Reformierakonna rahastamise asjaolusid uuriva kriminaalasja kohtueelses menetluses on lisaks reformierakondlasest justiitsminister Kristen Michalile ning tema erakonnakaaslasest riigikogu liikmele Kalev Lillole saanud kahe erineva paragrahvi järgi kahtlustuse ka riigikogu liige Kalle Palling.

Juhtiva riigiprokuröri Heili Sepa kinnitusel on Michalile, Lillole ja Pallingule esitatud kahtlustus, kuna kriminaalasjas on olnud vajalik nende ülekuulamine teatud inkrimineerivate asjaolude kontrollimiseks. "Kõiki kahtlustatakse erakonna varale seatud piirangute rikkumises, Pallingu kahtlustus on lisaks kvalifitseeritud ka pistise võtmise sätte järgi. Menetluse muude üksikasjade ja kahtlustuste detailse sisu avaldamine ei ole kriminaalmenetluse huvides ja seetõttu me seda praeguses faasis ei tee," ütles Sepp BNS-ile.

Tema sõnul on kriminaalasi praegu jätkuvalt politseis kohtueelses menetluses. "Postimehes avaldatud väide, justkui süüdistuse esitamise otsus selgub nädala pärast, ei vasta tõele. Lähinädalal on liiga vara lahendust oodata. Läbitöötamist vajavaid materjale on palju, need on mahukad, samuti on teema mitmetasandiline ja tõsine. Menetlustoiminguid tehakse nii kiiresti kui põhjaliku käsitluse juures võimalik," selgitas Sepp.

Ta lisas, et süüdistusakti kohtusse jõudmise lubamine või mittelubamine menetluse praeguses faasis ei oleks kooskõlas seadusega. "Tegemist on asjaga, kus lisaks prokuratuurile on vajalik ka õiguskantsleri ja riigikogu seisukoht," rõhutas Sepp.

Riigiprokuratuur alustas tänavu mais kriminaalmenetlust kontrollimaks Postimehes ilmunud väiteid, et Reformierakond on vastu võtnud teadmata allikatest pärinevat vara, mis on vormistatud erakonna liikmete annetustena. Alates 1997. aastast Reformierakonda kuuluv Silver Meikar tunnistas Postimehe arvamusloos, et annetas Reformierakonnale suuri summasid, mille sai partei töötajalt Kalev Lillolt ning mille päritolu ta ei teadnud. Meikar nimetas toimunut musta raha voolamiseks parteidesse ja tema kinnitusel on sarnaselt erakonda toetanud kümned liikmed, nii riigikogust kui ka piirkondadest.

Peagi tunnistas anonüümseks jääda soovinud Reformierakonna endine liige seoses rahastamisskandaaliga, et sai 2008. aastal riigikogu reformierakondlasest liikme Kalle Pallingu käest raha, mille kandis enda isikliku annetusena partei arvele. Palling väitis seepeale, et meediasse jõudnud temaga seotud annetuse tegi nelja aasta eest tema elukaaslane.

"Uudistes olnud 14 500-kroonise annetuse 8. aprillil 2008 tegi minu pikaaegne tüdruksõber Kairi, kellega olime aastaid ühiselt oma elu majandanud ja rahalisi kohustusi jaganud," ütles Palling mai lõpus. "Palusin temal annetus teha, kuna olin lubanud oma kampaaniakulud katta, kuid sel hetkel ei olnud mul võimalik endal ülekannet teha," lisas Palling. Pallingu sõnul ta praegu enam tolleaegse elukaaslasega ei ela.

"Kindlasti ei olnud mu kavatsus annetust varjata ning mõistan, et tänases olukorras võib see tekitada negatiivseid küsimusi. Samas kinnitan veelkord, et mul ei olnud sellega seoses mingeid halbu kavatsusi, vaid see oli tingitud teadmatusest, et see võib olla probleem," teatas Palling.

Palling kinnitas, et tema varasema elukaaslase annetatud raha pärines tema isiklikest vahenditest ja kindlasti ei palunud ega nõudnud tal seda teha keegi erakonnast. Pallingu sõnul oli tegu pigem praktilise küsimusega ja teadmatusega, et tegu võiks olla probleemiga.

Juuli lõpus käis keskkriminaalpolitseis ütlusi andmas Michal, kes ütles, et Silver Meikari esitatud väited anonüümsete annetuste kohta on alusetud, kuid kui vaidlus peaks kohtusse jõudma, lahkub ta ministriametist. "Mul oli eile esimene võimalus selgitada, et Silver Meikari esitatud väited on alusetud. Mul on hea meel, et sain seda teha põhjalikult ja vastata kõikidele esitatud küsimustele ammendavalt," teatas Michal 31. juulil tehtud avalduses.

Riigikontroll leiab auditiaruandes, et haridus- ja teadusministeerium pole senini suutnud edukalt kasutada tulemusnäitajaid kõrgkoolide rahastamisel, kuid sellele vaatamata soovib taas minna üle tulemusnäitajatel põhinevale rahastamismudelile.

