordi-, mehaanika, arhitektuuri ja keskkonnatehnika ning rõiva- ja tekstiiliteaduskonda.

Keskmiselt esitasid kandidaadid suvisel vastuvõtuperioodil neli avaldust õppekohale. Kõige rohkem avaldusi esitati transpordi ja logistika õppekavale – 21,5 ühele õppekohale, järgnesid rakendusarhitektuur 7,6, tehnoökoloogia 6,3, elektritehnika 5,6 ja teedeehitus 5,2 avaldusega õppekohale. Kaugõppes oli suur üllataja raudteetehnika õppekava, kus asub õppima 26 uut tudengit. Kutsekeskharidusega on 29,3 protsenti Tallinna tehnikakõrgkooli esmakursuslastest, vene õppekeelega koolidest 10,7 protsenti ja 32,3 protsenti koolipinki istujatest on neiud.

TTK on 1992. aastast rakenduskõrgkool. Rakenduskõrgharidus on tasemelt võrdne ülikooliharidusega, kuid sisult rakenduslik.

Rakenduskõrgharidusõppe eripära on, et õppekavas on kuni 15 protsenti praktikat ja õppetöö käib tihedas koostöös vastava valdkonna ettevõtetega.

Harjumaal Tallinna-Pärnu maanteel sõitis liinibuss laupäeva õhtul otsa peatuvale politseibussile, õnnetuses said vigastada politseinik ja abipolitseinik.

46-aastane Tiit sõitis kell 21.35 Tallinna-Pärnu-Ikla maantee 32. kilomeetril Volvo Carruse liinibussiga tagant otsa seisma jäänud Ford Transiti politseibussile, mida juhtis 38-aastane Maksim, teatas siseministeerium BNS-ile.

Politseibuss paiskus saadud löögist teelt välja.

Õnnetuses said vigastada Ford Transiti roolis olnud politseinik Maksim ja kõrvalistmel olnud 30-aastane abipolitseinik Niilo, kiirabi toimetas nad Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Tuuli Annama ütles BNS-ile, et nii politseiniku kui ka abipolitseiniku vigastused olid kerged ja arstid lubasid nad pärast tervisekontrolli haiglast koju.

Õnnetuse asjaolud on selgitamisel. Praegustel andmetel hakkas politseibuss pidurdama, et tee servas peatuda, kui taga sõitnud liinibuss politseisõidukile tagant otsa sõitis. Kokkupõrke hetkel ei olnud politseibuss veel täielikult peatunud. Õnnetus juhtus kaherajalisel kahesuunalisel teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h.

Tänavu kaheksa kuuga on tulekahjudes hukkunud 37 inimest, mis on väikseim tulesurmade arv sellel perioodil alates Eesti iseseisvuse taastamisest.

Viimane tulesurm juhtus Eestis selle nädala esmaspäeval Võrumaal Võru vallas Loosu külas, kus kahekorruselises elumajas puhkenud tulekahjus hukkus mees. Selle tulekahju puhul on alust kahtlustada süütamist ning politsei alustas juhtunu asjaolude uurimiseks kriminaalmenetlust. Enesetapud ja kuriteod arvatakse tulesurmade statistikast välja. Kui peaks selguma, et Loosu küla tulekahju puhul oli tegemist kuriteoga, väheneb kaheksa kuuga tulekahjudes hukkunute arv ametlikus statistikas 36-le.

Enne Võrumaa tulekahju oli Eestis viimati tulesurm 2. juunil Harjumaal Rae vallas, kus elumaja põlengus hukkus naine.

Juuni algusest Harjumaal toimunud tulekahju ja selle nädala esmaspäeval Võrumaal toimunud hukkunuga tulekahju vahel oli 85 päeva ning see on pikim periood alates Eesti iseseisvuse taastamisest, kui tulekahjudes ei hukkunud ühegi inimest, ütles päästeameti pressiesindaja BNS-ile.

Tänavu on tulekahjudes kõige rohkem inimesi hukkunud veebruaris, kui elu kaotas 11 inimest. Aprillis hukkus tulekahjudes 10, märtsis seitse, jaanuaris neli ja mais kolm inimest. Nii juunis kui ka augustis hukkus tulekahjudes üks inimene. Juulis ei kaotanud tulekahjudes elu ühtki inimest.

Mullu hukkus Eestis kaheksa kuuga tulekahjudes 48 inimest ning terve aasta jooksul 73 inimest.

Seni on iseseisvumise taastamise järgselt olnud tulesurmade arvestuses kõige ohvritevaesem aasta 2009, kui tulekahjudes hukkus kaheksa kuuga 38 ja terve aasta jooksul 63 inimest.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov ründas laupäeval taas Eestit ja Lätit kodakondsuspoliitika pärast, nimetades olukorda "häbiväärseks", vahendas Interfax.

"Kodakondsusetuse probleem on jätkuvalt üks meie põhilisi probleeme suhetes Euroopa riikidega. See on häbiväärne Euroopa Liidu ja ka NATO jaoks, kes positsioneerib ennast mitte niivõrd sõjalise bloki kui "demokraatia koolina"," ütles Lavrov laupäeval Moskvas rahvusvaheliste suhete instituudi tudengitele esinedes.

Vene välisministri sõnul on Eestile ja Lätile esitanud määratlemata kodakondsuseta isikute teemal soovitusi ja ettepanekuid Euroopa Nõukogu, Euroopa Julgeoleku- ja Koostöörorganisatsioon OSCE kui ka ÜRO, kuid "need riigid on ettepanekuid eiranud".

Lavrov kutsus Eestit ja Lätit andma kodakondsus automaatselt määratlemata kodakondsusega inimestele sündivatele lastele ja vanematele inimestele, kellele on eesti või läti keele õppimine liiga keeruline.

Eestis on määratlemata kodakondsusega inimeste arv pärast iseseisvuse taastamist kordades vähenenud. Kui 1991. aastal moodustas määratlemata kodakondsusega inimeste osakaal rahvastikust üle 30 protsendi, siis praegu on see alla seitsme protsendi.

Eestis on määratlemata kodakondsusega inimestel võimalik oma lastele taotleda kodakondsust lihtsustatud korras.

Rahva ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel on loendatud 1 294 236 Eesti püsielanikust 1 101 761 Eesti kodanikud. Võrreldes eelmise rahvaloendusega on Eesti kodanike osatähtsus elanikkonnas suurenenud 80 protsendilt 85 protsendile, selgus statistikaameti augusti keskel avalikustatud andmetest. Rahva ja eluruumide loendusel loendati esialgsetel andmetel 1 101 761 püsivalt Eestis elavat Eesti kodanikku, mis on 6018 võrra rohkem kui 2000. aasta rahvaloendusel, kui kodanikke oli 1 095 743. Kodanikest olid 597 652 naised ja 504 109 mehed.

Eesti kodanikuna määratles end 85,1 protsenti, välisriigi kodanikuna 8,1 protsenti, määratlemata kodakondsusega oli 6,5 protsenti loendatud püsielanikest. Kodakondsuse jättis märkimata 3116 isikut. Võrreldes eelmise loendusega on vähenenud määratlemata kodakondsusega isikute osatähtsus 12,4 protsendilt 6,5 protsendini ja kasvanud välisriigi kodanike osatähtsus 6,9 protsendilt 8,1 protsendile.

Eestis langes mullu kevadel määratemata kodakondsusega inimeste arv alla 100 000. Politsei- ja piirivalveameti andmetel elas tänavu juuni lõpu seisuga Eestis määratlemate kodakondsusega inimesi 96 030.