Kohus mõistis kolmapäeval 20-päevase aresti mehele, kes häiris augusti alguses Valgas politsei tööd ja tegi ühe öö jooksul politseile 84 tühikõnet ja valeväljakutse.

Sündmused said alguse 9. augusti öösel kella 1 ajal, kui end Petroviks nimetanud mees edastas politsei lühinumbrile 110 teate ühe naise vägistamisest Valga linnas. Patrullpolitseinikud kiirustasid saadud aadressile ning hoidsid teatajaga sidet, ent antud aadressilt ühtki abivajajat ei leitud. Helistaja nentis seejärel politsei korrapidajale, et tegu oli valeväljakutsega, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.

Politsei tuvastas andmebaaside abil helistaja isiku, kelleks osutus 31-aastane kohalik elanik Margus.

Järgnevate tundide vältel jätkas Margus politseitöö häirimist ning tegi hädaabinumbrile kokku 84 tühikõnet. Politsei andis mehele korduvalt korralduse lõpetada hädaabiliini töö segamine, seda korraldust Margus aga järjekindlalt eiras. Politsei alustas mehe suhtes väärteomenetlust paragrahvide järgi, mis käsitlevad võimuesindaja korralduse eiramist ning valeväljakutse tegemist.

Kolmapäeval määras kohus politseitööd seganud mehele karistuseks mõlema süüteo eest kokku 20 päeva aresti.

Lõuna prefektuuri juhtimiskeskuse juhi Ottomar Virki sõnul selgitab politsei välja ja suhtub rangelt kõikidesse, kes tühja jutuga telefoniliine kinni hoides või valeväljakutseid tehes politseitööd plaanitsetult segavad ja teisi abivajajaid selliselt ohtu seavad.

Riigikogu võttis neljapäeval erakorralisel istungil kolmandal lugemisel vastu Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõu.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 59 saadikut, vastu oli 34 ning erapooletuks jäi üks saadik. Kohal oli 95 saadiku, puudus kuus.

Koalitsiooni  kuuluvatest saadikutest hääletasid eelnõu vastu IRL-i kuuluv Juku-Kalle Raid ning Reformierakonda kuuluv Igor Gräzin, IRL-i saadik Tõnis Lukas jäi erapooletuks.

Opositsioonilises Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas jagunesid hääled umbes pooleks, kusjuures poolt hääletasid ESM-i küsimuses kriitiliselt sõna võtnud Eiki Nestor ning Sven Mikser.

Sotsiaaldemokraatidest andsid eelnõule oma poolthääle näiteks ka Indrek Saar, Andres Anvelt, Jevgeni Ossinovski ja Rannar Vassiljev. Keskerakonna fraktsioonist eelnõu poolt keegi ei hääletanud.

Teisipäeval arutas viietunnisel istungil eelnõu muudatusettepanekuid riigikogu rahanduskomisjon, kes vaatas läbi tähtajaks laekunud 12 ettepanekut ja tegi eelnõus kokku 10 muudatust.

Rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul suurendas komisjon läbi eelnõu muudatuste oluliselt riigikogu pädevust tuues ka kiiret otsustamist vajavad vastastikuse mõistmise memorandumite ja nende muudatuste kavandite heakskiitmise täiskogusse.

Muudatustega tuuakse kiiret otsustamist vajavad küsimused Euroopa Liidu (EL) asjade komisjoni asemel täiskogusse ning kodukorra muudatustega nähakse ette võimalus neid tavakorrast kiiremini menetleda - luuakse võimalused jooksvalt täiendada juba kinnitatud täiskogu istungi päevakorda ja otsuse eelnõu ühe lugemisega menetlemiseks juhul, kui riigikogu juhatus tunnistab valitsuse taotluse alusel eelnõu kiiret otsustamist vajavaks.

Komisjoni muudatusega kitsendati memorandumitega seotud konfidentsiaalsust vajavate otsustuste ringi, mille puhul valitsus võib pöörduda seisukoha saamiseks EL-i asjade komisjoni poole, selgub eelnõu teise lugemise seletuskirjast.

Memorandumi kavandeid arutatakse eelnõu kohaselt EL-i asjade komisjonis kui selle avalikustamine võib ohustada ESM-i stabiilsustoetuse andmise eesmärki. Sellisteks eesmärkideks on näiteks järelturutehingute tegemine ja finantseerimisasutuste rekapitaliseerimine.

Komisjon pidas konfidentsiaalsete asjade EL-i asjade komisjoni otsustamist aktsepteeritavaks saladuse hoidmise tagamise eesmärgil. Tagatud on ka täiskogu kaasamise võimalus, kuna EL-i asjade komisjon võib alati otsustada küsimuse täiskogus menetlemise kasuks.

Samuti on ka valitsusel võimalus nende teemadega otse täiskogusse tulla. Sellisel juhul on võimalik tunnistada riigikogu istung kinniseks.

Põhimõttelise finantsabi andmise otsusega ei võeta komisjoni hinnangul riigile varalisi kohustusi, vaid tegemist on protseduuriga, millega volitatakse Euroopa Komisjoni käivitama läbirääkimised memorandumi kavandi koostamiseks.

Riigikogu pädevusse jääb kujundada seisukoht memorandumi kavandi kohta ja seda sõltumata eelnevalt langetatud valikutest põhimõttelise finantsabi andmise küsimuses.