Riigikontroll auditeeris viimati kõrghariduse rahastamise korraldust 2008. aastal ning juhtis haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) tähelepanu sellele, et riikliku koolitustellimuse põhine rahastamissüsteem tegelikkuses ei tööta ehk ülikoolid ei saa tagada ette nähtud arvul lõpetajaid, teatas riigikontroll BNS-ile.

10. mail 2012 võttis riigikogu vastu uue ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, millega oluliselt muudetakse senist kõrghariduse rahastamise korda ning riiklik koolitustellimus asendatakse tulemusnäitajatel põhineva tegevustoetusega. Iseenesest on muudatused vajalikud, kuid riigikontroll näeb nende rakendamisel mitmeid probleeme.

Siiani puudub HTM-il edukas kogemus, kuidas paljude tulemusnäitajate alusel kõrgharidusele raha jagada, mistõttu on keeruline hinnata, kuidas ministeerium sellega toime tuleb. Pealegi on uue korra rakendamiseks jäänud aeg niivõrd lühike, et pole võimalik uut rahastamismudelit katsetada.

Kõiki uues ülikooliseaduses toodud tulemusnäitajaid ei ole võimalik tegelikkuses piisava kindlusega hinnata. Endiselt on ebaselge, kas ja kuidas hakkab riik reguleerima, kui palju mingi eriala spetsialistide koolitust tellida. Pealegi on ülikoolidele lubatud miljoneid eurosid lisaraha juba enne, kui mingites tulemusnäitajates üldse kokku lepitakse. Seetõttu näeb riigikontroll ohtu, et uus rahastamissüsteem toob küll suurema halduskoormuse nii kõrgkoolidele kui ka ministeeriumile, kuid see on läbipaistmatu ega pruugi kaasa aidata sisulistele muudatustele kõrghariduses.

Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo nentis, et kõrgharidust ootavad ees huvitavad ajad.

„Kõrgharidusreformi võiks praegu võrrelda hoonega, mida püstitatama hakates pole tehniline lahendus paigas. Uus ülikooliseadus võeti küll vastu, kuid uue rahastamismudeli täpset sisu ei ole haridus- ja teadusministeerium siiani avalikkusele tutvustanud ning seda alles töötatakse välja. Minu varasemad kogemused näitavad, et hästi toimiva tulemusjuhtimissüsteemi arendamine võtab aastaid, kuid kõrgkoolide tulemusrahastamine peaks rakenduma juba järgmisel aastal,“ sõnas ta.

Samuti leidis Riigikontroll, et avalik-õiguslike ülikoolide finantstervis on praegu rahuldav ja majandamisega tullakse üldiselt hästi toime, kuid tulevik on ebakindel, sest pole selge uue rahastamiskorra mõju ülikoolide tuludele.

Kui praegu moodustavad tulud riiklikust koolitustellimusest suurematel ülikoolidel 30 protsenti tuludest, siis tulevikus peaks see osatähtsus eeldatavasti kasvama. Suurimad finantsriskid peituvad tulevikus aga investeeringutest tulenevates majandus- ja amortisatsioonikulude kasvus ning kasvavas palgasurves.

Lõpetajate hulk ei sõltu ainult ülikoolide tööst ning üksnes lõpetajate arvu alusel raha jagamine võib kaasa tuua õppekvaliteedi languse. Kõrgkoolide rahastamine tegelikult ei sõltunudki sellest, kas riik sai kokkulepitud hulgal lõpetajaid.

Kuna riikliku koolitustellimuse põhine rahastamissüsteem tegelikkuses ei tööta, oli HTM sunnitud kõrghariduse rahastamissüsteemi muutma. Alates 2009. aastast püüdis ministeerium probleemi lahendada, sõlmides kõrgkoolidega tulemuslepingud, milles lisaks lõpetajate arvule plaaniti kokku leppida ka muudes tulemusnäitajates.

2012. aastal uuesti kõrghariduse rahastamist auditeerides pidi riigikontroll tõdema, et olukord pole paranenud. HTM ei ole seadnud kõrgkoolidele rahastamisel muid tulemusnäitajaid peale lõpetajate arvu. Rahastamine on jätkunud väljakujunenud rutiini alusel. Rahastamist ei korrigeeritud vaatamata sellele, et kõrgkoolid polnud suutnud täita nendega sõlmitud tulemuslepinguid.

Samas jätsid kõrgkoolid ainuüksi 2008/2009. õppeaastal täitmata riiklikku koolitustellimust enam kui 20,9 miljoni euro eest. Kõige suuremad probleemid riikliku koolitustellimuse täitmisega on just riigile prioriteetsetes valdkondades: loodus- ja täppisteadused ning tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas.

Riigikontrolli haridusvaldkonna auditijuht Külli Nõmm nentis, et võrreldes varasemate aastatega on siiski olukord paranenud ning rõõmu teeb edasiminek doktoriõppes, kus 2008/2009. õppeaastal suudeti koos riigieelarvevälise õppe lõpetanutega täita riiklikku koolitustellimust 68 protsendi ulatuses.