Riigikontroll leiab auditiaruandes, et haridus- ja teadusministeerium pole senini suutnud edukalt kasutada tulemusnäitajaid kõrgkoolide rahastamisel, kuid sellele vaatamata soovib taas minna üle tulemusnäitajatel põhinevale rahastamismudelile.

Riigikontroll auditeeris viimati kõrghariduse rahastamise korraldust 2008. aastal ning juhtis haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) tähelepanu sellele, et riikliku koolitustellimuse põhine rahastamissüsteem tegelikkuses ei tööta ehk ülikoolid ei saa tagada ette nähtud arvul lõpetajaid, teatas riigikontroll BNS-ile.

10. mail 2012 võttis riigikogu vastu uue ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, millega oluliselt muudetakse senist kõrghariduse rahastamise korda ning riiklik koolitustellimus asendatakse tulemusnäitajatel põhineva tegevustoetusega. Iseenesest on muudatused vajalikud, kuid riigikontroll näeb nende rakendamisel mitmeid probleeme.

Siiani puudub HTM-il edukas kogemus, kuidas paljude tulemusnäitajate alusel kõrgharidusele raha jagada, mistõttu on keeruline hinnata, kuidas ministeerium sellega toime tuleb. Pealegi on uue korra rakendamiseks jäänud aeg niivõrd lühike, et pole võimalik uut rahastamismudelit katsetada.

Kõiki uues ülikooliseaduses toodud tulemusnäitajaid ei ole võimalik tegelikkuses piisava kindlusega hinnata. Endiselt on ebaselge, kas ja kuidas hakkab riik reguleerima, kui palju mingi eriala spetsialistide koolitust tellida. Pealegi on ülikoolidele lubatud miljoneid eurosid lisaraha juba enne, kui mingites tulemusnäitajates üldse kokku lepitakse. Seetõttu näeb riigikontroll ohtu, et uus rahastamissüsteem toob küll suurema halduskoormuse nii kõrgkoolidele kui ka ministeeriumile, kuid see on läbipaistmatu ega pruugi kaasa aidata sisulistele muudatustele kõrghariduses.

Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo nentis, et kõrgharidust ootavad ees huvitavad ajad.

„Kõrgharidusreformi võiks praegu võrrelda hoonega, mida püstitatama hakates pole tehniline lahendus paigas. Uus ülikooliseadus võeti küll vastu, kuid uue rahastamismudeli täpset sisu ei ole haridus- ja teadusministeerium siiani avalikkusele tutvustanud ning seda alles töötatakse välja. Minu varasemad kogemused näitavad, et hästi toimiva tulemusjuhtimissüsteemi arendamine võtab aastaid, kuid kõrgkoolide tulemusrahastamine peaks rakenduma juba järgmisel aastal,“ sõnas ta.

Samuti leidis Riigikontroll, et avalik-õiguslike ülikoolide finantstervis on praegu rahuldav ja majandamisega tullakse üldiselt hästi toime, kuid tulevik on ebakindel, sest pole selge uue rahastamiskorra mõju ülikoolide tuludele.

Kui praegu moodustavad tulud riiklikust koolitustellimusest suurematel ülikoolidel 30 protsenti tuludest, siis tulevikus peaks see osatähtsus eeldatavasti kasvama. Suurimad finantsriskid peituvad tulevikus aga investeeringutest tulenevates majandus- ja amortisatsioonikulude kasvus ning kasvavas palgasurves.

Lõpetajate hulk ei sõltu ainult ülikoolide tööst ning üksnes lõpetajate arvu alusel raha jagamine võib kaasa tuua õppekvaliteedi languse. Kõrgkoolide rahastamine tegelikult ei sõltunudki sellest, kas riik sai kokkulepitud hulgal lõpetajaid.

Kuna riikliku koolitustellimuse põhine rahastamissüsteem tegelikkuses ei tööta, oli HTM sunnitud kõrghariduse rahastamissüsteemi muutma. Alates 2009. aastast püüdis ministeerium probleemi lahendada, sõlmides kõrgkoolidega tulemuslepingud, milles lisaks lõpetajate arvule plaaniti kokku leppida ka muudes tulemusnäitajates.

2012. aastal uuesti kõrghariduse rahastamist auditeerides pidi riigikontroll tõdema, et olukord pole paranenud. HTM ei ole seadnud kõrgkoolidele rahastamisel muid tulemusnäitajaid peale lõpetajate arvu. Rahastamine on jätkunud väljakujunenud rutiini alusel. Rahastamist ei korrigeeritud vaatamata sellele, et kõrgkoolid polnud suutnud täita nendega sõlmitud tulemuslepinguid.