Seaduses sätestatud EL asjade komisjoni seisukoht ESM-i asjus on siduv ilma reservatsioonideta. Tegemist on erinormidega riigikogu kodu- ja töökorra seaduse suhtes.

Eelnõu kohaselt nõustub Eesti osalusega ESM-is 13 020 aktsia ulatuses nimiväärtuses 1,302 miljardit eurot, millest 148,8 miljonit eurot makstakse sissemakstava kapitalina viie aasta jooksul pärast lepingu jõustumist ja 1,1532 miljardit eurot sissenõutava kapitalina lepingukohase sissenõude saamisel.

ESM-ile tasutavad summad kajastatakse riigieelarves. ESM-i liikmed on kõik euroala liikmed ning stabiilsustoetust antakse tõsistesse rahalistesse raskustesse sattunud ESM-i liikmetele rangete majanduspoliitiliste tingimuste alusel.

ESM-i asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise eelnõu oli riigikogus esimesel lugemisel 8. augustil, neljapäeva hommikul lõpetas riigikogu eelnõu teise lugemise.

Tarbijakaitseamet ei näe vastuolu tarbija õigustega selles, kui kauplusekett Rimi otsustas mitte müüa alla 16-aastastele energiajooke.

Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski-Toomik kinnitas BNS-ile, et Rimil on õigus sellist otsust vastu võtta. Nimelt sõlmitakse iga ostuga ostu-müügi leping, millest on kummalgi poolel õigus ka keelduda, kui seda soovitakse.

„Poel ja kliendil on lepingu sõlmimise vabadus ja võimalus valida, kellega leping sõlmitakse. Mõlemad pooled peavad olema lepingu sõlmimisega nõus,“ sõnas Turetski-Toomik. „Piirangute kohta peab väljas olema teave, mis on selgelt märgatav ja hästi arusaadav ning seda teavet peab olema võimalik seda ostu sooritamist näha.“

Turetski-Toomik lisas, et iseenesest on ka tarbijakaitse seisukoht, et energiajookide kättesaadavus peaks olema piiratud.

Ta kinnitas ka, et Rimi konsulteeris enne alla 16-aastastele energiajookide müügi keelamist ka tarbijakaitseametiga.

Eesti Energia alustab avatud turu elektrilepingute sõlmimist 26. septembrist, mil avalikustatakse uued elektripaketid.

Ettevõtte müügi ja teeninduse direktor Sten Argos soovitab klientidel sõlmida elektrileping juba oktoobris, sest novembrikuu lõpus ja detsembris võib müüjate juures pikki järjekordi esineda, vahendas Eesti Energia.

Argos usub, et pool kõigist elektrilepingutest sõlmitakse just internetis, kuna eestimaalased on harjunud e-asjaajamisega. Eesti Energia tõstnud on enda kinnitusel sellega seoses tõstnud ka oma e-teeninduse koormustaluvust. Kui varasemalt sai e-teenindust üheaegselt kasutada ligi 1000 klienti, siis septembrist on ettevõte valmis oma e-teeninduses üheaegselt teenindama ligi 1800 klienti.

Lisaks e-teenindusele saab lepinguid sõlmida ka klienditelefonil, Eesti Energia büroodes ning Eesti Posti kontorites üle Eesti.

Klientidel, kes soovivad 1. jaanuarist 2013 elektrit osta elektrimüüjalt, tuleb leping sõlmida hiljemalt 10. detsembril 2012. Kliendid, kes sõlmivad lepingu 11. detsembril või pärast seda, tarbivad jaanuaris elektri üldteenust ning saavad enda valitud müüjalt elektrit osta 1. veebruarist 2013.  

Eesti Energia prognoosib, et tänavu ning 2013. aasta jooksul sõlmib elektrilepingu ligikaudu kolmandik 650 000 elektrikliendist, kel on võimalik müüjat valida. Suuremat aktiivsust oodatakse suure elektritarbega klientide hulgas, kes kasutavad elektrit ka näiteks kütmisel.

Eesti Energia müügi ja teeninduse direktor Sten Argos ütles neljapäevasel pressikonverentsil, et energiafirma soovib tuleval aastal elektrituru avanedes hoida oma turuosa Baltikumis kahel kolmandikul. Ta selgitas, et on loomulik kui seoses elektrituru avamisega kaotab ettevõte ka turuosa, kuna jaemüügiturule tuleb ka teisi ettevõtteid. "Lätis tahame meie Latvenergolt turuosa ära võtta, nemad tahavad jällegi meilt Eesti turuosa ära võtta - see on loomulik," märkis Argos.

Kuigi energiaettevõte avalikustab pakettide täpse sisu septembris, rääkis Argos pressikonverentsil, et kui fikseeritud hinnaga paketti saab esialgu osta maksimaalselt kolme-aastasele perioodile, siis tulevikus võib selle kestvuseks olla ka viis või isegi kümme aastat - see sõltub juba tarbijate soovidest. "Eesti Energia tootmisvõimsus on piisavalt suur, et seda 10-aastast lepingut sõlmida," sõnas Argos. Ta lisas, et samas peab fikseeritud hinnaga paketi ostmisel arvestama, et selle ennetähtaegsel lõpetamisega kaasneb lepingus ettenähtud lisatasu maksmine.

Seoses eletrituru avanemisega on ettevõte võtnud uude kõnekeskusse tööle 70 inimest ja plaanib veel juurde võtta 30 inimest. "Eeldame, et klientide kõnesid tuleb palju, aga kui palju, on raske ette prognoosida," sõnas Agros.