Riigikogu ratifitseeris ESM-i asutamislepingu

Riigikogu võttis neljapäeval erakorralisel istungil kolmandal lugemisel vastu Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõu.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 59 saadikut, vastu oli 34 ning erapooletuks jäi üks saadik. Kohal oli 95 saadiku, puudus kuus.

Koalitsiooni  kuuluvatest saadikutest hääletasid eelnõu vastu IRL-i kuuluv Juku-Kalle Raid ning Reformierakonda kuuluv Igor Gräzin, IRL-i saadik Tõnis Lukas jäi erapooletuks.

Opositsioonilises Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas jagunesid hääled umbes pooleks, kusjuures poolt hääletasid ESM-i küsimuses kriitiliselt sõna võtnud Eiki Nestor ning Sven Mikser.

Sotsiaaldemokraatidest andsid eelnõule oma poolthääle näiteks ka Indrek Saar, Andres Anvelt, Jevgeni Ossinovski ja Rannar Vassiljev. Keskerakonna fraktsioonist eelnõu poolt keegi ei hääletanud.

Teisipäeval arutas viietunnisel istungil eelnõu muudatusettepanekuid riigikogu rahanduskomisjon, kes vaatas läbi tähtajaks laekunud 12 ettepanekut ja tegi eelnõus kokku 10 muudatust.

Rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul suurendas komisjon läbi eelnõu muudatuste oluliselt riigikogu pädevust tuues ka kiiret otsustamist vajavad vastastikuse mõistmise memorandumite ja nende muudatuste kavandite heakskiitmise täiskogusse.

Muudatustega tuuakse kiiret otsustamist vajavad küsimused Euroopa Liidu (EL) asjade komisjoni asemel täiskogusse ning kodukorra muudatustega nähakse ette võimalus neid tavakorrast kiiremini menetleda - luuakse võimalused jooksvalt täiendada juba kinnitatud täiskogu istungi päevakorda ja otsuse eelnõu ühe lugemisega menetlemiseks juhul, kui riigikogu juhatus tunnistab valitsuse taotluse alusel eelnõu kiiret otsustamist vajavaks.

Komisjoni muudatusega kitsendati memorandumitega seotud konfidentsiaalsust vajavate otsustuste ringi, mille puhul valitsus võib pöörduda seisukoha saamiseks EL-i asjade komisjoni poole, selgub eelnõu teise lugemise seletuskirjast.

Memorandumi kavandeid arutatakse eelnõu kohaselt EL-i asjade komisjonis kui selle avalikustamine võib ohustada ESM-i stabiilsustoetuse andmise eesmärki. Sellisteks eesmärkideks on näiteks järelturutehingute tegemine ja finantseerimisasutuste rekapitaliseerimine.

Komisjon pidas konfidentsiaalsete asjade EL-i asjade komisjoni otsustamist aktsepteeritavaks saladuse hoidmise tagamise eesmärgil. Tagatud on ka täiskogu kaasamise võimalus, kuna EL-i asjade komisjon võib alati otsustada küsimuse täiskogus menetlemise kasuks.

Samuti on ka valitsusel võimalus nende teemadega otse täiskogusse tulla. Sellisel juhul on võimalik tunnistada riigikogu istung kinniseks.

Põhimõttelise finantsabi andmise otsusega ei võeta komisjoni hinnangul riigile varalisi kohustusi, vaid tegemist on protseduuriga, millega volitatakse Euroopa Komisjoni käivitama läbirääkimised memorandumi kavandi koostamiseks.

Riigikogu pädevusse jääb kujundada seisukoht memorandumi kavandi kohta ja seda sõltumata eelnevalt langetatud valikutest põhimõttelise finantsabi andmise küsimuses.

Seaduses sätestatud EL asjade komisjoni seisukoht ESM-i asjus on siduv ilma reservatsioonideta. Tegemist on erinormidega riigikogu kodu- ja töökorra seaduse suhtes.

Eelnõu kohaselt nõustub Eesti osalusega ESM-is 13 020 aktsia ulatuses nimiväärtuses 1,302 miljardit eurot, millest 148,8 miljonit eurot makstakse sissemakstava kapitalina viie aasta jooksul pärast lepingu jõustumist ja 1,1532 miljardit eurot sissenõutava kapitalina lepingukohase sissenõude saamisel.

ESM-ile tasutavad summad kajastatakse riigieelarves. ESM-i liikmed on kõik euroala liikmed ning stabiilsustoetust antakse tõsistesse rahalistesse raskustesse sattunud ESM-i liikmetele rangete majanduspoliitiliste tingimuste alusel.

ESM-i asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise eelnõu oli riigikogus esimesel lugemisel 8. augustil, neljapäeva hommikul lõpetas riigikogu eelnõu teise lugemise.