Samas jätsid kõrgkoolid ainuüksi 2008/2009. õppeaastal täitmata riiklikku koolitustellimust enam kui 20,9 miljoni euro eest. Kõige suuremad probleemid riikliku koolitustellimuse täitmisega on just riigile prioriteetsetes valdkondades: loodus- ja täppisteadused ning tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas.

Riigikontrolli haridusvaldkonna auditijuht Külli Nõmm nentis, et võrreldes varasemate aastatega on siiski olukord paranenud ning rõõmu teeb edasiminek doktoriõppes, kus 2008/2009. õppeaastal suudeti koos riigieelarvevälise õppe lõpetanutega täita riiklikku koolitustellimust 68 protsendi ulatuses.

Riigikogu Euroopa Liidu (EL) asjade komisjoni esimees Taavi Rõivas avaldas lootust, et riigikogu mõistab vastutust, mis kaasneb Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) kiireloomuliste otsuste menetlemisega ning on vajadusel valmis kiiresti reageerima.

Kommenteerides riigikogu rahanduskomisjoni teisipäevast otsust anda riigikogu täiskogule rohkem pädevust märkis Rõivas, et tegemist on kompromissotsusega, mis on paljuski vastutulek opositsiooni soovidele.

"Sellega kaasneb see, et Eesti parlament on üks kõige rohkem ESM-i otsustesse sekkuvatest parlamentidest kogu eurotsoonis. See iseenesest on igati auväärne, aga sellega kaasneb mõistagi tohutu vastutus ja ma väga loodan, et kõik mu kolleegid mõistavad, et sellega kaasneb vajadus teatud juhtudel otsuseid langetada mitte päevade, vaid isegi tundide jooksul," kommenteeris Rõivas BNS-ile.

"Ma loodan, et kõik fraktsioonid, kes seda kiireloomulisust on taotlenud, sealhulgas mõlemad opositsiooni fraktsioonid, annavad endale aru, et seda soovides võtavad nad endale ka moraalse kohustuse väga lühikese etteteatamise peale kokku tulla," lisas Rõivas.

Rõivase sõnul ei ole see ainult parlamendi õigus neid otsuseid kiireloomuliselt arutada, vaid ka väga suur vastutus, et jõuda kiirmenetluse raames mitte ainult kokkutulemuseni, vaid ka otsuseni.

Ta lisas, et selleks, et kiireloomuliste otsuste vastuvõtmine täiskogus üldse võimalik oleks, tuleb kindlasti ette näha ühe lugemise võimalus.

"[Riigikogu rahanduskomisjoni] arutelu kõige täpsem kokkuvõte on see, et otsisime kõikdes punktides kompromisse, otsisime koalitsiooni ja opositsiooni omavahelist mõistmist. Me toetasime päris mitut opositsiooni ettepanekut," selgitas EL-i asjade komisjoni esimees.

Rõivas lisas, et enamikes küsimustes kas leiti konsensus või ei läinud hääled koalitsiooni ja opositsiooni piiri mööda.

Rõivase sõnul ei näe ta enam ühtegi põhjust miks riigikogu ei peaks neljapäeval ESM-i asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise eelnõu vastu võtma. "Ma ei näe ühtegi alles jäänud põhjust peale seda, kui me oleme teinud rahanduskomisjonis sedavõrd pika ja põhjaliku töö, et leida kompromisse, et leida ka mõistmist opositsiooniga."

"Mul on väga raske näha põhjust, miks ka mõni opositsiooni saadik võiks selle eelnõu vastu hääletada, väga paljudele nende taotlustele on vastu tuldud. Kõige olulisemale, mis tähendab riigikogu oluliselt suuremat rolli, see sai rahanduskomisjoni toetuse ja ma usun, et see saab ka suure saali toetuse," nentis ta.

Kui need muudatused sisse hääletatakse, siis on Rõivase hinnangul väga raske näha põhjust, miks nii sotsiaaldemokraadid kui ka keskerakondalsed peaksid sellele vastu hääletama, kuna asjad mida nad ise taotlesid, on leidnud toetust.

Riigikogu rahanduskomisjon arutas  teisipäeval viietunnisel istungil muudatusettepanekuid ESM-i asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse eelnõule. Rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul suurendas komisjon läbi eelnõu muudatuste oluliselt riigikogu pädevust tuues ka kiiret otsustamist vajavad vastastikuse mõistmise memorandumite ja nende muudatuste kavandite heakskiitmise täiskogusse.

Eelnõu teine lugemine on kavas riigikogu erakorralisel istungjärgul neljapäeval ning kui teine lugemine lõpetatakse siis ka kolmas lugemine samal päeval.